Töölkäimine

[Külaline]

Eks saab muidugi oma elule sisu leida üles lugedes, et pesin nüüd aknaid, nüüd niitsin muru. Käisin täiendkursusel. Nojah. Miks on vaja vaielda nii hirmsasti. Miks ei või leppida sellega, et mõne inimese jaoks on sellest vähe.

[Külaline]

Mina olen see, kes tõi näite oma eilsest päevast. Et niitsin muru ja pesin aknaid. Tööpäeval. Ega see siis ainuke "elu sisu" ole... Eelneva nädala sisustas hoopiski reis Põhjamaadesse.

Kodus töötamise eelisena tõin lihtsalt välja, et päeva saab ühildada koduste töödega, mis tuleb nagunii ära teha. Männid on ka tolmutamise lõpetanud.
Õhtul nt. ladistas meie kandis vihma ja polekski saanud niita. Ajastus seega oli oluline, et sai päeval sellega ühele poole.

Elul peab olema sisu... Hmm. See ei seisne ju ainult tööl käimises? Filmid, head raamatud, keeleõpe (norra keelt õpin). Muusikakontserdid, suvelavastused. Reisimine. Matkamine Eestimaa matkaradadel. Aiatööd. Linnuvaatlus (ei hakka hetkel pikemalt lahti seletama). Need on kõik töövälised tegevused ja ei ütleks, et elu on igav või üksluine (sisuta). Pealegi veel maal elades Igale poole jõuab, mis vaid huvi pakub.

Sport ja sõbrad ka veel nimistusse lisatuna. Pluss oma pere: vanemad, vennad ja nende lapsed. Omavahelised suhted head.

Mul on küll vahepeal tunne, et pole aega tööl käia, nii palju on muid toimetamisi ja käismisi

[Külaline]

Mõtlen endast. Kui ma tööl ei käiks, mida ma teeks? Niigi käin poole kohaga ja mul on palju vabu päevi. Aga ma ei viitsi koristada ja aias teha eriti. Süüa teha mulle ka ei meeldi. Eks ma ikka teen neid. See koristamine, aed, söögi tegemine on ka nagu töö. Peaks leidma endale mingi odava sisuka hobi. Odava seepärast, et poole kohaga tööl käies ma ju ka palju ei teeni.
Kui võtta nüüd kodutööd, siis see on meil algusest peale läinud minu tööks. Sest mul on tööl pool kohta. Aga peaks olema nii, et kõik peres koristavad, teevad süüa ja aeda korda. Meil on kujunenud nii, et see on nagu minu isiklik " hobi".

[Tolmukübe]

Kui sa seda palju teed, siis see võibki tunduda nagu sinu isiklik hobi. Söögiks kõlbab purgisupp ja praekartul ka, ei pea midagi erilist vaaritama. Tolmu ei pea iga päev võtma ja aeda saab muru külvata, ongi "hobi" kadunud. Aga kui sa seda kõike teed, eks siis teised vaatavad ja mõtlevad, järelikult talle vast meeldib. Mulle ei meeldi ja ma ei tee, saab ka lihtsamalt läbi, kui et pidevalt nende tegevustega rakkes olla. Kui tahavad muud toitu, ise vaaritavad või poest ostavad. Jne. Polegi probleemi ja "hobi" ka kadunud.

[Külaline]

Vastan.

Mina elan hetkel üksi (see pole alati nii olnud..) ja nii mul polegi kellelegi muule loota kui iseendale. Seda koristamist - aiandust - söögi valmistamist silmas pidades. Samas teen kõike rõõmuga.Täitsa siiralt öelduna. Ei ole tüütu minu jaoks. See vist oleneb ka inimtüübist: mõnele kohe sobib näpud mullas istumine Maamärkidele Sõnn olen. Teisalt on muidugi erinevus, kas kokata vaid endale (ja aegajalt ka kallimale) või suuremale perele. Sama teema koristamisega.

Ehk siis, kui on pere, siis muidugi eeldaks kõigi panust. Mul on üheks naabriks vene rahvusest perekond. Toredad ja sõbralikud (ning vaiksed ) inimesed.
Vene temperament on ju teadagi... lärmakas! Selles peres pigem mees mässab kasvuhoones toimuvaga. Räägib mulle õhinal oma viinamarjadest.
Köögiviljad ja puuviljad ongi tema rida. Istutas kirsi- ja pirnipuid olemasolevale (õunapuudele) lisaks. Naine tegeleb ilu poolega. Lilledega.

Mehel on ka mootorpaat, millega käib kalal. Kui saak hea ja latikat on suitsetanud, jagab lahkelt ka naabritele. Ilma soola lisamata tehtud- imehea!
Viimati kirjeldatu oli taaskord näide, kus oma töövälist aega veeta. Merel, järvel või jõel kala püüdes. Hiljem seda realiseerides: tarbitavaks muutes.

Mulle sobiks ka selline aiandushuvilne mees, heh!

[Külaline]

Kui sa seda palju teed, siis see võibki tunduda nagu sinu isiklik hobi. Söögiks kõlbab purgisupp ja praekartul ka, ei pea midagi erilist vaaritama. Tolmu ei pea iga päev võtma ja aeda saab muru külvata, ongi "hobi" kadunud. Aga kui sa seda kõike teed, eks siis teised vaatavad ja mõtlevad, järelikult talle vast meeldib. Mulle ei meeldi ja ma ei tee, saab ka lihtsamalt läbi, kui et pidevalt nende tegevustega rakkes olla. Kui tahavad muud toitu, ise vaaritavad või poest ostavad. Jne. Polegi probleemi ja "hobi" ka kadunud.

Jah. Praegu on tunne, et tegeleda mingi hobiga, peab olema töö tehtud. St töö tööl ja kodus. Kodus siis see aed, maja ja söök. Kui lapsed väikesed olid, oli nendega tegelemine ka töö. Ja seda ei arva vaid mina vaid paljud teised naised ka. Päev otsa lastega, tahaks ju pärast puhata?

[Külaline]

Tööorjus-küll on kole väljend! Käin tööl rõõmu ja naudinguga, orjuseks pole seda kunagi pidanud.

Teema saigi tehtud selle kohta, et mis töölkäimises küll rõõmu ja naudingut on? Raisata iga päev suur osa päevast ära, selle asemel, et vaba inimene olla.

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

[Külaline]

Miks osadele inimestele meeldib tööl käia? Minu jaoks oleks iga päev tööl käimine õudusunenägu.

Ja on inimesi, kes selle asemel, et ise oma lastega kodus olla, lähevad tööle väikeste laste kõrvalt ja kaotavad toredaid hetki lastega, lapsed on lasteaias või hoidjaga.

Mis on toredat töölkäimisel, selle asemel, et kodune olla?

Kui palju su mees sulle taskuraha annab, et kodus olla? Alla 2000 euro kuus ei tule kõne allagi, et koju jääda. Mu sõbranna ei käi juba mitukümmend aastat tööl, lapsed kodunt läinud, mees maksab kõik arved ja kannab naisele igakuiselt 3000 eurot, mille eest sii naine ostab kahele toidu ja maksab maja koristajale. Ülejäänu jääb endale taskurahaks. Nii on täitsa okei elada.

[Külaline]

Teema saigi tehtud selle kohta, et mis töölkäimises küll rõõmu ja naudingut on? Raisata iga päev suur osa päevast ära, selle asemel, et vaba inimene olla.

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Loomulikult! Kus pärapõrgus sa elad, et neid lapsi pead viima ja tooma? Meest siis ka pole, oled üksikema? Minu lapsed olid tublid ja andekad, ma ei pidanud nendega õppima. Õhtuti ma ei ole väsinud, olen energiline ja õnnelik.

[Külaline]

Teema saigi tehtud selle kohta, et mis töölkäimises küll rõõmu ja naudingut on? Raisata iga päev suur osa päevast ära, selle asemel, et vaba inimene olla.

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Lapsed ei vaja selleks kodust ema, et neid igale poole muudkui viia ja tuua. Kui nad juba koolis käivad, oskavad ka ise toitu soojendada. Veidi koolitöödega aidata saab ka töölkäiv ema. Suurem osa inimesi saab selliste asjadega hakkama ka tööl käies. Lapsed on tavaliselt nendele emadele ainult ettekääne, sellistele emadele lihtsalt meeldib kodus istuda ja mitte midagi teha. Mingi koristamine ja aiatöö pole tõsiseltvõetav põhjus, miks peab kodune olema.

[Külaline]

Eks saab muidugi oma elule sisu leida üles lugedes, et pesin nüüd aknaid, nüüd niitsin muru. Käisin täiendkursusel. Nojah. Miks on vaja vaielda nii hirmsasti. Miks ei või leppida sellega, et mõne inimese jaoks on sellest vähe.

Ja kõik nn palgatööd siis on mingid ülimegasuper huvitavad ja arendavad, eks? Kui palgaline aknapesija peseb aknaid, siis see on huvitav ja arendav, aga kui kodus sedasama tehakse, siis on see igav ja ebapiisav? Okei. Hirmsasti vaidled siin pigem sina ise. Minu jaoks on sellest vähe, kui ma peaksin kõik oma päevad E-R 8-17 veetma kuskil kontoris blankette täites. Aga saime juba aru, et igaühele oma, eks, ja meil kõigil on vabadus teha, nagu ise tahame.

[Külaline]

Eks saab muidugi oma elule sisu leida üles lugedes, et pesin nüüd aknaid, nüüd niitsin muru. Käisin täiendkursusel. Nojah. Miks on vaja vaielda nii hirmsasti. Miks ei või leppida sellega, et mõne inimese jaoks on sellest vähe.

Ja kõik nn palgatööd siis on mingid ülimegasuper huvitavad ja arendavad, eks? Kui palgaline aknapesija peseb aknaid, siis see on huvitav ja arendav, aga kui kodus sedasama tehakse, siis on see igav ja ebapiisav? Okei. Hirmsasti vaidled siin pigem sina ise. Minu jaoks on sellest vähe, kui ma peaksin kõik oma päevad E-R 8-17 veetma kuskil kontoris blankette täites. Aga saime juba aru, et igaühele oma, eks, ja meil kõigil on vabadus teha, nagu ise tahame.

Kes sulle selle kodus persetamise kinni maksab?

[Külaline]

Eks saab muidugi oma elule sisu leida üles lugedes, et pesin nüüd aknaid, nüüd niitsin muru. Käisin täiendkursusel. Nojah. Miks on vaja vaielda nii hirmsasti. Miks ei või leppida sellega, et mõne inimese jaoks on sellest vähe.

Ja kõik nn palgatööd siis on mingid ülimegasuper huvitavad ja arendavad, eks? Kui palgaline aknapesija peseb aknaid, siis see on huvitav ja arendav, aga kui kodus sedasama tehakse, siis on see igav ja ebapiisav? Okei. Hirmsasti vaidled siin pigem sina ise. Minu jaoks on sellest vähe, kui ma peaksin kõik oma päevad E-R 8-17 veetma kuskil kontoris blankette täites. Aga saime juba aru, et igaühele oma, eks, ja meil kõigil on vabadus teha, nagu ise tahame.

Kes sulle selle kodus persetamise kinni maksab?

Eks sellise elustiili viljelemiseks on vaja ka mingit oinast, kes selle kinni maksab. Ja kui oinas suundub uutele jahimaadele, ongi pill lahti, et mis nüüd siis.

[Külaline]

Teema saigi tehtud selle kohta, et mis töölkäimises küll rõõmu ja naudingut on? Raisata iga päev suur osa päevast ära, selle asemel, et vaba inimene olla.

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Ja nii need abitud, emme põllepaela küljes rippuvad lapsed kasvavadki.

[Külaline]

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Ja nii need abitud, emme põllepaela küljes rippuvad lapsed kasvavadki.

Pole sellel emmel ei haridust ega pappi.

[Külaline]

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Ja nii need abitud, emme põllepaela küljes rippuvad lapsed kasvavadki.

Pole sellel emmel ei haridust ega pappi.

Ega see eriliselt oma tähtsust ka. Sellised emad ongi need, kes looteasendis pärast päevade viisi nutavad, kui lapsed suured on ja lastel lõpuks võimalus helikopteremmest pääseda.

[Külaline]

Ja nii need abitud, emme põllepaela küljes rippuvad lapsed kasvavadki.

Pole sellel emmel ei haridust ega pappi.

Ega see eriliselt oma tähtsust ka. Sellised emad ongi need, kes looteasendis pärast päevade viisi nutavad, kui lapsed suured on ja lastel lõpuks võimalus helikopteremmest pääseda.

Mulle tuundub ka, et selle teema tegi see haige inimene, kes juba 10 aastat maas nutab, kuna lapsed kasvavad.

[Külaline]

Vahest see mingil määral sõltub ka vanusest, kas tahaks tööl (seltskonnas) käia või kodune olla. Mina nooremana ei kujutanud ettegi kodus istumist, väga meeldis tööl. Nüüd olen 55 ja kui saaks, jääks kohe hommepäev koju. Jalutaks koera, kõpitseks aias, vaataks seriaale ja ei teekski muud midagi. Käsu peale on asju tehtud ja ennast pidevalt tõestatud juba üle 30 aasta, aitab küll. Aga kahjuks pole mul mingit võimalust koju jääda ega poole kohaga töötada. Raha ei ole selleks.

[Külaline]

Vahest see mingil määral sõltub ka vanusest, kas tahaks tööl (seltskonnas) käia või kodune olla. Mina nooremana ei kujutanud ettegi kodus istumist, väga meeldis tööl. Nüüd olen 55 ja kui saaks, jääks kohe hommepäev koju. Jalutaks koera, kõpitseks aias, vaataks seriaale ja ei teekski muud midagi. Käsu peale on asju tehtud ja ennast pidevalt tõestatud juba üle 30 aasta, aitab küll. Aga kahjuks pole mul mingit võimalust koju jääda ega poole kohaga töötada. Raha ei ole selleks.

just nii ongi! Mina nautisin väga kontoris kollektiivis töötamist kuni umbes 45.eluaastani. Siis vähendasin koormust 4 tööpäevani nädalas. Seejärel ettevõtjana kodukontoris ja väga naudin seda! Lapsed suured, kodus päeval üksi. Töötan, teen süüa, majapidamistöid, jalutan koeraga. Vahel ei viitsi tööd teha, siis käin muuseumis või shoppamas. Päris ilma tööta ei tahaks, aga 9-17 kontoris ka üldse ei tõmba.

[Külaline]

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Et oled tööl pigem, selle asemel, et lapsi kooli viia ja koolist tuua, nendele lõunasööki teha ja nendega koos süüa, kui koolist tulevad, lapsi trenni viia ja trennist tuua, õhtuti mitte olla väsinud ja lastega aega veeta, nendega õppida? Pigem sellest kõigest ilma jääda ja tööl käia?

Ja nii need abitud, emme põllepaela küljes rippuvad lapsed kasvavadki.

Mul endal on küll kogemus tuttavate perede pealt, et kodudest, kus kodusoojusele pannakse palju rõhku (on kas kodulembene ema või siis ema ja vanaema tugev ja igapäevane koostöö, kus vanaema täidab koduse perenaise rolli sel ajal, kui ema on tööl), kasvavad tublid ja toredad noored.
Alati on täiskasvanu silm peal, mis tagab, et lapsed eriti ei sa jätta oma kohustusi lohakile. Vähem on põlvkondadevahelist võõrandumist, sest lapsed on harjunud, et eri põlvkondadest inimestega koos olema. Lapsed on tasakaalukad, õpivad hästi, ei ole käitumisprobleeme (kalduvust korda rikkuda, teisi lapsi kiusata vms.), raskelt kulgevat teismeiga, kalduvust kampades hulkuda, halbade sõprade või inetnetis levivate hulluste mõju alla sattuda. Sellised väga tublid lapsed, ühesõnaga. Kellel edasi õppima ja tööle minekuga ei ole tekkinud küll mingeid raskusi. Ei ütleks, et abitud.

Helikopter-vanemad, keda keegi mainis, on natuke teine asi. Need on liigambitsioonikad või/ja äreva ellusuhtumisega emad, kes kalduvad igal sammul kahtlustama oma lapse kuritahtlikult tahaplaanile jätmist või mingit liigategemist lapsele ning püüavad seda nö. lahendada laste eest nende kohustusi (näit. õppimist) ise ära tehes, õpetajatega lapse hinnete pärast lahinguid lüües vms.