Antidepressandid

[Külaline]

Kas kellelgi kogemust bubropioon+venlafaksiini võtmisega? Varasemalt proovitud sertaliin, fluoksetiin, ainus mõju oli see et olin lõpuks nagu maakera.. vanus kohe 30 kukub ja tegelikult ei tahaks neid mürke üldse võtta enam. Viimasena kirjutatud venlafaksiini puhul arst isegi mitte ei hoiatanud selle kohutavate kõrvalmõjude eest, inglise keeles guugeldama hakkasin pidin kreepsu saama.. samas kui nö leebed rohud nagu sertaliin jne ei mõika, siis vist ei jää muud üle? Aga no need kõrvalmõjud, vererõhu tõus mida muidu iial olnud pole, pidev higistamine, kõht kinni ja heal juhul 2 päeva tagant pigistab väikse kuuli välja ja kõik. Arst ka nii kättesaamatu ja visiidid max 5 min, augustis peaks uuesti minema, kui muidugi taban õige päeva mil ajad üles pannakse.

[Külaline]

Ise ka midagi teed, et vaimne tervis paraneks või sööd ainult rohte ja ootad imet?

[Külaline]

"tegelikult ei tahaks neid mürke üldse võtta enam" - aga miks sa peaksid? Kui sa juba ise ka ütled, et ei tahaks neid "mürke" võtta, ehk proovid teistmoodi? Mida sa veel proovinud oled peale AD? Teraapia? Millised eluviisid sul on. Kas sa saad magada. Kas liigud värskes õhus? D -vitamiini tase? Jne jne jne. AD põhimõtteliselt toimivad sama hästi kui platseebo enamike depressiooni juhtumite puhul. Näiteks SSRI-de toime pole kunagi korrektselt kliinilistes katsetes tõestatud, kuna kogu serotoniini teooria pole leidnud kinnitust. Seda enam, et ei ole ÜHTE ainsat neurotransmitterit, mis depressiooni kas tekitaks või mõjutaks. Depressioon on nii kompleksne ja paljud faktorid mõjutavad - ei saati olla loogiline, et lihtsalt mingit tabletti võttes saab sellest "üle" (jätkates ebatervislikku elu, töötades nt ebameeldival töökohal, elades õnnetus suhtes jne jne jne, mitte et see sinu puhul üldse kehtiks. Lihtsalt, et illustreerida).

[Külaline]

Mine psühholoogi juurde, läbi mõni teraapia. Bupropiooni olen võtnud, ei tajunud eriti mingit muutust, mulle mõjus fluokse... mis see nimi edasi oligi hästi, aga mitte üle poole aasta. Eriti ei arva AD-dest üldse midagi enam, usun rohkem teraapiasse, eluviisi ja toitumisse. Aga see ongi väga keeruline. Kõige hullem, et miski ei anna otse lootust, et midagi muutub, pingutaks ju küll, kui teaks, et sellest on kasu.

[Külaline]

Sul on arusaam AD´st täiesti vale.Diivanil lösutades imet oodata küll ei tasu.Kirjutad "kohutavatest kõval mõjudest " nagu...kõhukinnisus,kõrge vererõhk,rasvumine jne.. mis on väga tühised sinu haiguse kõrval.Eluviis peab muutuma.Toit peab olema kiudainete rikas ja täisväärtuslik ning sisaldama palju juur-ja puuvilju.Kui süüa üks suur õun päevas siis enamikul juhtudel kõhukinnisus kaob.Perearst saab ravimitega sinu vererõhu ka kontrolli alla.Iga päev peab olema füüsiline aktiivsus vähemalt 8000 sammu päevas.Liikumisega tõstad dopamiini taset ja depressioon taandub.

[Külaline]

Sul on arusaam AD´st täiesti vale.Diivanil lösutades imet oodata küll ei tasu.Kirjutad "kohutavatest kõval mõjudest " nagu...kõhukinnisus,kõrge vererõhk,rasvumine jne.. mis on väga tühised sinu haiguse kõrval.Eluviis peab muutuma.Toit peab olema kiudainete rikas ja täisväärtuslik ning sisaldama palju juur-ja puuvilju.Kui süüa üks suur õun päevas siis enamikul juhtudel kõhukinnisus kaob.Perearst saab ravimitega sinu vererõhu ka kontrolli alla.Iga päev peab olema füüsiline aktiivsus vähemalt 8000 sammu päevas.Liikumisega tõstad dopamiini taset ja depressioon taandub.

Tegelikult ega sel vastajal väga halvad soovitused ei olegi. Tabletid ei tee imet ja neil on kõrvalmõjud. Lisaks ei ole aastatepikkune tablettide peal elamine jätkusuutlik. Tihtipeale kurdab inimene depressiooni ja tahab ravimeid, kuid lähemalt uurides selgub, et kogu vähegi vaba aja veedab nutikas passides, öösiti istub üleval ja sööb, suhted lähedastega on halvad jne. Alustaks nende asjade kordategemisest ja kui see ei aita, alles siis vaataks tablettide poole.

[Külaline]

Ma arvan, et siin jagatud soovitused oma elu korda teha on väga head. Häda on ainult selles, et kui inimesel juba on korralik debrekas, siis pole tal jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks.

[Külaline]

Ma arvan, et siin jagatud soovitused oma elu korda teha on väga head. Häda on ainult selles, et kui inimesel juba on korralik debrekas, siis pole tal jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks.

Aga selleks ongi AD-d. Need aitavad järjele saada. Kui on õige ravim, siis tuleb ka innustus ennast muus osas liigutama ajada. Imet need muidugi ei tee aga on abistav vahend. Aitab ajukeemial paikka saada, et inimene ennast jälle normaalsena tunneks ja siis saab edasi ennast aidata.
Aitavad nö august välja.

Ma arvan, et siin on kaks varianti. Kas ravimid ei ole tõhusad või siis TA ootab ainult rohtudest seda imelist mõju, mis muudaks kõik korda.

[Külaline]

Häda on ainult selles, et kui inimesel juba on korralik debrekas, siis pole tal jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks.

See nende ravimite võtmise mõte ju ongi, et inimesele tegutsemiseks jõudu anda.

[Külaline]

Ma arvan, et siin jagatud soovitused oma elu korda teha on väga head. Häda on ainult selles, et kui inimesel juba on korralik debrekas, siis pole tal jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks.

Kui patsiendil pole jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks siis tuleb psühhiaatrihaiglasse minna.
Depressioon on tõsine haigus ja osadel juhtudel tuleb haiglas olla.Kuid tegemist ei ole sellise haigusega mis nõuab voodis lamamist.Minule psühhiaater ütles korduvalt te PEATE LIIKUMA !!!! Iga päev kasvõi 30 minutit värskes õus.Ja see mõjus.

[Külaline]

Põhiprobleemiks on siiski see et TA on äärmiselt halb arst. Mis arstiga on tegemist jääb arusaamatuks kuid ükski psühhiaatri vastuvõtt ei tohiks kesta ainult 5 minutit.Psühhiaatri ravimine ei seisa ainult tablettide kirjutamises vaid ka patsiendi nõustamises.
Antud juhul ei ole patsient saanud mitte mingit nõustamist.

[Külaline]

Ma arvan, et siin jagatud soovitused oma elu korda teha on väga head. Häda on ainult selles, et kui inimesel juba on korralik debrekas, siis pole tal jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks.

Kui patsiendil pole jaksu hakata füüsiliselt aktiivseks, korralikult toituvaks ja magavaks inimeseks siis tuleb psühhiaatrihaiglasse minna.
Depressioon on tõsine haigus ja osadel juhtudel tuleb haiglas olla.Kuid tegemist ei ole sellise haigusega mis nõuab voodis lamamist.Minule psühhiaater ütles korduvalt te PEATE LIIKUMA !!!! Iga päev kasvõi 30 minutit värskes õus.Ja see mõjus.

Hea on mõttetuid loosungeid loopida. Ei pane sind haiglasse keegi enne kui sa endale või teistele ohtlik ei ole ning vähene uni ja viitsimatus sööki teha ei kuulu nende nähtude alla. Muidugi on deprekas olemas faas, kus probleem ongi selles, et ükskõiksus ja apaatia on nii suured, et takistavad mõistlike sammude astumist. Soovitan psühholoogi.

[Külaline]

Põhiprobleemiks on siiski see et TA on äärmiselt halb arst. Mis arstiga on tegemist jääb arusaamatuks kuid ükski psühhiaatri vastuvõtt ei tohiks kesta ainult 5 minutit.Psühhiaatri ravimine ei seisa ainult tablettide kirjutamises vaid ka patsiendi nõustamises.
Antud juhul ei ole patsient saanud mitte mingit nõustamist.

Ilmselt räägib TA perearstist, kes retsepte kirjutab, mitte psühhiaatrist. Ükski psühhiaatri visiit ei ole 5 min.

[Külaline]

Põhiprobleemiks on siiski see et TA on äärmiselt halb arst. Mis arstiga on tegemist jääb arusaamatuks kuid ükski psühhiaatri vastuvõtt ei tohiks kesta ainult 5 minutit.Psühhiaatri ravimine ei seisa ainult tablettide kirjutamises vaid ka patsiendi nõustamises.
Antud juhul ei ole patsient saanud mitte mingit nõustamist.

Ilmselt räägib TA perearstist, kes retsepte kirjutab, mitte psühhiaatrist. Ükski psühhiaatri visiit ei ole 5 min.

5 minutit on vist liialdus, aga ise olen käinud, maksimaalselt 15 minutit kestis. Aeg oli kinni pandud mitmed kuud varem.

[Külaline]

Käisin pikalt psühhiaatri juures, mul olid ka visiidid 10-15 minutit. Proovisin erinevaid antidepressante, ei teinud enesetunnet paremaks. Saan eluga hakkama, suhtlen, käin tööl, teen kõik asjad ära, mis vaja. Elustiil on tervislik, toit, liikumine, uni, alkoholi üldse ei tarbi. Olen psühholoogi juures ka käinud, analüüsisime ära kogu minu elu, osad asjad ongi halvasti, mida ma ei saa muuta, pean leppima. Lepin, aga viskab aeg-ajalt ikka negatiivseid mõtteid sellel teemal. Teen igasugu vaikuseminutite harjutusi, teen meeldivaid tegevusi, aiatööd, viibin looduses, tegelen lemmikloomaga. Ja ikkagi on elukvaliteet äärmiselt halb. Ma pole kunagi rõõmus, ei naudi midagi. Ainuke tulemus kogu sellel punnitamisel on, et elan kuidagi üle oma elu ja saadan päevad õhtusse. Eks mõne inimese elu ongi selline.

[Külaline]

Ma arvan, et kokku olen käinud elus psühhiaatri juures nii 7-8 korda (58 olen.) Ja ainult kahel korral kestis mu visiit pool tundi, see oli siis, kui mul ATH-d diagnoositi. Juhtus noor püshhiaater ka. Ülenäänud korrad on visiit täpselt olnud 5-10 minutit. No maksimaalselt 15.

[Külaline]

Ma arvan, et kokku olen käinud elus psühhiaatri juures nii 7-8 korda (58 olen.) Ja ainult kahel korral kestis mu visiit pool tundi, see oli siis, kui mul ATH-d diagnoositi. Juhtus noor püshhiaater ka. Ülenäänud korrad on visiit täpselt olnud 5-10 minutit. No maksimaalselt 15.

Jah kui patsient tunneb end suurepäraselt ja probleeme ei ole siis lähebki 5 minutit.

[Külaline]

Ma arvan, et kokku olen käinud elus psühhiaatri juures nii 7-8 korda (58 olen.) Ja ainult kahel korral kestis mu visiit pool tundi, see oli siis, kui mul ATH-d diagnoositi. Juhtus noor püshhiaater ka. Ülenäänud korrad on visiit täpselt olnud 5-10 minutit. No maksimaalselt 15.

Jah kui patsient tunneb end suurepäraselt ja probleeme ei ole siis lähebki 5 minutit.

Eks 5-15 minutiga jääbki mulje, et patsiendil on kõik suurepärane.

[Külaline]

Ma arvan, et kokku olen käinud elus psühhiaatri juures nii 7-8 korda (58 olen.) Ja ainult kahel korral kestis mu visiit pool tundi, see oli siis, kui mul ATH-d diagnoositi. Juhtus noor püshhiaater ka. Ülenäänud korrad on visiit täpselt olnud 5-10 minutit. No maksimaalselt 15.

Kust te leiate selliseid? Esimene visiit on ligi tund, teine ja edasi pool tundi. See on normaalne. Mingid polikliiniku arstid?

[Külaline]

Käisin pikalt psühhiaatri juures, mul olid ka visiidid 10-15 minutit. Proovisin erinevaid antidepressante, ei teinud enesetunnet paremaks. Saan eluga hakkama, suhtlen, käin tööl, teen kõik asjad ära, mis vaja. Elustiil on tervislik, toit, liikumine, uni, alkoholi üldse ei tarbi. Olen psühholoogi juures ka käinud, analüüsisime ära kogu minu elu, osad asjad ongi halvasti, mida ma ei saa muuta, pean leppima. Lepin, aga viskab aeg-ajalt ikka negatiivseid mõtteid sellel teemal. Teen igasugu vaikuseminutite harjutusi, teen meeldivaid tegevusi, aiatööd, viibin looduses, tegelen lemmikloomaga. Ja ikkagi on elukvaliteet äärmiselt halb. Ma pole kunagi rõõmus, ei naudi midagi. Ainuke tulemus kogu sellel punnitamisel on, et elan kuidagi üle oma elu ja saadan päevad õhtusse. Eks mõne inimese elu ongi selline.

Väga imelik, et osadel inimestel on elu ühtlaselt halb ja nagu ei tunne mitte midagi. Mu ühel tuttaval on ka nii, ma pole aru saanud miks, kuigi tahaks et ei oleks ja tunneks paremini ennast aga tal on ka igast muud probleemid ka lisaks. Mul on jälle vahepeal väga-väga halb, aga alati järgneb väga halvale, täiesti vōimatuse enesetundele, kui nutan, selline muretu ja kerge tunne, kuigi sel hetkel on tunne, et kōik on läbi ja midagi head ei ole enam vōimalik ja ma olen täiesti halb jms. Pidavatki olema et kui inimestele on mingid asjad liiga keerulises puntras siis nt nutmine on väga hea, sest see vähendab stressihormoone ja tekitab heaolu tunde ja aju saab nagu puhkust ja töödelda oma probleeme ja restardi.

Ei tea kas inimestel kes tunnevad ennast kogu aeg nagu tuimana on tegelt mingid lahendamata küsimused, millest nad pole ise üldse teadlikudki, milles probleem. Sest pole julgenud endale oma küsimusi veel ise üldse teadvustadagi, sest nt kardavad, et need on lahendamatud ja midagi pole niikuinii parata. Minu meelest on ka "lahendamatuid" probleeme parem märgata ja teadvustada, sest kui isegi pole võimalik lahendada, on ikka parem kui on vähemalt endal teada, mis häirib vōi on ebaõiglane vms.