Lapse halb käitumine ja reisi ära jätmine.

[Külaline]

Kust sa tead, et ta lasteaias ja koolis probleemne pole olnud? Kõrval seisid või? Fakte sa ei tea, levitad vaid oma soovmõtlemist, ja usud, et see on tõsi.

Ilmselgelt oleks ema ju maininud, kui lapsele oleks mingi diagnoos pandud. Aga sinu jutt tõesti läheb aina imelikumaks ja imelikumaks.

Kas sa vaatasid peeglisse, kui seda kirjutasid, endast räägid? Vabandust, sina olid siin see, kes ühe bussis nähtud olukorra peale on kindel, et tegemist ongi tulevase päti ja kaabakaga. Sina kipud siin diagnoosima teadmata, kas olukord on selliseks muutunud teismelise eas ning ainult kodus või on kontrollimatu käitumine ka mujal ja kestnud algusest peale.

Teised siin nimelt aravad siiski, et diagnoosimiseks pole meil piisavalt infot - on info, et teismelise eas laps käitub emaga halvasti. Kuna muu kohta infot e iole, ei ole ka mingit alust isiksusehäirest rääkida. Kui oleks teada, et on mujal ka probleemid ja need pikalt kestnud, siis võiks ehk tõesti isiksusehäiret kahtlustada, aga ka siis ei oleks see diagnoositav siinse foorumi postituste põhjal. Sea, kas on või mis häire lapsel on, oskab ikka öelda psühhiaater vastavate testide ja uurigute põhjal.

[Külaline]

Kust sa tead, et ta lasteaias ja koolis probleemne pole olnud? Kõrval seisid või? Fakte sa ei tea, levitad vaid oma soovmõtlemist, ja usud, et see on tõsi.

Kas sa vaatasid peeglisse, kui seda kirjutasid, endast räägid? Vabandust, sina olid siin see, kes ühe bussis nähtud olukorra peale on kindel, et tegemist ongi tulevase päti ja kaabakaga. Sina kipud siin diagnoosima teadmata, kas olukord on selliseks muutunud teismelise eas ning ainult kodus või on kontrollimatu käitumine ka mujal ja kestnud algusest peale.

Teised siin nimelt aravad siiski, et diagnoosimiseks pole meil piisavalt infot - on info, et teismelise eas laps käitub emaga halvasti. Kuna muu kohta infot e iole, ei ole ka mingit alust isiksusehäirest rääkida. Kui oleks teada, et on mujal ka probleemid ja need pikalt kestnud, siis võiks ehk tõesti isiksusehäiret kahtlustada, aga ka siis ei oleks see diagnoositav siinse foorumi postituste põhjal. Sea, kas on või mis häire lapsel on, oskab ikka öelda psühhiaater vastavate testide ja uurigute põhjal.

Vabandust mu vastus oli siiski tolmukübemele mõeldud, aga kogemata läks kaasa läks ka mingi guesti poolt pandud vastus.

[Külaline]

Teie peres on vist nii, et kogu kodune elu ja laste kasvatamise koorem on ema kanda. Isa on selline pühapäevaissi, kes toob majja raha, kingitusi ja kellega käiakse lõbustustel. Õhtul jõuab koju, sööb ja heidab magama, igapäevaelus eriti lastega kokku ei puutu, midagi lastelt ei nõua ja seega on laste jaoks see ema kuri ja paha, kes ainult kamandab.

[Külaline]

Teie peres on vist nii, et kogu kodune elu ja laste kasvatamise koorem on ema kanda. Isa on selline pühapäevaissi, kes toob majja raha, kingitusi ja kellega käiakse lõbustustel. Õhtul jõuab koju, sööb ja heidab magama, igapäevaelus eriti lastega kokku ei puutu, midagi lastelt ei nõua ja seega on laste jaoks see ema kuri ja paha, kes ainult kamandab.

Lapsed lähevad palju sagedamini ülekäte neis peredes, kus isa ei osale (teda pole, on joodik, pühapäevaissi, kes kõike lubab, kui koju satub)

[Külaline]

Isa võib ka selline eriline skandinaavia pehmo olla, kes kiljub kui hiirt näeb ja üksnes oigab, kui laps teda asjadega loobib, talle näkku roppusi saadab ja jalgu trambib. Kas tütar käitub halvasti ainult emaga või ka isa juuresolekul?

[Külaline]

Kõik on roosa. Häireid ei esinegi, need on ainult psühhiaatriaõpikus. Muudkui aga kasvatamatus, kasvatame aga kasvatame, küll siis eksessid ära kaovad. Vaata kui lihtne see eluke on, tõepoolest. No nii naiivne annab ikka olla.

Sulle on juba öeldud, et see sõna on ekstsess. On nii raske ära õppida?

[Külaline]

Isa võib ka selline eriline skandinaavia pehmo olla, kes kiljub kui hiirt näeb ja üksnes oigab, kui laps teda asjadega loobib, talle näkku roppusi saadab ja jalgu trambib. Kas tütar käitub halvasti ainult emaga või ka isa juuresolekul?

eidestunud mees noh

[Külaline]

Praegu on see pere sisesne. Aga kas halva käitumise pärast võiks ema lapsel ära keelata ka koolireisi?

[Külaline]

Praegu on see pere sisesne. Aga kas halva käitumise pärast võiks ema lapsel ära keelata ka koolireisi?

On kuulu järgi ikka keelatud, kui vajalikuks peetakse. Samamoodi on õpetajad ära keelanud mõnel lapsel koolireisile tulemast. Mille poolest see koolireis kuidagi püham või kohustuslikum on?

Samas omaette probleem see, et need reisid on tavaliselt tükk aega ette broneeritud, ja kui nüüd paar päeva enne reisi laps mingi tembuga hakkama saab, siis raha tagasi tavaliselt ei maksta. Nt oma lapse kevadise klassilõpureisi hind oli 1400 eurot.

[Külaline]

Ma kujutan end nüüd lapseks. Seletage ära see nii et see ei tunduks mulle ebaõiglane. Lubatakse minna reisile. Ma ootan seda. Aga siis ema seob selle reisi äkki minu käitumisega. Algul polnud sellest juttu. See pidi olema lihtsalt tore reis.
Aga siis ema tõmbas selle vahele seose.
Õiglane oleks, et juba algusest peale oleks olnud see seotud. Praegu tundub see ebaõiglane ja näib et ema haaras päästerõngast minu karistamiseks.

[Külaline]

Ma kujutan end nüüd lapseks. Seletage ära see nii et see ei tunduks mulle ebaõiglane. Lubatakse minna reisile. Ma ootan seda. Aga siis ema seob selle reisi äkki minu käitumisega. Algul polnud sellest juttu. See pidi olema lihtsalt tore reis.
Aga siis ema tõmbas selle vahele seose.
Õiglane oleks, et juba algusest peale oleks olnud see seotud. Praegu tundub see ebaõiglane ja näib et ema haaras päästerõngast minu karistamiseks.

Kas siis peab iga jumala asja siduma klausliga, et "ainult juhul, kui sa hästi käitud"? Kui ostad telefoni, siis juba hoiatad, et ainult seniks saad kasutada, kuni hästi käitud? Ainult seniks on lubatud sõpradega välja minna, kuni...? Arvutis võid mängida, aga ainult seniks, kuni...? See ei ole normaalne lähenemine.

[Külaline]

Ma kujutan end nüüd lapseks. Seletage ära see nii et see ei tunduks mulle ebaõiglane. Lubatakse minna reisile. Ma ootan seda. Aga siis ema seob selle reisi äkki minu käitumisega. Algul polnud sellest juttu. See pidi olema lihtsalt tore reis.
Aga siis ema tõmbas selle vahele seose.
Õiglane oleks, et juba algusest peale oleks olnud see seotud. Praegu tundub see ebaõiglane ja näib et ema haaras päästerõngast minu karistamiseks.

Kas siis peab iga jumala asja siduma klausliga, et "ainult juhul, kui sa hästi käitud"? Kui ostad telefoni, siis juba hoiatad, et ainult seniks saad kasutada, kuni hästi käitud? Ainult seniks on lubatud sõpradega välja minna, kuni...? Arvutis võid mängida, aga ainult seniks, kuni...? See ei ole normaalne lähenemine.

Minu arust peaks ka olema karistused paremini läbi mõeldud. Mitte reisid, suurte asjade ostud jne ei tohiks olla preemiaks, millega kaasneb pool aastat kraaksumist igal võimalikul ja võimatul juhul. Ja siis ka kunagi ei tea, mida siis lõpuks otsustada, sest pika aja peale oli head ja halba. Halval teol peaks olema kohene tagasiside, ka näiteks karistus ja sellega peaks olema siis asi unustatud. Karistused olenevad lapsest. Lisaks on teadusuuringutega ju kindlaks tehtud, et teismelistel töötab see koht ajus halvasti, kus on kaalukausil kohene ja pikemaajaline tasu, isegi väikelapsel on selles suhtes eneseregulatsioon parem. Teismeline ei suuda ennast pikaks ajaks kokku võtta tulevikus tuleva tasu nimel. Sellepärast ei tööta ka selline jutt üldsegi mitte, et ära praegu suitseta, vanast peast oled kole ja haige.

[Külaline]

Kõigil siin on targad õpetused varnast võtta, et ära tee nii, see ei tööta, ära oota seda, see ootus on vale ja teismeline ei saa ju nagunii aru jne. Aga mida siis lõpuks peab oma ülekäte läinud teismelisega tegema teemaalgatajast ema? See laialivalguv üldine jutt, et "räägi-räägi" alati ja kõikide inimeste peal lihtsalt ei tööta. Kõik meist ei ole jutupaunikud ja kõik lapsedki pole seda. Lisaks on küllalt nähtud neidki noori, kelle osas on asjad hoolimata suurest rääkimisest ikkagi pekki läinud.

[Külaline]

Kõigil siin on targad õpetused varnast võtta, et ära tee nii, see ei tööta, ära oota seda, see ootus on vale ja teismeline ei saa ju nagunii aru jne. Aga mida siis lõpuks peab oma ülekäte läinud teismelisega tegema teemaalgatajast ema? See laialivalguv üldine jutt, et "räägi-räägi" alati ja kõikide inimeste peal lihtsalt ei tööta. Kõik meist ei ole jutupaunikud ja kõik lapsedki pole seda. Lisaks on küllalt nähtud neidki noori, kelle osas on asjad hoolimata suurest rääkimisest ikkagi pekki läinud.

Kui ülekäte läheb, on juba varakult palju asju valesti tehtud. Ja eks jah, ega enam oma mõistus ei pruugigi kinni võtta, mida teha. Kui ikka on juba tekkinud vihkamine mõlemalt poolt, siis rääkimine enam midagi ei aita. Siis tuleb seda suhet hakata uuesti üles ehitama, asi polegi selles, et mis karistust nüüd siis veel võiks proovida. TA ütles, et on sakutamist ja löömist ka proovinud, no see on ju täitsa üle mõistuse rumal tegu. Pole midagi hullemat, kui et ebakindel vanem sakutama tuleb. Kui inimene vihahoos äkki sakutab, siis laps annab selle andeks, kui vabandust paluda, aga kui see on ainult vanema nõrkuse väljendus, läheb austus veel madalamaks, kui ta juba niigi on. Pereteraapiasse võiks pöörduda.

[Külaline]

Kõigil siin on targad õpetused varnast võtta, et ära tee nii, see ei tööta, ära oota seda, see ootus on vale ja teismeline ei saa ju nagunii aru jne. Aga mida siis lõpuks peab oma ülekäte läinud teismelisega tegema teemaalgatajast ema? See laialivalguv üldine jutt, et "räägi-räägi" alati ja kõikide inimeste peal lihtsalt ei tööta. Kõik meist ei ole jutupaunikud ja kõik lapsedki pole seda. Lisaks on küllalt nähtud neidki noori, kelle osas on asjad hoolimata suurest rääkimisest ikkagi pekki läinud.

Kui ülekäte läheb, on juba varakult palju asju valesti tehtud. Ja eks jah, ega enam oma mõistus ei pruugigi kinni võtta, mida teha. Kui ikka on juba tekkinud vihkamine mõlemalt poolt, siis rääkimine enam midagi ei aita. Siis tuleb seda suhet hakata uuesti üles ehitama, asi polegi selles, et mis karistust nüüd siis veel võiks proovida. TA ütles, et on sakutamist ja löömist ka proovinud, no see on ju täitsa üle mõistuse rumal tegu. Pole midagi hullemat, kui et ebakindel vanem sakutama tuleb. Kui inimene vihahoos äkki sakutab, siis laps annab selle andeks, kui vabandust paluda, aga kui see on ainult vanema nõrkuse väljendus, läheb austus veel madalamaks, kui ta juba niigi on. Pereteraapiasse võiks pöörduda.

Targutada sulle meeldib, aga elu on palju keerulisem. Samuti oleks ma ettevaatlik väga äärmuslike sõnade kasutamisega, nagu näiteks "vihkamine". Vihkamine on siiski midagi muud, kui piiridekatsetused ema ja ülekäte läinud pubeka vahel. Nagu sa ise teatad, rääkimine enam midagi ei aita. Pereteraapiat proovida muidugi võib, aga väga suuri lootusi sellele panna ka ei tasu. Häid pereterapeute, kes tõepoolest oskavad püsida neutraalsed ja teismelisele tema õiguste kõrval meenutada ka kohustusi, on meil vähe.

[Külaline]

Nagu sa ise teatad, rääkimine enam midagi ei aita.

Ma ei teata, et see midagi ei aita, vaid et ema vajab nõu, kuidas seda teha. Tema teemaalgatus on meeletu heietamine näiteks, niimoodi lähenemine valab ainult õli tulle. Siis need näited, et natukene siin tänitasin, kui laps kukkus, see on näiteks vale käitumine, samamoodi ka löömine ja sakutamine. Emal on ju ilmselgelt vaja nõu, kuidas lapsega rääkida ja mida teha, mida mitte teha.

[Külaline]

Praegu on see pere sisesne. Aga kas halva käitumise pärast võiks ema lapsel ära keelata ka koolireisi?

On kuulu järgi ikka keelatud, kui vajalikuks peetakse. Samamoodi on õpetajad ära keelanud mõnel lapsel koolireisile tulemast. Mille poolest see koolireis kuidagi püham või kohustuslikum on?

Samas omaette probleem see, et need reisid on tavaliselt tükk aega ette broneeritud, ja kui nüüd paar päeva enne reisi laps mingi tembuga hakkama saab, siis raha tagasi tavaliselt ei maksta. Nt oma lapse kevadise klassilõpureisi hind oli 1400 eurot.

1400 eurot? Ja see oli kõikidele vanematele jõukohane ning normaalne kulutus? Kuhu imelisse kohta selle eest lennutati?

[Tolmukübe]

Siit tuleb välja, et ülekäte läinud pubekaga polegi enam midagi peale hakata, varsti nagunii suur inimene valmis, ongi kõik. Rääkimine, pereteraapia ei pruugi aidata, karistused tekitavad trotsi ja vihkamist.. Ongi valmis, nii nagu on. Mõni kohe sünnib oma iseloomuga, kõike ei kasvata. Keda kasvatad, keda mitte. No ja mis siis? Eks täiskasvanuid inimesi olegi igasuguseid, ega's kõik ei saagi olla õnnestunud kasvatuse viljad.

[Külaline]

Siit tuleb välja, et ülekäte läinud pubekaga polegi enam midagi peale hakata, varsti nagunii suur inimene valmis, ongi kõik.

Midagi nii lolli oskad muidugi ainult sina siit välja lugeda. Kõige adekvaatsem nõuanne emale on: katsu võtta rahulikul, oma lapsega koos aega veeta, suhteid parandada ja lähebki kõik kergemaks. Raskest teismelisest võib kasvada tore ja tubli inimene.

[Külaline]

Siit tuleb välja, et ülekäte läinud pubekaga polegi enam midagi peale hakata, varsti nagunii suur inimene valmis, ongi kõik.

Midagi nii lolli oskad muidugi ainult sina siit välja lugeda. Kõige adekvaatsem nõuanne emale on: katsu võtta rahulikul, oma lapsega koos aega veeta, suhteid parandada ja lähebki kõik kergemaks. Raskest teismelisest võib kasvada tore ja tubli inimene.

Lisan veel, et märgata tuleks pisematki positiivset asja ja seda, kui laps pingutab. On tehtud uuringuid, et kui palju vanemad oma lastega suhtlevad ja domineerib kamandamine ja õiendamine, mida kõike on laps valesti teinud. Kiitmist ja niisama juttu on tunduvalt vähem, kuigi peaks olema vastupidi.