Toimetulek ärevuse ja stressiga

[Külaline]

Minu puhul aitas see, kui teatasin oma perekonnale, et lugu nüüd niisugune, mul on asjad kehvasti. Et stress, depressioon ja ärevus. Palusin neil võtta mu kohustustest ajutiselt suurem osa enda kanda. Võtsin end töölt lahti paariks kuuks. Pikutasin ja lugesin raamatuid, jalutasin koeraga, kokkasin. Kõike hästi tasa ja targu. Liikusin hästi aeglaselt, lülitasin telefoni välja. Kütsin ahju, vaatasin kaminatuld ja mässisin end teki sisse.

Sinul ei olnudki depressiooni, kui sellised asjad aitasid. Lihtsalt läbipõlemine ja ülekoormus. Ja muide, ärevus ja depressioon ei ole üks ja sama, võivad esineda täiesti eraldi. Depressioon tavaliselt ravita üle ei lähe.

Kust sina tead? Tablette on vaja umbes pooltel juhtudel.

[Külaline]

Kõigil inimestel esineb elu jooksul ärevust ja stressi, see, kes siin väidab, et ta ei tea, mis need on, lihtsalt trollib. See teki sisse mässija on aga totu, kes ei saa aru, millest jutt käib.

Iseasi, kui tihti seda esineb, mis olukordades see tekib, ja kui tugev see on, kas inimene suudab seda juhtida või juhib stress teda. Mina elan pideva stressi all juba aastaid, aga ma arvan, et see ei ole tugev, pigem selline keskmine stress. Mingi stressi foon on, kui mitte päris kogu aeg, siis enamasti.

Elu on selline, elan välismaal, palju kohustusi, palju erinevaid inimesi ja olukordi ümber. Olen ka introvert, mis teeb asja raskemaks. Siiani ei ole ma veel professionaalset abi vajanud, kuigi vahel on mõtted sinnapoole kiskunud. Saan aru, et päris normaalne see olukord ei ole.

Ma järgin väga rangelt seda, et võtke aega enda jaoks, kui tunnen, et enam ei jaksa. Panen arvutil kaane kinni, ja lähen välja lihtsalt, jalutama, trenni, shoppama, ilusalongi. Aga kõigil ei ole seda võimalust, sest stressi allikas on just kodus. Või pole siis iseloomu selleks, enesekaitsemehhanism on nõrk. Vot nemad vajavadki abi.

[Külaline]

Kõigil inimestel esineb elu jooksul ärevust ja stressi, see, kes siin väidab, et ta ei tea, mis need on, lihtsalt trollib. See teki sisse mässija on aga totu, kes ei saa aru, millest jutt käib.

Miks peaks? Kui elad rahulduspakkuvat elu, kustkohast see stress ja ärevus peaks tulema? Ma ei liigita ärevuse alla seda, kui koolis aktusel üksi tervele saalile esinesin või kui vastassuunavööndis möödasõidul vastutulev auto liialt kiirelt ligineb.

[Külaline]

Kõigil inimestel esineb elu jooksul ärevust ja stressi, see, kes siin väidab, et ta ei tea, mis need on, lihtsalt trollib. See teki sisse mässija on aga totu, kes ei saa aru, millest jutt käib.

Miks peaks? Kui elad rahulduspakkuvat elu, kustkohast see stress ja ärevus peaks tulema? Ma ei liigita ärevuse alla seda, kui koolis aktusel üksi tervele saalile esinesin või kui vastassuunavööndis möödasõidul vastutulev auto liialt kiirelt ligineb.

Mina ei tea, miks peaks. Aga inimene on nii seatud, et ilma stressita ega pingeta ei saa. Rahuldustpakkuv elu ei võrdu stressivaba elu, vastutusrikas ja huvitav töö, perekond, eluase, reisimine, sõbrad, need on kõik stressi allikad. On olemas ka positiivne ja negatiivne stress. Millegi poole pürgimine, ülikooli sisseastumine, tööle kandideerimine, esimene kohting, kõik need on stressi allikad. Selle on teadlased ammu kindlaks teinud.

Kui "rahuldustpakkuv elu" seisneb diivanil lebotamises, poes õlle järele käimises, ja lollide kommentaaride kirjutamises, vot siis võib tõesti stressi vähem olla, aga seegi pole garanteeritud.

[Külaline]

Kõigil inimestel esineb elu jooksul ärevust ja stressi, see, kes siin väidab, et ta ei tea, mis need on, lihtsalt trollib. See teki sisse mässija on aga totu, kes ei saa aru, millest jutt käib.

Mina ei tea, miks peaks. Aga inimene on nii seatud, et ilma stressita ega pingeta ei saa. Rahuldustpakkuv elu ei võrdu stressivaba elu, vastutusrikas ja huvitav töö, perekond, eluase, reisimine, sõbrad, need on kõik stressi allikad. On olemas ka positiivne ja negatiivne stress. Millegi poole pürgimine, ülikooli sisseastumine, tööle kandideerimine, esimene kohting, kõik need on stressi allikad. Selle on teadlased ammu kindlaks teinud.

Tavalise inimese elu, stressi ei tekita nendest küll mitte midagi.
Kui sa oled närvihaige pabistaja ja mõttetu muretseja, siis see on sinu probleem.

[Külaline]

Olles antidepressantidega lähedalt kokku puutunud, ütlen vaid üht: hoia neist eemale nii kaua kui vähegi võimalik.

Äkki ei levitaks avalikult oma ohtlikke soovitusi? Mõnel juhul võib kaalul olla inimese elu. Kui üks ravim ei sobi, siis proovitakse järgmist, see ongi koostöö arstiga. See, et sinu olukord oli nii kerge, et piisas väiksest puhkusest ja kohustuste delegeerimisest, ei tähenda, et teised samasuguste asjadega rinda pistavad. Sa ei kujuta ettegi, mis kellegi vaimse tervise taustal võib olla toimunud ja mida ta läbi elab.

Loen siit ja imestan, missugune naiivne usk valitseb inimestel tablettidesse. Et vot kui on ikka tõsine depressioon, siis aitab tablett. Ja see tablett teeb siis peaajus täpsemalt mida?
Sellest ei räägita, et AD-d ise võivad põhjustada depressiooni ja suitsiidimõtteid, samuti ei sobi need kõigile. Ja mõni arst ei tahagi midagi kuulda, kui patsient kurdab, et ei mõju, vaid käsib edasi võtta. Aga eks ise teate, mis oma tervisega teete.

[Külaline]

Olles ise paaril korral AD-dest abi saanud on mul raske mõista inimesi, kes keelduvad abi vastu võtmast. Õigupoolest need inimesed lausa ärritavad mind - kui sa midagi ei tee, et korda saada, siis mida sa virised? Ok, kui saab 2 kuud kodus vatiteki sees istuda ja perekond hoiab sealjuures kätt ka veel, on väga hästi. Võibolla polegi tablette vaja. Aga enamusel meil selliseid võimalusi ei ole. No võibolla aitaks see ka tõesti, kui hommikul kell 7 oleks äratus, hommikusöök, seejärel 8 tundi tööd värskes õhus, õhtusöök, meeldivad vestlused kaaslastega ja tuttu. Aga ka sellist elu meist enamus ei ela. Mina olen seega tablettide poolt.

[Külaline]

Olles ise paaril korral AD-dest abi saanud on mul raske mõista inimesi, kes keelduvad abi vastu võtmast. Õigupoolest need inimesed lausa ärritavad mind - kui sa midagi ei tee, et korda saada, siis mida sa virised? Ok, kui saab 2 kuud kodus vatiteki sees istuda ja perekond hoiab sealjuures kätt ka veel, on väga hästi. Võibolla polegi tablette vaja. Aga enamusel meil selliseid võimalusi ei ole. No võibolla aitaks see ka tõesti, kui hommikul kell 7 oleks äratus, hommikusöök, seejärel 8 tundi tööd värskes õhus, õhtusöök, meeldivad vestlused kaaslastega ja tuttu. Aga ka sellist elu meist enamus ei ela. Mina olen seega tablettide poolt.

Sama siin. Kahetsen, et taoliste tohlakate umbluud uskusin, nagu umbes siin on, et tabletid on saatanast. Kannatasin täiesti ilmaasjata nii kaua, et depressioonile lisandus ärevushäire ja mitte üksi, vaid veel koos paanikahoogudega. Ma polnud võimeline enam oma tööd tegema - juba puhtfüüsiliselt. Alates tablettide võtmisest vast 2 kuuga oli enesetunne normis, kokku võtsin neid 10 kuud. Nagu öeldud, siis kui üks ravim ei sobi, proovitakse järgmist ja kui arst ei sobi, siis leitakse ka uus. Inimesed ei saa aru, et kui ajukeemia on paigast ära, siis sinu soovmõtlemine või teki sisse end tortillaks keeramine siin enam ei päästa.

[snemmmeeesse]

Antidepressandid ilma arsti retseptita - https://tonzes.com/restilen.htm Soovitan.

[Külaline]

Igapäevastress on tavaline ja kõigile omane, see motiveerib meid tegutsema ning arenema.

Milleks see areneminemist vaja on?
Niisama ilma stressamista ju parem olla.

[Külaline]

Igapäevastress on tavaline ja kõigile omane, see motiveerib meid tegutsema ning arenema.

Milleks?
Ilma stressamata peaem olla.

[Külaline]

Sellest ei räägita, et AD-d ise võivad põhjustada depressiooni ja suitsiidimõtteid, samuti ei sobi need kõigile.

Mis mõttes ei räägita, see on ju ravimilehelgi kirjas, et esialgu võivad antidepressandid põhjustada depressiooni ägenemist ja suitsiidimõtteid eriti noorematel inimestel. Siis määratakse rahustid kõrvale. Ja ükski ravim ei sobi kõigile, siis proovitakse midagi muud. Need on elementaarsed tõed.

[Külaline]

Laps (nüüd täiskasvanud) sotsiaalärevusega kimpus olnud praktiliselt kogu kooli aja. Käis teraapias loomlikult, katsetasime erinevaid, aga mingit märgatavat abi ei saanud.
Ärevatel arvatakse olevat prefrontaalse ajukoore erinev suhtlemismudel neurotransmitteritega ja väiksem efektiivsus üliaktiivsete emotsioonide pärssimisel. Ma ei tea, kuidas seda muuta, olen seda palju uurinud, ravimite toimet ja uusi uuringuid jälginud. AD-d on need, mida kohe pakutakse igas olukorras. KIndlasti paljudele sobivad - kuigi tänapäeval enam ei teatagi, miks sobivad - aga paljudele siiski ei sobi kõrvatoimete või, mis veel hullen, võõrutusprobeemide tõttu. Katsetasime siiski ühte varianti, 3 nädalat, algne toime vähenes iga nädal ja oleks pidanud annust pidevalt suurendama. Lõpuks kaotas mõtte, sest erilist mõju polnud, aga ära jätmine oli ikka üsna hull, kuigi lühikest aega kasutanud.

Norrakatel on nn Bergeni 4 päeva meetod, mis hästi toimib ja kohaldatakse individuaalselt iga inimese vajadusele, aga, seda tehakse ainult norrakatele (soomlased küll ka tegid katse läbi ja said head tulemused). Tegemist siis nn altistusteraapiaga, mida saab teha oma tavalises keskkonnas. Eestis veel keegi seda ei õpi, ega meil nn koolipsühholoogia väga uuendusmeelne pole. Kui nüüd 20 a kogemuste põhjal hinnata.

Proovida tasub siiski joogat, taimseid rahusteid, trenni, metsas jalutamist, ujumist, nõelravi, hingamistehnikaid. Enne ärevust tekitavat sündmust võiks KÄSITSI kirjutada mis hirmutab ja kuidas olukord võiks laheneda. Pärast siis lisada kuidas tegelikult läks. Ja muidugi huumor aitab alati.

[Külaline]

Tegemist siis nn altistusteraapiaga, mida saab teha oma tavalises keskkonnas. Eestis veel keegi seda ei õpi, ega meil nn koolipsühholoogia väga uuendusmeelne pole. Kui nüüd 20 a kogemuste põhjal hinnata.

Sulle lihtsalt infoks, et koolipsühholoog ei tee teraapiat, isegi kui ta on seda õppinud. Kui soovid teraapiat ja on suuremad probleemid, siis tuleb koolist väljapoole pöörduda.

[Külaline]

Rohtu ära küll võta, pärast oled kimpus kõrvaltoimetega ja saa ei saa endast midagi aru.

[Külaline]

Rohtu ära küll võta, pärast oled kimpus kõrvaltoimetega ja saa ei saa endast midagi aru.

Mida tähendab "ei saa endast midagi aru"? Sellist kõrvaltoimet pole veel enne näinud (ega kogenud), abi aga olen saanud küll. Iga inimene on erinev ja ka leevendused probleemidele on erinevad.

[Külaline]

Tegemist siis nn altistusteraapiaga, mida saab teha oma tavalises keskkonnas. Eestis veel keegi seda ei õpi, ega meil nn koolipsühholoogia väga uuendusmeelne pole. Kui nüüd 20 a kogemuste põhjal hinnata.

Sulle lihtsalt infoks, et koolipsühholoog ei tee teraapiat, isegi kui ta on seda õppinud. Kui soovid teraapiat ja on suuremad probleemid, siis tuleb koolist väljapoole pöörduda.

Jah, ma ei pidanud silmas koolis töötavat psühholoogi, vaid nn kooli ehk siis ülikoolis õpetatavat psühholoogiat. On selline väljend. Lähtusin sellest, kui millise psühholoogi juurde ka ei lähe, kõigil meeldib kabinetis arutleda selle üle, et mis sind ikka ärvaks teeb ja kuidas sa sellest mõtled.... Kõik on õige, aga tõenäoliselt ei õpetatud tol ajal (võimalik et nüüdki) muid meetodeid ärevuse ravimiseks. Räägime või tabletitame. Kuigi on olemas kognitiivne käitumiteraapia, kõik on mingi kursuse läbinud, aga keegi õigupoolest ei kasuta seda. Üks (õppejõud ametilt) siiski kasutas ja see oli ainus, mis tulemust tõi kõigist, millega kokku olen puutunud.

[Midget]

Rohtu ära küll võta, pärast oled kimpus kõrvaltoimetega ja saa ei saa endast midagi aru.

Mida tähendab "ei saa endast midagi aru"? Sellist kõrvaltoimet pole veel enne näinud (ega kogenud), abi aga olen saanud küll. Iga inimene on erinev ja ka leevendused probleemidele on erinevad.

Kas ma ütlesin, et "ei saa endast midagi aru" on kõrvaltoime? Abi saad ravimite lühiajalisest tarvitamisest, mitte neid pikaajaliselt võtma jäädes. Paljud ravimid võivad ja rõhk on sõnal VÕIVAD tekitada lisaärevuse, lõpuks ei saa sa ise ega arst aru, mis on kõrvaltoime, mis haiguse süvenemine.

[Külaline]

Rohtu ära küll võta, pärast oled kimpus kõrvaltoimetega ja saa ei saa endast midagi aru.

Mida tähendab "ei saa endast midagi aru"? Sellist kõrvaltoimet pole veel enne näinud (ega kogenud), abi aga olen saanud küll. Iga inimene on erinev ja ka leevendused probleemidele on erinevad.

Kas ma ütlesin, et "ei saa endast midagi aru" on kõrvaltoime? Abi saad ravimite lühiajalisest tarvitamisest, mitte neid pikaajaliselt võtma jäädes. Paljud ravimid võivad ja rõhk on sõnal VÕIVAD tekitada lisaärevuse, lõpuks ei saa sa ise ega arst aru, mis on kõrvaltoime, mis haiguse süvenemine.

See oligi irooniliselt kirjutatud, sest sa ilmselgelt ei tea, millest sa räägid.

[Külaline]

Rohtu ära küll võta, pärast oled kimpus kõrvaltoimetega ja saa ei saa endast midagi aru.

Minu arust on teemaalgatajal olukord väga tõsine ja kestnud juba pikka aega. Ta peaks kindlasti arsti juurde minema ja laskma endale AD-d välja kirjutada.