Re: Kuhu kadus Heinmetsa teema?
Postitatud: 30 Nov 2024 20:53
Mida sealt siis vaadata tuleb?Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 20:48 Soovitan videot vaadata, enne kui see võib-olla jälle maha võetakse.
"Andke siis teada, kuhu raha tuua..."
Mida sealt siis vaadata tuleb?Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 20:48 Soovitan videot vaadata, enne kui see võib-olla jälle maha võetakse.
"Andke siis teada, kuhu raha tuua..."
Ja kust kohus sisendi saab, kuidas asjalood "tegelikult" on ja mis sellele lapsele "parim on"? Kohtule annab infot lastekaitseametnik!Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 17:55 Siin artikkel https://pastebin.com/aw1ymXki kus siis kirjutatakse lahti kuidas kõik oli.
Sõimajad ei teadnud, et lastekaitse ei võtnud last emalt ära. Hoopis Harju maakohus käskis tütre isale üle anda „Tallinna linna poolt tagatud ruumides selliselt, et lapse ema ja isa ei puutu lapse üleandmisel kokku“.
Kohtumääruses hoiatati, et kui ema jätab lapse üle andmata, siis võib ta trahvi saada. Kui see ei mõju, sattuda koguni arestimajja. Ja lõpuks antakse laps ikkagi isale.
Jääb segaseks mida üritad väita! Lastekaitseametnik ei teinud otsust, selle tegi Eesti Maakohus.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:50Ja kust kohus sisendi saab, kuidas asjalood "tegelikult" on ja mis sellele lapsele "parim on"? Kohtule annab infot lastekaitseametnik!Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 17:55 Siin artikkel https://pastebin.com/aw1ymXki kus siis kirjutatakse lahti kuidas kõik oli.
Sõimajad ei teadnud, et lastekaitse ei võtnud last emalt ära. Hoopis Harju maakohus käskis tütre isale üle anda „Tallinna linna poolt tagatud ruumides selliselt, et lapse ema ja isa ei puutu lapse üleandmisel kokku“.
Kohtumääruses hoiatati, et kui ema jätab lapse üle andmata, siis võib ta trahvi saada. Kui see ei mõju, sattuda koguni arestimajja. Ja lõpuks antakse laps ikkagi isale.
Pühhade rist! Kohtuotsusesse ei puutunud lastekaitseametnik mitte kunagi. Küsimus oli selles, et Heinmets viis lapse ilma isa loata Portugali elama ehk pani rahvusvahelise õiguse kohaselt toime lapseröövi kuriteo. Seda arutas kohus, mitte mingit lastekaitse teemat.
Hästi, küsin siis uuesti. Kustkohast see sinu Eesti Maakohus selle lapse eluolu ja soovide ja kõige muu kohta siis informatsiooni sai, kui mitte lastekaitseametnikult? Egas ükski kohus tule ühegi lapse koju uurima, kuidas too elab. Mitte iial ei lähe ükski kohtunik lapse kooli või lasteaeda õpetajatega vestlema. Vaid kohtuni võtab ette need materjalid, märkmed, toimikumaterjalid jms, mille on andnud talle lastekaitseametnikud, loeb need läbi ja põhimõtteliselt teeb oma otsuse nende põhjal. Ja tolle konkreetse lastekaitseametniku osas on öelnud ikka väga mitmed ja mitmed inimesed, et ta kirjutab lapse toimikusse kallutatud sisuga seiku, mis on kas pooltõed, liialdused või ei vasta üldse tõele. Neid näiteid on tema puhul juba kuidagi liiga palju.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:54Jääb segaseks mida üritad väita! Lastekaitseametnik ei teinud otsust, selle tegi Eesti Maakohus.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:50Ja kust kohus sisendi saab, kuidas asjalood "tegelikult" on ja mis sellele lapsele "parim on"? Kohtule annab infot lastekaitseametnik!Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 17:55 Siin artikkel https://pastebin.com/aw1ymXki kus siis kirjutatakse lahti kuidas kõik oli.
Sõimajad ei teadnud, et lastekaitse ei võtnud last emalt ära. Hoopis Harju maakohus käskis tütre isale üle anda „Tallinna linna poolt tagatud ruumides selliselt, et lapse ema ja isa ei puutu lapse üleandmisel kokku“.
Kohtumääruses hoiatati, et kui ema jätab lapse üle andmata, siis võib ta trahvi saada. Kui see ei mõju, sattuda koguni arestimajja. Ja lõpuks antakse laps ikkagi isale.
Selle otsuse jaoks pole lastekaitset vaja. Nii Eesti kui ka Portugali kohus tuvastas lapseröövi.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 09:29Hästi, küsin siis uuesti. Kustkohast see sinu Eesti Maakohus selle lapse eluolu ja soovide ja kõige muu kohta siis informatsiooni sai, kui mitte lastekaitseametnikult? Egas ükski kohus tule ühegi lapse koju uurima, kuidas too elab. Mitte iial ei lähe ükski kohtunik lapse kooli või lasteaeda õpetajatega vestlema. Vaid kohtuni võtab ette need materjalid, märkmed, toimikumaterjalid jms, mille on andnud talle lastekaitseametnikud, loeb need läbi ja põhimõtteliselt teeb oma otsuse nende põhjal. Ja tolle konkreetse lastekaitseametniku osas on öelnud ikka väga mitmed ja mitmed inimesed, et ta kirjutab lapse toimikusse kallutatud sisuga seiku, mis on kas pooltõed, liialdused või ei vasta üldse tõele. Neid näiteid on tema puhul juba kuidagi liiga palju.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:54Jääb segaseks mida üritad väita! Lastekaitseametnik ei teinud otsust, selle tegi Eesti Maakohus.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:50
Ja kust kohus sisendi saab, kuidas asjalood "tegelikult" on ja mis sellele lapsele "parim on"? Kohtule annab infot lastekaitseametnik!
Võta ette tsiviilkohtuseadustik enne kui tuled totaalset jama ajama kohtu tööst ja sellest, mis andmete ja dokumentide alusel otsus tehakse.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 09:29Hästi, küsin siis uuesti. Kustkohast see sinu Eesti Maakohus selle lapse eluolu ja soovide ja kõige muu kohta siis informatsiooni sai, kui mitte lastekaitseametnikult? Egas ükski kohus tule ühegi lapse koju uurima, kuidas too elab. Mitte iial ei lähe ükski kohtunik lapse kooli või lasteaeda õpetajatega vestlema. Vaid kohtuni võtab ette need materjalid, märkmed, toimikumaterjalid jms, mille on andnud talle lastekaitseametnikud, loeb need läbi ja põhimõtteliselt teeb oma otsuse nende põhjal. Ja tolle konkreetse lastekaitseametniku osas on öelnud ikka väga mitmed ja mitmed inimesed, et ta kirjutab lapse toimikusse kallutatud sisuga seiku, mis on kas pooltõed, liialdused või ei vasta üldse tõele. Neid näiteid on tema puhul juba kuidagi liiga palju.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:54Jääb segaseks mida üritad väita! Lastekaitseametnik ei teinud otsust, selle tegi Eesti Maakohus.Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2024 22:50
Ja kust kohus sisendi saab, kuidas asjalood "tegelikult" on ja mis sellele lapsele "parim on"? Kohtule annab infot lastekaitseametnik!
Eks vastan siis uuesti - kohus tegi määruse esmase õiguskaitse kohaldamiseks, kuna KH pani rahvusvahelise õiguse mõistes toime lapseröövi. Selle otsuse tegemiseks polnud mingeid kodukülastusi ega vestlusi vaja.Anonymous kirjutas: ↑01 Dets 2024 09:29Hästi, küsin siis uuesti. Kustkohast see sinu Eesti Maakohus selle lapse eluolu ja soovide ja kõige muu kohta siis informatsiooni sai, kui mitte lastekaitseametnikult? Egas ükski kohus tule ühegi lapse koju uurima, kuidas too elab. Mitte iial ei lähe ükski kohtunik lapse kooli või lasteaeda õpetajatega vestlema. Vaid kohtuni võtab ette need materjalid, märkmed, toimikumaterjalid jms, mille on andnud talle lastekaitseametnikud, loeb need läbi ja põhimõtteliselt teeb oma otsuse nende põhjal. Ja tolle konkreetse lastekaitseametniku osas on öelnud ikka väga mitmed ja mitmed inimesed, et ta kirjutab lapse toimikusse kallutatud sisuga seiku, mis on kas pooltõed, liialdused või ei vasta üldse tõele. Neid näiteid on tema puhul juba kuidagi liiga palj
Ja see kõik peaks olema kuidagi lapse huvides, kes klammerdus ema külge ja hüsteeriliselt ei soovinud lahkuda? Et siis jõuga minema sundimine ning sealjuures lapsele eluaegse emotsionaalse trauma tekitamine on meie õigussüsteemi eesmärk?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 10:26
Eks vastan siis uuesti - kohus tegi määruse esmase õiguskaitse kohaldamiseks, kuna KH pani rahvusvahelise õiguse mõistes toime lapseröövi. Selle otsuse tegemiseks polnud mingeid kodukülastusi ega vestlusi vaja.
Ja nagu näha, siis mõndade siinsete arust samuti.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 11:11Ja see kõik peaks olema kuidagi lapse huvides, kes klammerdus ema külge ja hüsteeriliselt ei soovinud lahkuda? Et siis jõuga minema sundimine ning sealjuures lapsele eluaegse emotsionaalse trauma tekitamine on meie õigussüsteemi eesmärk?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 10:26
Eks vastan siis uuesti - kohus tegi määruse esmase õiguskaitse kohaldamiseks, kuna KH pani rahvusvahelise õiguse mõistes toime lapseröövi. Selle otsuse tegemiseks polnud mingeid kodukülastusi ega vestlusi vaja.
Kohus tegi määruse. Määruse täitmisel esinesid puudused, mida nüüd on õiguskantsler ka analüüsinud ja selle põhjal töötatakse välja suunised selliste olukordade ennetamiseks lapse üleandmisel.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 11:11Ja see kõik peaks olema kuidagi lapse huvides, kes klammerdus ema külge ja hüsteeriliselt ei soovinud lahkuda? Et siis jõuga minema sundimine ning sealjuures lapsele eluaegse emotsionaalse trauma tekitamine on meie õigussüsteemi eesmärk?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 10:26
Eks vastan siis uuesti - kohus tegi määruse esmase õiguskaitse kohaldamiseks, kuna KH pani rahvusvahelise õiguse mõistes toime lapseröövi. Selle otsuse tegemiseks polnud mingeid kodukülastusi ega vestlusi vaja.
Olgu, olen nõus, et lapsest video üles riputamine polnud parim tegevus ega kuidagi lapse huvides. Aga muidu ju jälle sõimataks K.H.-d hüsteeritsejaks ja asjade väljamõtlejaks. Mida on siin ühel meeleheitel emal teha sellises olukorras?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:29Kohus tegi määruse. Määruse täitmisel esinesid puudused, mida nüüd on õiguskantsler ka analüüsinud ja selle põhjal töötatakse välja suunised selliste olukordade ennetamiseks lapse üleandmisel.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 11:11Ja see kõik peaks olema kuidagi lapse huvides, kes klammerdus ema külge ja hüsteeriliselt ei soovinud lahkuda? Et siis jõuga minema sundimine ning sealjuures lapsele eluaegse emotsionaalse trauma tekitamine on meie õigussüsteemi eesmärk?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 10:26
Eks vastan siis uuesti - kohus tegi määruse esmase õiguskaitse kohaldamiseks, kuna KH pani rahvusvahelise õiguse mõistes toime lapseröövi. Selle otsuse tegemiseks polnud mingeid kodukülastusi ega vestlusi vaja.
Ja ka ema või(nu)ks mõelda oma rollile lapsele emotsionaalse trauma tekitamises. Mis polnudki nii väike. Aga tählepanunälg on nii suur, et tapab kaine mõistuse.
Ma võiksin Heinmetsale kaasa tunda, aga ei saa. Sest ta riputas netti video oma abitus seisundis stressist püksi pissinud lapsest. Absoluutselt mõtlemata, mida ta sellega LAPSELE teeb. Mida ta oma teistele lastele teeb.
Filminud ennast kuseloigus kogu maailmale imetleda.
Vaatan, kuidas vastased siin üritavad manipuleerida nagu jaksavad, asendades sõna "ema" küll sõnaga "tädi", küll nimetähtedega "K.H.". Ilmselgelt ei ela ju laps koos mingite tädidega või Kh-dega! Vaid tegelik küsimus kõlab ju: Kas laps elab nüüd oma emaga?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:34 No ja oli siis sellest kõigest kasu? Kas laps elab nüüd K.H.-ga?
Põhimõttelisel õige. Aga siin on üks aga. Ema on olukorras emotsionaalselt sees, tema on ema, mitte objektiivne õppinud septsialist. Emasid on igasuguseid, erinevate iseloomudega, oskustega, isiskuseomadustega. Emad võivad eksida. Osad emad on lausa pahatahtlikud, alkohoolikud, narkomaani jne. (need siis üldised näited, ei ole seotud konkreese olukorraga).Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:29
Ja ka ema või(nu)ks mõelda oma rollile lapsele emotsionaalse trauma tekitamises. Mis polnudki nii väike. Aga tählepanunälg on nii suur, et tapab kaine mõistuse.
Ma võiksin Heinmetsale kaasa tunda, aga ei saa. Sest ta riputas netti video oma abitus seisundis stressist püksi pissinud lapsest. Absoluutselt mõtlemata, mida ta sellega LAPSELE teeb. Mida ta oma teistele lastele teeb.
Filminud ennast kuseloigus kogu maailmale imetleda.
Eks ikka seda, mida kohtus kokku leppis: võimaldada lapsel korrapäraseid kohtumisi isa ja vendadega ja mitte teda hirmutama asjatult.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:41Olgu, olen nõus, et lapsest video üles riputamine polnud parim tegevus ega kuidagi lapse huvides. Aga muidu ju jälle sõimataks K.H.-d hüsteeritsejaks ja asjade väljamõtlejaks. Mida on siin ühel meeleheitel emal teha sellises olukorras?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:29Kohus tegi määruse. Määruse täitmisel esinesid puudused, mida nüüd on õiguskantsler ka analüüsinud ja selle põhjal töötatakse välja suunised selliste olukordade ennetamiseks lapse üleandmisel.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 11:11
Ja see kõik peaks olema kuidagi lapse huvides, kes klammerdus ema külge ja hüsteeriliselt ei soovinud lahkuda? Et siis jõuga minema sundimine ning sealjuures lapsele eluaegse emotsionaalse trauma tekitamine on meie õigussüsteemi eesmärk?
Ja ka ema või(nu)ks mõelda oma rollile lapsele emotsionaalse trauma tekitamises. Mis polnudki nii väike. Aga tählepanunälg on nii suur, et tapab kaine mõistuse.
Ma võiksin Heinmetsale kaasa tunda, aga ei saa. Sest ta riputas netti video oma abitus seisundis stressist püksi pissinud lapsest. Absoluutselt mõtlemata, mida ta sellega LAPSELE teeb. Mida ta oma teistele lastele teeb.
Filminud ennast kuseloigus kogu maailmale imetleda.
Ei, see on ajutine rehabilitatsioonirezhiim.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:47Vaatan, kuidas vastased siin üritavad manipuleerida nagu jaksavad, asendades sõna "ema" küll sõnaga "tädi", küll nimetähtedega "K.H.". Ilmselgelt ei ela ju laps koos mingite tädidega või Kh-dega! Vaid tegelik küsimus kõlab ju: Kas laps elab nüüd oma emaga?Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:34 No ja oli siis sellest kõigest kasu? Kas laps elab nüüd K.H.-ga?
Ja vastus on muidugi, et ei ela. Mistõttu tema ema on sunnitud oma lapse nimel ka edasi võitlema.
Vähe sellest - ema ja laps peavad kohtuma kusagil kinnises asutuses ametniku valve all. Neid ei lubata minna isegi mitte kinno, hoolimata lapse kirjalikust soovist. Kas see nüüd pidigi olema see uhkelt väljahõigatud 50:50 hooldusõigus või?
Igati parem on kahtlemata see, kui käituda vanemana vastutustundlikult. Siis ei pea riigiasutustega tutvust tegema.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:48Põhimõttelisel õige. Aga siin on üks aga. Ema on olukorras emotsionaalselt sees, tema on ema, mitte objektiivne õppinud septsialist. Emasid on igasuguseid, erinevate iseloomudega, oskustega, isiskuseomadustega. Emad võivad eksida. Osad emad on lausa pahatahtlikud, alkohoolikud, narkomaani jne. (need siis üldised näited, ei ole seotud konkreese olukorraga).Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:29
Ja ka ema või(nu)ks mõelda oma rollile lapsele emotsionaalse trauma tekitamises. Mis polnudki nii väike. Aga tählepanunälg on nii suur, et tapab kaine mõistuse.
Ma võiksin Heinmetsale kaasa tunda, aga ei saa. Sest ta riputas netti video oma abitus seisundis stressist püksi pissinud lapsest. Absoluutselt mõtlemata, mida ta sellega LAPSELE teeb. Mida ta oma teistele lastele teeb.
Filminud ennast kuseloigus kogu maailmale imetleda.
Aga lastekaitseametnikud on õppinud spetislaistid. Laste kaitsmine on nende töö! Ja ükskõi, millise isiskuseomadustega on ema, ükskõk, kidas ema käitub, peaks lastekaitse spetisalist jääma professionaalseks ja objektiivseks ning tegutsema lapse parimates huvides! Seda lasteakaitsjad antud juhul ei teinud, see oli ju näha kõigile, kes seda olukorda jälgisid. Ja seda õnneks tuvastas lõpuks ka see järelvalvemenetlus. Jajah, tore on, et uued reeglid paika pannakse. Aga antud juhul on ju juba teada, et ei täidetud ka olemasolevaid reegleid (kohtumäärus keelas lapse üleandmisel vanematel kokku puutuda lasta, seda üleandmisel eirati. lapse abivajadust ei hinnatud), seega ei saa ma aru, mida uus reeglistik aitab?! Reegleid ju eirati julmalt, miks ma peaksin uskuma, et järgmine kord keegi vaevu reegleid järgima.
Antud olukord on ikka väga-väga imelik. Ja minul on igasugune usku süsteemi kadudud. Mitte kunagi ei saa ma enam olla kindel, et lastekaitse tõesti lapse huvides tegutseb, mitte ei tegele tegelikult emma-kumma vanema tellimuse täitmisega.
Ja sina oled nii kindel, et ema on oma mõju kuritarvitanud kuidas? Kas ka siis, kui imik või väikelaps ei taha ema sülest mőne sugulase sülle minna (ja seda igati harmoonilises õhkkonnas) on ema "ona mőjuvõimu kuritarvitanud"?WD40 kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:51Eks ikka seda, mida kohtus kokku leppis: võimaldada lapsel korrapäraseid kohtumisi isa ja vendadega ja mitte teda hirmutama asjatult.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:41
Olgu, olen nõus, et lapsest video üles riputamine polnud parim tegevus ega kuidagi lapse huvides. Aga muidu ju jälle sõimataks K.H.-d hüsteeritsejaks ja asjade väljamõtlejaks. Mida on siin ühel meeleheitel emal teha sellises olukorras?
Selles vanuses laps on väga mõjutatav ja teeb ema meeleheaks, mis talle öeldakse. Ema on antud juhul oma mõju kuritarvitanud.