Taevas hoidku! Nüüd on lõpuks tõesti selge, et psühhiaatri abi ja tuge vajad siin kõige rohkem hoopis sa ise. Need geneetilised analüüsid on tõepoolest olemas, päriselt. Isegi Andres Metspalu, Tartu Ülikooli geneetikalabori juhatajana töötades rääkis nendest testidest ajakirjandusele, öeldes, et just antidepressantide osas annavad need väga palju infot ja aitavad selgust saada, kas AD on sellele patsiendile kasulik, kasutu või lausa ohtlik. Kes oled sina, kes sa tuled siia nii uskumatult enesekindlalt kuulutama oma teadmatust faktidest?Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 13:36Ükski geneetiline test ei näita midagi sellist, jälle üks faktide tõlgenduse viga. Geneetilised testid näitavad ainult võimalusi ja tõenäosusi - selliste kombinatsioonidega inimestel on tihemini probleeme selle ravimi puhul kõrvalnähtudega. Konkreetselt sinu juhtumi kohta ei ütle geneetilien test mitte midagi, selle üle otsustab otseselt sinu raviarst. Ja sellised ongi kõik su toodud näited - neist ei ole mõtet välja teha, sest sul on pidevalt segamini faktid ja kuulujutud, oletused ja reaalsus, see pilt, mida sina näed ja see teine pilt, mida arst näeb. Arst ei peagi kuulama, kui patsient väidab, et rohud ei aita, eriti käib see psühhiaatriliste haigete kohta. Mõju ilmneb neil alles pika aja pärast ning sündmuste epitsentris ei näe kunagi nii selget pilti kui eemalt.Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 13:08 Näen, et sa lükkad pikemalt süvenemata absoluutselt kõik näited, mis sulle tuuakse, ümber. Kuulutad valeks kõik, mis sinu narratiiviga kokku ei sobi. Ilmselt pole sa kunagi kuulnud, et on olemas psühhiaatrid, kes ilma patsiendi (isegi lapspatsiendi) haiguslukku süvenemata lahmivad talle hunnikute viisi sisse kangeid antidepressante ning rahusteid, kuulamata lapse enda ja ta vanemate tähelepanekuid, et rohud pole seda last kuidagi aidanud, vaid vastupidi - tekitanud juurde lisaks psühhoosid, mida tal enne polnud, ja toonud enesetapumõtted, mida tal samuti enne polnud. Ka nende ravimite infolehel on kirjas, et need võivad põhjustada suitsiidsust. Last ja ta vanemaid, kes annavad tagasisidet ravimite mittesobivuse kohta, ei kuulata, vaid riieldakse läbi, et "igal ravimil on kõrvaltoimed ja tuleb võtta!" Lõpuks pöörduvad vanemad omaalgatuslikult geneetiku poole, paludes geeniteste. Geneetilised uuringud näitavadki, et sellele lapsele need antidepressandid ei sobi, vaid teevad temale kasu asemel ainult kahju. Aga selleks ajaks on laps ebasobivaid ravimeid söönud juba aastaid ning tal on tekkinud nii palju kõrvaltoimeid, et nende ravimisele kulub nüüd suurem energia.
Hea vaimse tervise spetsialist peab suutma kuulata, ta peab olema valmis vajadusel oma peas olevatest (eel)arvamustest lahti laskma. Vastasel juhul ta head tööd ei tee; hullemal juhul kahjustab ta sellega inimesi isegi.