Arutle Foorum

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Uue alguse soov on vägagi mõistetav, aga sellises olukorras, nagu kirjeldad, teed oma elu keerulisemaks lihtsalt.
Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).
Kui tunneksid tungi pärismaale kolida, st oma majja kuskile metsa keskel, siis võiksid hüved keerukused üles kaaluda, aga mingi pisiasula korterelamus - ei kaalu. Kui sul oleks lapsed või läheksid tööle sinnasamma asulasse, siis jällegi võiks mõelda, et töö-kooli-kodu lähedus ja tekkiv võrgustik võivad hakata ära tasuma - aga kui käid ikka linnas tööl ja oled üksik inimene, siis sul ei teki nii hõlpsasti ka sõpru või isegi lihtsalt suhtlusringkonda sinna maakohta, ja ehkki introverstel inimesel on mõnus ka üksi kodus diivanil keras raamatut lugeda, siis sedasama saad sa ju praegugi teha, aga emale, töökohale ja linna hüvedele ikkagi lähemal.

Sa igatsed ilmselt mingitki elevust oma ellu ja kolimine kahtlemata seda alguses tekitaks, aga see oleks väga-väga ajutine. Kas poleks mõistlikum otsida ikkagi Tartusse (väiksemat, alumisel korrusel) asuvat kodu mõnda piirkonda, mis sulle ehk rohkem meeliks kui Annelinn? Tartus on ju nii ilusaid linnaosasid.
Veel mõtteid - äkki sa sooviksid hoopis kodulooma? Koera, kassi, kilpkonna?
Või äkki aitaks, kui oleks mingit tore hobi? Mis tüüpi asju sulle teha meeldib?

Tore hobi oleks vanemas eas näiteks alkoholism! Pole kunagi hilja alustada. Sellelt pinnalt leiab palju sõpru ja tuttavaid kiiresti ka introvertsem inimene. Kui näiteks korter ära müüa, siis ainuüksi sellelt teenitud tuluga saab mitu aastat lõbusasti trallitada! Kui oled juba vana ja tervis niigi läbi, kellele seda varandustki enam hoida?

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Uue alguse soov on vägagi mõistetav, aga sellises olukorras, nagu kirjeldad, teed oma elu keerulisemaks lihtsalt.
Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).

Antud teemas peetakse maakohaks ka väikelinnasid nagu Viljandi.

Mida tehakse Tartus pikkadel pimedatel õhtutel, mida Viljandis või veel väiksemas linnakeses teha ei saa?

Kolhoosiasula kortermaja oleks tõesti viimane koht kuhu kolida. Taavi Libe oma saadetes näitab sealseid elanikke ja nende elu. Pole just tore vaatamine. Kui Tartu linna vastu otseselt midagi ei ole, siis ma jääks Tartusse, eeldan et TA töötab Tartus. Mujal hakka uut töökohta otsima, jälle lisasteress. Saan aru et TA on umbes 40 aastat vana. Selles eas võiks mõelda veel kodulaenu võtmise peale. Ma ise olin 45 kui viimase kodulaenu võtsin umbes 13 aastaks. Kolisin ühes linnas ühest korterist teise kallimasse. Mõlemad korterid panin tagatiseks alguses, omaosalust sissemakse näol ei olnud. Alguses oli natukene raskem laenu intresse maksta, pluss kahe korteri kommunaalid veel. Vana korter läks kohe müüki, müügiperiood oli umbes pool aastat. Oleks saanud ka varem müüdud, aga hinnapakkumised ei olnud mulle sobivad (loe pakuti vähe). Kui vana eluase müüdud sai, siis pank sai kogu raha endale, minu laenuintress vähenes kohe hoobilt ja elu läks kergemaks.

Seega mina jääks tartusse, uus elukoht, aga mõnel madalamal korrusel, kui trepist käia ei taha ei viitsi ei saa.

Kui rahaliselt kannatab, tasub esialgu äkki proovida seda maapiirkonnas korterit üürida. Et siis saab aimu, mis elu seal on. Üürid ei tohiks ka seal väga kõrged olla. Ma saan aru, et vana koht on välja ostetud ja laenuvaba?
Kui vana maha müüd on ju kõik nagu lõplik ja raskem tagasi linna kolida. Kui ei meeldi uues kohas, on siis vähemalt võimalus tagasi linna kolida.

Külaline kirjutas: ↑02 Mai 2025 11:52

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 11:22

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Uue alguse soov on vägagi mõistetav, aga sellises olukorras, nagu kirjeldad, teed oma elu keerulisemaks lihtsalt.
Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).

Antud teemas peetakse maakohaks ka väikelinnasid nagu Viljandi.

Mida tehakse Tartus pikkadel pimedatel õhtutel, mida Viljandis või veel väiksemas linnakeses teha ei saa?

Tartus on alati võimalik leida kaaslane, kes aitab pudeli või paar ära juua, olgu öö või päev, pime või valge, muru või lumi. Taustaks lämiseb see kaaslane ka mingit enam või vähem lamedat köögifilosoofiat, sest tal on vähemalt magistrikraad. Tartlased on rahumeelsed, flegmaatilised ja joobnult melanhoolsed, kuid mitte iial riiakad.
Mujal jääd sellega hätta.
Viljandi inimesed on ülbed ja riiakad, enamasti lõpetamata algharidusega ja Jämejala on ligidal. Viljandis võetakse sul pudel ära ja antakse peksa. Kogu lugu.

Saan aru, et viinanälg pimestab ja ei lase muule mõelda. Kui sa pole selles suures pohmellis või deliiriumis veel aru saanud, siis kell on juba kümme läbi ning kauplusest saad oma punsu kätte juba. Võta nina täis ja lase teistel teemas püsida.

Külaline kirjutas: ↑02 Mai 2025 12:19 Kui rahaliselt kannatab, tasub esialgu äkki proovida seda maapiirkonnas korterit üürida. Et siis saab aimu, mis elu seal on. Üürid ei tohiks ka seal väga kõrged olla. Ma saan aru, et vana koht on välja ostetud ja laenuvaba?
Kui vana maha müüd on ju kõik nagu lõplik ja raskem tagasi linna kolida. Kui ei meeldi uues kohas, on siis vähemalt võimalus tagasi linna kolida.

Pole need väikelinna üürikad odavad miskit. Neis on saadavus väike ja hinnad arvatust kõrgemad. Läksin teemast ajendatuna vaatama Viljandi üürikaid Rendin.ee lehelt. Odavaim keskküttega korter 1-toaline 22 ruutu on 260€/kuu pluss kommunaalid. Selle hinnaga pakkumises kaks korterit, aga üks vabaneb alles septemberis.
Järgmine 1-toaline 21ruutu on 290€/kuu.
Võtsin Tartu linna korterid ette ja samas hinnaklassis on väiksed 1-toalised.

Ma pole kindel, et sinu olukorras oleks maale kolimine hea mõte. Kui tervis on hakkab jupsima, siis Tartus on ju Eesti parim kliinik ülikooli kliinikumi näol. Teine suur miinus on see, et sa ei juhi autot. Maaelu puhul vajalik, kui just rongijaam jalutuskäigu kaugusel pole.

Kas sind tõmbab jalutamine looduses, aias toimetamine, ehk loomad, kasvõi koer, koeraga jalutamine, kodus toimetamine, ise asjade tegemine? Kui ei, siis mina ei koliks. Sest need on maaelu peamised plussid. Pigem teeks nii, nagu siin paljud on soovitanud, müüksin korteri ja ostaksin sealsamas Tartus teise, rohelisemasse linnaosa. Või kui, siis mõnda asulasse, mis on tõesti lähedal, nagu Tõrvandi, vms. Tabiverest pole ma kunagi midagi heaks kuulnud. Ei tasu end ilusatest piltidest eksitada lasta. Lisaks vaata, et maakler sul nahka üle kõrva ei tõmba. Kui oleks juhiload ja auto, siis vaataks pigem Tartust lõuna poole, Kambja, vms. Aga mulle tundub, et sa ei ole maainimese materjal.

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).

Täpselt sama tunnen praegu Tartus elades, pikad pimedad õhtud ja täpselt samad teekonnad. Enam ei aita seegi, et täna külastan ühte poodi, homme teist ja ülehomme lähen koju suuuuure ringiga.

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Kui tunneksid tungi pärismaale kolida, st oma majja kuskile metsa keskel, siis võiksid hüved keerukused üles kaaluda, aga mingi pisiasula korterelamus - ei kaalu. Kui sul oleks lapsed või läheksid tööle sinnasamma asulasse, siis jällegi võiks mõelda, et töö-kooli-kodu lähedus ja tekkiv võrgustik võivad hakata ära tasuma - aga kui käid ikka linnas tööl ja oled üksik inimene, siis sul ei teki nii hõlpsasti ka sõpru või isegi lihtsalt suhtlusringkonda sinna maakohta, ja ehkki introverstel inimesel on mõnus ka üksi kodus diivanil keras raamatut lugeda, siis sedasama saad sa ju praegugi teha, aga emale, töökohale ja linna hüvedele ikkagi lähemal.

Mul pole ka praegu kuigi palju tuttavaid. OIen nende vähestega muidugi püüdnud kontaktis olla, aga kui midagi välja pakun, siis kõik vastavad, et väga hea plaan, võtame plaani, aga teostuseni ei jõua mitte kunagi. Tänapäeval ei tehta enam isegi pikki telefonikõnesid - mäletan aegu veel kümmekond aastat tagasi, kus võisin mõne sõbrannaga telefonis tunde lobiseda - nüüd tuleb rahulduda paari lausega messengeris. Nii et ma võin neid "sõpru" ka pikema vahemaa peale omada, see ei muudaks meie läbikäimistes midagi.

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Sa igatsed ilmselt mingitki elevust oma ellu ja kolimine kahtlemata seda alguses tekitaks, aga see oleks väga-väga ajutine. Kas poleks mõistlikum otsida ikkagi Tartusse (väiksemat, alumisel korrusel) asuvat kodu mõnda piirkonda, mis sulle ehk rohkem meeliks kui Annelinn? Tartus on ju nii ilusaid linnaosasid.

Koliks kohe, kui oleks raha..... Ma ei taha ühtegi laenu võtta. Suhkruissi või lotovõidu peale ei saa ka loota.

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Veel mõtteid - äkki sa sooviksid hoopis kodulooma? Koera, kassi, kilpkonna?

Mind ajavad erilised lõhnad oksele, eriti pärast mitmekordset covidit. Naabrinaise kasside eest olen hoolitsenud, hoidsin hinge kinni kui liivakasti puhastasin.

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45 Või äkki aitaks, kui oleks mingit tore hobi? Mis tüüpi asju sulle teha meeldib?

Lugeda midagi oma 6000 teoselisest kogust? Sellest ka soovitud ruumisuurus. Ma ei julge tihti seda numbrit välja öelda, sest tänane põlvkond peab seda makulatuuriks.

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 13:03 Ma pole kindel, et sinu olukorras oleks maale kolimine hea mõte. Kui tervis on hakkab jupsima, siis Tartus on ju Eesti parim kliinik ülikooli kliinikumi näol. Teine suur miinus on see, et sa ei juhi autot. Maaelu puhul vajalik, kui just rongijaam jalutuskäigu kaugusel pole.

Tabiveres vaatan pigem bussiühenduse peale, mis on palju odavam kui rong. Rongi peale mõtleksin, kui tahan pealinna saada, kodust oleks 500m jaamani versus praegu pean pool tundi jaamani bussiga sõitma.

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 13:03 Kas sind tõmbab jalutamine looduses, aias toimetamine, ehk loomad, kasvõi koer, koeraga jalutamine, kodus toimetamine, ise asjade tegemine? Kui ei, siis mina ei koliks. Sest need on maaelu peamised plussid. Pigem teeks nii, nagu siin paljud on soovitanud, müüksin korteri ja ostaksin sealsamas Tartus teise, rohelisemasse linnaosa. Või kui, siis mõnda asulasse, mis on tõesti lähedal, nagu Tõrvandi, vms. Tabiverest pole ma kunagi midagi heaks kuulnud. Ei tasu end ilusatest piltidest eksitada lasta. Lisaks vaata, et maakler sul nahka üle kõrva ei tõmba. Kui oleks juhiload ja auto, siis vaataks pigem Tartust lõuna poole, Kambja, vms. Aga mulle tundub, et sa ei ole maainimese materjal.

Õige, ma pole maainimese materjal. Aga olen väikelinnas õppinud ülikooliajal, veits igav oli, aga iseseisvumise õppimiseks tuli kasuks. Ja Tõrvandi, Märja - need on nagu mini-Annelinnad, täpselt samasuguste plaanidega majad. Nii ja kui mul ei ole raha osta rohelisemasse linnaossa?

iiR kirjutas: ↑02 Mai 2025 10:45
Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).

Täpselt sama tunnen praegu Tartus elades, pikad pimedad õhtud ja täpselt samad teekonnad. Enam ei aita seegi, et täna külastan ühte poodi, homme teist ja ülehomme lähen koju suuuuure ringiga.

Äkki sul on midagi depressiooni taolist? Ravid välja ja elad vanas kohas edasi, siis muutub see vana koht ka kohe rõõmsamaks ja värvilisemaks. Õigemini, ta ei häiri sind enam, koht nagu koht ikka.

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 14:05

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 13:03 Ma pole kindel, et sinu olukorras oleks maale kolimine hea mõte. Kui tervis on hakkab jupsima, siis Tartus on ju Eesti parim kliinik ülikooli kliinikumi näol. Teine suur miinus on see, et sa ei juhi autot. Maaelu puhul vajalik, kui just rongijaam jalutuskäigu kaugusel pole.

Tabiveres vaatan pigem bussiühenduse peale, mis on palju odavam kui rong. Rongi peale mõtleksin, kui tahan pealinna saada, kodust oleks 500m jaamani versus praegu pean pool tundi jaamani bussiga sõitma.

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 13:03 Kas sind tõmbab jalutamine looduses, aias toimetamine, ehk loomad, kasvõi koer, koeraga jalutamine, kodus toimetamine, ise asjade tegemine? Kui ei, siis mina ei koliks. Sest need on maaelu peamised plussid. Pigem teeks nii, nagu siin paljud on soovitanud, müüksin korteri ja ostaksin sealsamas Tartus teise, rohelisemasse linnaosa. Või kui, siis mõnda asulasse, mis on tõesti lähedal, nagu Tõrvandi, vms. Tabiverest pole ma kunagi midagi heaks kuulnud. Ei tasu end ilusatest piltidest eksitada lasta. Lisaks vaata, et maakler sul nahka üle kõrva ei tõmba. Kui oleks juhiload ja auto, siis vaataks pigem Tartust lõuna poole, Kambja, vms. Aga mulle tundub, et sa ei ole maainimese materjal.

Õige, ma pole maainimese materjal. Aga olen väikelinnas õppinud ülikooliajal, veits igav oli, aga iseseisvumise õppimiseks tuli kasuks. Ja Tõrvandi, Märja - need on nagu mini-Annelinnad, täpselt samasuguste plaanidega majad. Nii ja kui mul ei ole raha osta rohelisemasse linnaossa?

Oot-oot, sa pidasid plaani ju kolhoosikeskusesse kolida. Seal on majad ju samasuguse plaaniga, kuid vähem hoolitsetud ja kahtlase kontingendga.

Imelik, 40+ inimene peaks ju vähemalt 20 aastat veel tööl käima, siis ei saa olla päris ükskõik, kus Uugametsas uus korter asub. Kui TA aga tööl ei käi ja elab ise ka sotsiaaltoetuse peal, siis võib tõesti vana kolhoosikeskuse kontingent sobida, ise ka ju samasugune.

Oot-oot, sa pidasid plaani ju kolhoosikeskusesse kolida. Seal on majad ju samasuguse plaaniga, kuid vähem hoolitsetud ja kahtlase kontingendga.

Tunneta vahet:

ja

Ausalt neil piltidel küll ei ole suurt vahet.
Tartu suuruses väikeses linnas on sul loodus niikuinii maksimaalselt 20minutise jalutuskäigu kaugusel. Sügisest kevadeni on sul valgustatud tänavad ja rajad, kus kulgeda, maal seda pole - talvel eladki kella 15.30 alates oma kortermaja esise tänavavalgusti areaalis, samm kõrvale on kottpime. Sul päriselt pole nende veidi rohkemate puude-põõsastega mitte midagi pihta hakata, sest sa ei lähe seal maakohas ka ju öösärgis, kohvitass käes, ümber maja jalutama või ei niida päevitusriiete väel muru, need luksused käiksid kaasas päris privaatse elamisega. Maakoha korteri eelis linnakorteri ees saaks tuleneda üksnes kõige muu käe-jala kaugusel olemisest (lasteaed, kool, töökoht, sõpruskond) - aga sinu puhul, saan aru, seda poleks. Seega MIKS sa ikkagi kolida tahad? Misasi sul reaalselt paremaks muutuks elus?

Muidugi võid kolida ja totter on võõrast inimest sedasi ümber veenma hakata, aga majanduslikult on see raudselt loll otsus ja väga keeruline on näha ka muud kasu, mis sellest tuleneda võiks, kui välja arvata elevus, mis kaasneb korteriotsimise, sellest fantaseerimise ja võibolla esimesel paaril nädalal uues kohas olemise uudsusega. Sealt edasi kulgeb su elu ju üsna nagu praegu, tuleb sügis, pimedus, kohustused on linnas (töö, ema) jne. Ma mitte ei ürita sind masendada, vaid vihjata, et see rahulolematus, mis su sees on, tuleb ju uude koju kaasa. Isegi kui aknast paistab 3 puu asemel 6 puud.

Sellega ma olen nõus, et a la kolhoosikeskusesse ei ole mõtet kolida. No need, mis tekkisid alles nõukaajal ja kus ongi a la keset mõisaparki paar kortermaja kolhoosi karjatalitajatele ja kogu moos. Küll aga kiidan igati heake väikelinna kolimise. Minu arvates on kõik väikelinnad igati ok, mis on eestikeelse elanikkonnaga.

Leidub selliseid, kus järvi on rohkem kui üks. Väga kaunid loodusrajad kodu lähedal. Talviti suusarajad. Mitu kauplust erinevas linna otsas. Organiseeritakse ka teatrisse käike ühise bussiga ja toimuvad eriti suviti väga mitmekesised üritused. Aktiivsed tantsurühmad, koorilaul, võimlemisringid, pensionäriklubid jne.

Töö tõttu elan küll Tallinnas, aga käin väikelinnas vanemate juures ja minu arvates on seal palju parem ka pimedatel õhtutel väljas liigutamas käia. Tallinnas on igapool meeletu autode müra, ülerahvastatus ja õues jalutamine pole mingi mõnu vaid piin.

Tallinnas ei sõida ma iial rattaga. Väikelinnas aga minu eelistatuim liikumisvahend. Enamus kabedamaid pensionäre kruiisitab poodi rattaga.

Sinu vanusegrupis on väikelinnades väga hea valik intelligentseid ja kõrgema haridusega vanemaid inimesi.

Negatiivne külg võib olla vaid see, et kõik eriarstid pole kohapeal kättesaadavad ja nende külastamiseks peab maakonnakeskusesse sõitma. Aga keskustesse on ühendus normaalne ja pensionäril aega on.

Tartuga ühendus on hea kõikides Lõuna-Eesti väikelinnades. Tunduvalt problemaatilisem võib olla mõnedel juhtudel ühest väikelinnast teise saamine, lihtsalt ei lähegi ühtegi otseliini.

S

inu vanusegrupis on väikelinnades väga hea valik intelligentseid ja kõrgema haridusega vanemaid inimesi.

Tema vanusegrupis hea valik vanemaid inimesi? Ta on ju alles 40, mitte mingi pensionär.

Mul kusjuures kerkis silme ette täiesti konkreetne väikelinn ja konkreetne kortermaja, mis sulle sobida võiks, aga seal ei ole praegu midagi müügis. Mõnda aega tagasi selles majas oli. Lähedal, väga lähedal kõik, mida su hing ihkab - järv, parkmets, siseujula, kesklinn. Kortermaja on renoveeritud ja nõukaajast saadik täis väikelinna maa soola. Vanasti teatavasti jagati kortereid töökoha järgi ja sinna said valdavalt intelligendid.

Guest kirjutas: ↑02 Mai 2025 18:00 S

inu vanusegrupis on väikelinnades väga hea valik intelligentseid ja kõrgema haridusega vanemaid inimesi.

Tema vanusegrupis hea valik vanemaid inimesi? Ta on ju alles 40, mitte mingi pensionär.

Sorry, mul jäi see 40 kahe silma vahele. Aga vahet pole. Väiksemates kohtades on vanemaealisi rohkem kui noori ja igal juhul on mõnusam elada ja parem naabritega läbikäimine, kui ka need vanemaealised on haritud inimesed.

Ma ei saanud aru, mis probleem selle õues käimisega väiksemas kohas on?
Siin Tallinnas jalutan ma ju ka oma kodu lähiümbruses. Ja kui see on paneelikate piirkond, siis vahin ma iga kord neid samu jubedaid maju ja sodituid seinu. Ma ei sõida ju teise linnaosasse jalutama, eriti veel pimedas. Üleüldse teatud kellaajast hiljem ma siin Tallinnas välja minna ei taha. Hilisel ajal ebameeldivad inimesed ilmuvad välja nagu prussakad pragudest. Väikelinnas, kus ka sageli viibin, aga meeldib just suht hilja tänavatele jalutama minna. Mitte kedagi ei tule vastu, isegi autod ei sõida, hea vaikne, ei mingit hirmu. Imetled väikseid aiaga majakesi, talvel jõulutulesid, suvel kuulad ritsikate sirinat ja ööbiku laksutamist.

Nõus, et väikeses linnas võiks jah olla mõnus elada. Kui töö mõttes vahet pole ja ema veel üksi hakkama saab, siis see oleks oluliselt normaalsem mõte kui suvalisse "kolhoosiasulasse".
(Tartu siiski tegelikult on ka pigem väike linn muidugi, kus võiks olla igati mõnus elada, aga Annelinna suures korterelamus ilmselt mitte nii väga.)

Ka jalutamise või mistahes muu asja nautimisega on väga mõnus päris maal (oma majas, looduse keskel) või väikeses linnakeses/alevis. Aga suvalises viie korterelamuga väikekohas, kus ongi ainult coop, bensukas ja katlamaja, EI OLE seda nunnut valgustatud tänavatega romantikat, ongi konkreetselt need paar majatäit inimesi ja mitte midagi muud. Kui teemaalgataja räägiks nunnust väikesest linnakesest nagu Võru või Elva või Viljandi, siis olekski ta mõttel jumet. Tema aga ju ei räägi sellisest kohast.