Kolimine linnast maale

[Külaline]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile. Olen terve elu elanud Tartus, 40 aastat, maavanaema pole mul kunagi olnud ning ahiküte väga võõras. Praegu elan viiekordse maja viiendal korrusel. Kuna mu ainus rahaline allikas oleks minu praegune kodu ja selle eest väga palju ei saaks, siis Tartusse ma mujale kolida ei saaks ega tegelikult tahakski. Kuna mu tervis on üles ütlemas, siis ma ei jaksa enam kõrgele korrusele ronida ja eelistaks max kolmandat korrust. Ainus võimalus selliste vahendite juures oleks kolida kuskile maakonda. Kolhoosi-sovhoosiaegseid väikeseid korruselamuid on kõik kohad täis.
Ma ei tahaks vahetada kuhugi kõrgemale korrusele, isegi kui seal on lift, kuid ei tahaks elada ka kuskil alumisel, kust terve sektsioonirahvas su uksest mööda trambib. Soovin, et minu tulevases kodukandis oleks toidupood, kultuurimaja/raamatukogu, mõni ujumiskoht, hea ühistranspordiühendus, sest mul pole autot, kaugküte, sest ma ei taha ahjuga abielus olla. Elektriküttega korterid välistan samuti. Ja korteri pind võiks olla kolm tuba ja vähemalt 60m2, sest ma olen harjunud, kui mu ümber on ruumi. Ega neid kohti sellistele tingimustele väga palju olegi. Olen mõnedele maakleritele kirjutanud, aga saabunud vastused on suht pahviks löönud - mõnes kohas on kaugküte 2x kõrgema hinnaga kui Tartus.
Ema on küll sellest ideest löödud. Tema esimene töökoht oli samas asulas, kuhu mina olen end elama mõelnud ja tema arvates on see täis kurje inimesi ja idioote. Isegi nüüd, mil aeg mitu põlve edasi on läinud. Ta keelitab mind, et kaua ma linnulaulu ja külajoodikuid taluksin; läheksin igavusest lolliks või hakkaksin kohalikke klatšimise pärast vihkama, väikses kohas kõik ju tunnevad kõiki; käiksin ainult "maakodus" magamas ning muud elu polekski; hakkaksin kahetsema. Ja leiab, et tahan temaga ilmselgelt tülli minna! Loomulikult mõtleb ta eelkõige iseenda peale, et kes talle edaspidi appi läheb - praegu elame teineteisest kilomeetri kaugusel. No see on muidugi õige, aga kui ma ei tunne end enam siinkandis hästi..? Vajaksin uut hingamist, uut algust, uusi tuuli, uusi väljakutseid. Seda ta võiks ikka mõista.
Olen uurinud tuttavatelt kohalikelt, kas on tõsi see kurjade ja idiootide jutt - nad ütlevad, et nõukaajal ja 90ndatel see tõesti nii oli, aga nüüd kohtab seda järjest vähem või üldse mitte. Ja samuti, et mis tundega nad hommikuti Tartusse tööle ja õhtul tagasi sõidavad, et kas tuleb ette tülpimust - seda vist kardaksin kogu protsessi juures kõige rohkem, see võiks minulgi tekkida. Arvamusi on loomulikult seinast-seina.
Kolimine tõotab tulla raske, sest mul on palju kaasavara. Kuidas uut kodu finantseerida, kui elan oma vanas veel sees ja müügiks võib kuluda aega.
Ma ei teagi, miks ma sellise teema siia tegin. Ilmselt vajan teilt veidi tuge ja mõtteid..

[Külaline]

Mina laidan selle mõtte kohe maha. Olen ise 50+ ja viimane koht, kuhu ma koliksin, on mingi maakoha kolhoosiaegne korruselamu. Ma olen kinnisvarahaldur ja puutun selliste majadega tihedalt kokku. Need on reeglina kõik kehvas seisus ja renoveerimata, elanikeks väikese sissetuleku või sotsiaaltoetuste peal elavad kibestunud ja elule jagu jäänud inimesed. Ussitamine ja teiste peale kaebamine on üsna tavalised. Ega seal ilmselt igavuse tõttu midagi muud teha pole ka. Ma ei tahaks eales olla vanana sellises majas lõksus, kus kuskil käia või midagi teha ei ole. Ja seda müüa, et linna tagasi kolida, kuulub juba utoopia valdkonda.

[Külaline]

Mina laidan selle mõtte kohe maha. Olen ise 50+ ja viimane koht, kuhu ma koliksin, on mingi maakoha kolhoosiaegne korruselamu. Ma olen kinnisvarahaldur ja puutun selliste majadega tihedalt kokku. Need on reeglina kõik kehvas seisus ja renoveerimata, elanikeks väikese sissetuleku või sotsiaaltoetuste peal elavad kibestunud ja elule jagu jäänud inimesed. Ussitamine ja teiste peale kaebamine on üsna tavalised. Ega seal ilmselt igavuse tõttu midagi muud teha pole ka. Ma ei tahaks eales olla vanana sellises majas lõksus, kus kuskil käia või midagi teha ei ole. Ja seda müüa, et linna tagasi kolida, kuulub juba utoopia valdkonda.

Aitäh vastuse eest. Ma elan samuti renoveerimata Annelinna majas. Ühistu esimees lükkab iga aasta üldkoosolekul renoveerimist edasi, sest raha pole ja kuna juba tellingute ülespanekule kuluvat palju pappi, siis pole mõtet ühtegi üksiktööd teha nagu otsaseinte soojustamine, niiskusriba uuendamine, sektsioonikatuste uuendamine. Samas küttesüsteem ja kanalisatsioonitorud on vahetatud, katus soojustatud ja megasuur autoparkla rajatud. Kuhu ma saaksin siit minna - teise samasugusesse Annelinna kortermajja? Ma ei taha laenu võtta. Ahiküttega kodu, kaasomandiga kodu ei soovi. Ega mul ei jäägi muud üle ju. Ma ei jõua enam trepist üles minna, puhkan isegi enne võtme lukuauku lükkamist. Võib-olla olengi Sinu silmis hea kandidaat "elule jalgu jäänud, sotsiaaltoetuste peal elavaks kibestunud inimeseks"?

[Külaline]

Kas peab just maale kolima? Variant oleks ehk ka müüa see Annelinna korter ja osta väiksem korter, kas või kehvemas seisus, näiteks Karlovasse. Kütmise saab suure osa aastast lahendada õhksoojuspumbaga, ülejäänud aja kas või tavalise elektriradikaga.

[Külaline]

Kas peab just maale kolima? Variant oleks ehk ka müüa see Annelinna korter ja osta väiksem korter, kas või kehvemas seisus, näiteks Karlovasse. Kütmise saab suure osa aastast lahendada õhksoojuspumbaga, ülejäänud aja kas või tavalise elektriradikaga.

Mis seal paremaks läheb? Kõik maakoha sitad asjad, mitte ühtegi head asja.

[Külaline]

Kas peab just maale kolima? Variant oleks ehk ka müüa see Annelinna korter ja osta väiksem korter, kas või kehvemas seisus, näiteks Karlovasse. Kütmise saab suure osa aastast lahendada õhksoojuspumbaga, ülejäänud aja kas või tavalise elektriradikaga.

Mis seal paremaks läheb? Kõik maakoha sitad asjad, mitte ühtegi head asja.

Madalam korrus ja oled siiski linnas ehk pääsed hõlpsasti igale poole liikuma

[Külaline]

Kas peab just maale kolima? Variant oleks ehk ka müüa see Annelinna korter ja osta väiksem korter, kas või kehvemas seisus, näiteks Karlovasse. Kütmise saab suure osa aastast lahendada õhksoojuspumbaga, ülejäänud aja kas või tavalise elektriradikaga.

Mis seal paremaks läheb? Kõik maakoha sitad asjad, mitte ühtegi head asja.

Madalam korrus ja oled siiski linnas ehk pääsed hõlpsasti igale poole liikuma

Hingeldad puid tuues ja mölised naabrimehega, kes hortensia peale kuseb. Kuhu seal tartuski minna on, kõik on kallis. Isegi joodiku elu on masendav.
Sedasi sured ära ja ongi kõik. Nagu tõuk sõnnikuhunnikus.

[Külaline]

Kas ema on ka üksik?

[Külaline]

Miks sa Viljandisse ei koli? Korterid normaalsema hinnaga kui Tartus ja samas pole päris küla. Annelinna viiendal korrusel ei elaks ise ka.

[Tolmukübe]

Võib ju osta kuskile mujale väiksemasse linna, seal peaks korterid odavamad olema, kui Tartus. Saad keskküttega, vaatad, et toidupood ligidal ja et buss sõidab, ega see nii hirmus ka ei ole, kui naabrid mööda voorivad, esimene korrus igati sobilik, kui ei jaksa enam trepist üles minna. Poekotti on ju ka veel vaja tassida. Aga sealt teisest linnast ei jõua eriti enam ema aitamas käia. Või üürid suveks maale korteri või kuskile suvila, ja vaatad, kuidas on elada maarajoonis, vbl sulle ikka nii väga ei meeldigi, aga oled asja ära proovinud. Enne ikka proovi, siis otsusta.

[Külaline]

Miks sa Viljandisse ei koli? Korterid normaalsema hinnaga kui Tartus ja samas pole päris küla. Annelinna viiendal korrusel ei elaks ise ka.

Selle mõtte peale ise ei tulnudki. Aitäh.
Uuurides selgub, et päris Viljandis on minu hinnaklassiga vaid 2 korterit. Teised kõik maapiirkonnas: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Päri, Võhna, Polli, Olustvere, Oisu, Mõisaküla, Viiratsi.

[Külaline]

Kas ema on ka üksik?

Just.

[Külaline]

Kui veel tööl pead käima, siis Viljandi taolistes kohtades on raske tööd leida.

[Külaline]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile. Olen terve elu elanud Tartus, 40 aastat,

Sa räägid, nagu see Tartu oleks mingi New York.

[Külaline]

Meie abikaasaga ostsime aastaid tagasi endale maale elamise. Ja praegu on seis selline, et see maamaja on siiski maakoduks rohkem, püsivalt elame ikkagi linnas. Minagi, nagu teised siin, ei soovita osta kodu kolhoosiaegsesse hruštšovkasse. Need on renoveerimata, ei pea tuult, tihtilugu vaja midagi remontida, tihti elektrisüsteem ja veetorud amortiseerunud jne. Pood võib suure vedamise korral olla ligidal, kuid kaubavalik võib seal olla kehv ja hinnad kõrgemad kui linnas. Lisaks võib ühistranspordiühendus linnaga olla üllatavalt kehv ja ainult autole lootma jääda ei julgeks.

Minu mõte on, et kui tahad maale minna, siis olgu seal vähemalt ikkagi oma maja koos aiaga, või siis renoveeritud korralik avar korter asulas. Aga pigem soovitaksin müüa praegune korter maha ja osta endale meeldivam kas Tartust või mõnest teisest linnast või asulast. Kui päriselt tahad privaatsust ja astuda otse esikust õue, siis võiks ikkagi olla oma väike maja. Kütad soojuspumbaga.

[Külaline]

Võib ju osta kuskile mujale väiksemasse linna, seal peaks korterid odavamad olema, kui Tartus. Saad keskküttega, vaatad, et toidupood ligidal ja et buss sõidab, ega see nii hirmus ka ei ole, kui naabrid mööda voorivad, esimene korrus igati sobilik, kui ei jaksa enam trepist üles minna. Poekotti on ju ka veel vaja tassida. Aga sealt teisest linnast ei jõua eriti enam ema aitamas käia. Või üürid suveks maale korteri või kuskile suvila, ja vaatad, kuidas on elada maarajoonis, vbl sulle ikka nii väga ei meeldigi, aga oled asja ära proovinud. Enne ikka proovi, siis otsusta.

Tartumaal on ainsad linnad Tartu, Elva ja Kallaste. Kallaste on kaugel ja Elvas veel kõrgemad hinnad kui Annelinnas. Jäävadki Tartumaa külakesed-alevikud. Ühe valisingi välja, kes ridade vahelt lugeda oskab, saab aru. See alevik asub raudtee ja Saadjärve vahel. Mõtlesingi nüüd sinna minna, et maakleriga vaatlen korteri üle ja ise nuusutan õhku-käin ringi, et kas tekitab mingi kodutunde. Hästi pealiskaudne ja võib petliku mulje anda, ma tean.

[Külaline]

Meie abikaasaga ostsime aastaid tagasi endale maale elamise. Ja praegu on seis selline, et see maamaja on siiski maakoduks rohkem, püsivalt elame ikkagi linnas. Minagi, nagu teised siin, ei soovita osta kodu kolhoosiaegsesse hruštšovkasse. Need on renoveerimata, ei pea tuult, tihtilugu vaja midagi remontida, tihti elektrisüsteem ja veetorud amortiseerunud jne. Pood võib suure vedamise korral olla ligidal, kuid kaubavalik võib seal olla kehv ja hinnad kõrgemad kui linnas. Lisaks võib ühistranspordiühendus linnaga olla üllatavalt kehv ja ainult autole lootma jääda ei julgeks.

Aga kui suure otsimise tulemusena olen leidnud avara renoveeritud korteri küll renoveerimata kahekorruselisse kolhoosimajja, kuid katus ja küttesüsteem on vahetatud, maja kõrval on kahe keti poed, ühistransport küllaltki hea?

Minu mõte on, et kui tahad maale minna, siis olgu seal vähemalt ikkagi oma maja koos aiaga, või siis renoveeritud korralik avar korter asulas. Aga pigem soovitaksin müüa praegune korter maha ja osta endale meeldivam kas Tartust või mõnest teisest linnast või asulast. Kui päriselt tahad privaatsust ja astuda otse esikust õue, siis võiks ikkagi olla oma väike maja. Kütad soojuspumbaga.

Väikest maja ei tahagi, sest ma ei viitsiks muru niita. Jajaa, nüüd tuleb vastus, et robot saaks sellise väikese pinnaga hästi hakkama!
Aga ma ei usu, et ma saaksin päris maja või ridaelamut oma finantside juures lubada. Tartus on küll üks kahekorterimaja pakkumises, aga selle üks sein piirneb bussipeatusega - kujutan juba ette, kuidas graffitit puhastan ja suitsukonisid korjan. Lisaks on seal sisemus küll korralikult renoveeritud, kuid välimus annab väga soovida. Ega ongi nokk-kinni-saba-lahti kõik.

[Külaline]

Miks sa Viljandisse ei koli? Korterid normaalsema hinnaga kui Tartus ja samas pole päris küla. Annelinna viiendal korrusel ei elaks ise ka.

Selle mõtte peale ise ei tulnudki. Aitäh.
Uuurides selgub, et päris Viljandis on minu hinnaklassiga vaid 2 korterit. Teised kõik maapiirkonnas: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Päri, Võhna, Polli, Olustvere, Oisu, Mõisaküla, Viiratsi.

Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia on siit loendist ka head kohad. Ujumiseks on järved ja mõlemas linnas ka veekeskus. Coopi kauplused samuti mõlemas linnas, Abjas isegi uus Grossipood. Varsti sama ka Karksi-Nuias. Selver ja Rimi toimetavad ka kohale. Poeplatsidel käivad kindlatel päevad ka erinevad kauplejad head ja paremat müümas. Liha, kala, aedviljad ja ka muu kraam.
Eks need kolhoosiaegsed majad ole ka suuremates linnades renoveerimata. Ehitusaastad ju tegelikult samas ajajärgus, ega siis vaid maal kolhoosides paneelikaid ei ehitatud. Aga väikses kohas läheb renoveerimine kallimaks korteriomanikele kindlasti, sest majad pole viiekordsed vaid kahe-kolmekordsed. Aga katus on ikka sama suur ja maksab sama palju. Järelikult kulujaotus korteri ruutmeetri alusel kõrgem.

Soovitan sul teha väiksed tiirud neis kohtades enne kohe maha kriipsutamist. Aga Viljandi oleks endal küll esmane valik neist, kui hinnaklass seda lubab.

[Külaline]

Aga ma ei usu, et ma saaksin päris maja või ridaelamut oma finantside juures lubada.

Ma küll ei tea, millised need finantsid on, aga ise elan Tallinnas suure kinnistuga väikeses majas ja mul on pidevalt tunne, et ma ei saaks endale korterit lubada. Vahe on selles, et majas otsustad 100% ise oma finantside üle, korteris on mingid pidevad ühiskulud.

[iiR]

Uue alguse soov on vägagi mõistetav, aga sellises olukorras, nagu kirjeldad, teed oma elu keerulisemaks lihtsalt.
Sügisel-talvel on maakohas sada korda igavam kui linnas. Pikad pimedad õhtud, mil teha pole mitte midagi peale samade ja samade ja samade radade jalutamise (eeldusel, et mõnel rajal on valgustus).
Kui tunneksid tungi pärismaale kolida, st oma majja kuskile metsa keskel, siis võiksid hüved keerukused üles kaaluda, aga mingi pisiasula korterelamus - ei kaalu. Kui sul oleks lapsed või läheksid tööle sinnasamma asulasse, siis jällegi võiks mõelda, et töö-kooli-kodu lähedus ja tekkiv võrgustik võivad hakata ära tasuma - aga kui käid ikka linnas tööl ja oled üksik inimene, siis sul ei teki nii hõlpsasti ka sõpru või isegi lihtsalt suhtlusringkonda sinna maakohta, ja ehkki introverstel inimesel on mõnus ka üksi kodus diivanil keras raamatut lugeda, siis sedasama saad sa ju praegugi teha, aga emale, töökohale ja linna hüvedele ikkagi lähemal.

Sa igatsed ilmselt mingitki elevust oma ellu ja kolimine kahtlemata seda alguses tekitaks, aga see oleks väga-väga ajutine. Kas poleks mõistlikum otsida ikkagi Tartusse (väiksemat, alumisel korrusel) asuvat kodu mõnda piirkonda, mis sulle ehk rohkem meeliks kui Annelinn? Tartus on ju nii ilusaid linnaosasid.
Veel mõtteid - äkki sa sooviksid hoopis kodulooma? Koera, kassi, kilpkonna?
Või äkki aitaks, kui oleks mingit tore hobi? Mis tüüpi asju sulle teha meeldib?