Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 15:15
Levinud müüdid, mida ka siin foorumis korduvalt levitatakse:
- puu- ja juurviljades on palju vitamiine
Mõnda vitamiini on rohkem taimsetes, mõnda loomsetes toiduainetes. Samas, kuidas loomstest toodetest saada kätte vitamiine, mis on valdavalt taimsetets toiduiantes, näit. c-vitamiin? Kiskja sööb saakslooma ära koos tema maos ja soolestikus oleva taimtoiduga, inimesele oleks see... hmm, vastikuvõitu. Puukoort, rohtu jms. jällegi inimene ei suuda väga ei närida ega seedida. Puu-ja köögivilju on meeldivam süüa.
- kiudaine aitab seedimist/puhastab soolestikku
No aga miks siis mõnel kiudainevase toitumise korral jube kõhukinnisus tekib ja kiudaine lisamisel kõik korras, kõht käib normaalselt läbi? Kuidagi see kiudaine ikkagi seedimist aitama peab pärsi jamajutt see ei ole. Muidugi, iniemesed on erinava tundlikkusega, on kindlasti ka neid, kelle puhul kunagi ei jää kõht kinni. Aga see ei lohuta neid, kellel kiuvaesuse tõttu tekivad seedimisraskused ja jääb kõht kinni - ja tuleb ikka kiudaine appi võtta.
- täistera on tervislik(um)
Mitmesugsutel põhjustel (mõju veresuhkrule, mikrode sisaldus) on, jah. Mis muidugi ei tähenda, et ka täistarast ei või minna liigselt söömisel ülekaaluliseks (kui soodumus ülekaalulisusele on).
- vett tuleb hästi palju juua
Et üüratustes kogustes vee joomine oleks kasulik, see oli tõesti teatud seltskonna väärtõlgendus ja on juba mõni aeg tagasi hääbunud. Samas, et väga vähe joomisel on omad ohud (suurem neerukivide, infarkti/insuldi oht, eriti kui inimesel on antud nö. paksem veri), seedimisraskused, seda jah.
- kohv on kasulik (või vähemalt neutraalne)
ei oska kommenteerida
- päike on halb/kortsud/nahavähk vms
solaarium kindasti, päikesese osas punaseks kõrvetamine (nii, et nahk maas) ei saa ka ilmselt midagi head olla ,mõõduka päikese osas (kui nahk otseselt ei kõrbe) jah, kahtlane (võibolla mõne aja pärast hinnatakse ümber, et see ika pole nii-nii kahjulik, kes teab)
- sport on tervis/jooksmine on südamele hea
On küll selles mõtes, mõjub kasuliksult südame suutlikkusele (ei ole istuva eluviisiga inismesel seda võhma mis regulaarsel jooksjal).Kuid siin on see aga, et see kõik kehtib ainult mõõduka koormuse juures. Kui on suured koormused, siis hoopiski on oht, et liigesed kuluvad ära, immuunsus langeb, võib saada ülepingustusest infarkti jms. - ehk mõjub hoopis kahjulikult. Jällegi, nagu veejoomisegagi, mõelda "mida rohkem, seda uhkem" lolliks minna ei tasu
- makrod/kalorite lugemine on olulisem mikrotoitainetest
No ega ainult mikrodega kehakaalu ei hoia, selles mõttes õige.
- väiksed kogused aga rohkem kordi on tervislikum kui 1-2 suurt söögikorda päevas
ei oska kommenteerida
- taimedõlid ei ole kahjulikud
Lõunamaades söövad oma taimeõlisid ja pole tervisel häda midagi, vaat et veel pikemalt elavad. Jah, selle üle küll vaieldakse, et kõik taimeõlid pole kasulikkuselt võrdsed
- tasakaalustatud toitumine/kõike tuleb tarbida mõõdukas koguses
üldiselt küll, selle mööndusega, et päris rämpsu (kus pole midagi kasulikku) ei TULE tarbida ka mõõdukas koguses, lihtsalt, inimesed sageli ei suuda päris nullini viia
- haigused ja puudujäägid on pelgalt ebaõnn, halvad geenid või loomulik vananemisega kaasnev allakäik
nii ja naa, mõne vähiliigi puhul on geenide mõju väga suur ja varem-hiljem vananemine ikkagi tuleb ehk pärsi ilma allakäimata pole lõputult võimalik. Kui keegi 30. eluaaastates hakkab kõike vananemisega põhjendama, on kahtlane, jah