Laps tahab õppida arstiks

[Külaline]

Tahab mu laps minna arstiks õppima. Ma mõtlen, kes, hull, üldse tahab seda. Arstina antakse ju endast parim, aga kui see parim pole piisav. Nii palju räägitakse arstide ringkaitsest. Aga kas see on vähim, mida üldse on, ebaõnnestumise korral. Sest arstil on ka tunded, ta on inimene. Ebaõnnestumine sisendab hirmu. Ja kui öeldakse, eksimine on inimlik. Seda arstina ei saa öelda, sest eksida ei tohi.
Esimene küsimus peale oppi, on arstile, et kuidas op läks. Plaanipäraselt. Aga kui ei läinud plaanipäraselt? Tänases õhtulehes jälle üks lugu, kuidas kerge op ei toonud soovituid tulemusi. Inimene ikka vaevades. kirjutab lehte. Niig arstii töö pingeline, siis veel lehes ka. Kuidas oma last hoida, et see pole hea töö. Annad ju parima, öösiti ei saa valvete pärast magada. Kui tuleb viga on selle parandamine pea võimatu.

Ma ei tea, su väljenduslaad jätab mulje, et küsid pealtnäha üht asja (näe, sinu laps tahab arstiks õppida), aga tegelikult tahad sa siin foorumis ventileerida hoopiski teisel teemal (ravivead, arstide ringkaitse).

Vigu tuleb ette absoluutselt igal elualal. Täpselt samamoodi saab su laps kriitilist tagasisidet autoremondilukksepana, kui auto pole korda tehtud. Või kellassepana, kui kell ikka ei käi, või muruniitjana, kui rohututid on endiselt kasvama jäetud. Hull lugu oleks see, kui peaks kehtestatama need ametid, mille suhtes tohib probleemide korral kriitilist tagasisidet edastada, ja sellised ametid, mille puhul seda teha üldse ei tohigi. Siis oleks tõesti kuri karjas ja tolle ameti pidajate töökvaliteet käiks ikka väga kiiresti uskumatult alla.

Sinu laps aga valib endale ameti ikkagi ise. Rääkida ja hirmutada võid teda kõikide elukutsete osas, aga otsus on siiski noore teha. Sa ei maini isegi oma lapse vanust, et kas ta on praegu 18 või 5 aastat vana.

Halvad võrdlused. Arstide vead on sageli fataalsed. Ringkaitse ei aita su oma hingepiinu leevendada, kui oled saatusliku vea teinud. Ma kindlasti ei taha töötada sellistel töökohtadel, kus üks vale liigutus või otsus võib muuta kellegi teise inimese saatust totaalselt, nt lendur, kirurg

Kui inimene sureb, siis on sellesse suhtumine lähedase poolt ja arsti poolt kaks täiesti erinevat asja. Arstid ütlevad, et nii lihtsalt juhtus, inimene ise oli kas liiga vana või liiga nõrk. Need otsused, mis operatsioonisaalis tehti ja mis võisid patsiendi ellujäämist mõjutada, ei jõua kunagi surnu lähedasteni ja nendest rohkem ei räägita. Seega niisugust asja, kus arstid nutavad õhtuti patja surnud patsientide pärast, mina ei usu. Ja mõnes mõttes hea ongi, sest muidu nad ei saaks ju arstina töötadagi.

[Külaline]

Ma ei tea, su väljenduslaad jätab mulje, et küsid pealtnäha üht asja (näe, sinu laps tahab arstiks õppida), aga tegelikult tahad sa siin foorumis ventileerida hoopiski teisel teemal (ravivead, arstide ringkaitse).

Vigu tuleb ette absoluutselt igal elualal. Täpselt samamoodi saab su laps kriitilist tagasisidet autoremondilukksepana, kui auto pole korda tehtud. Või kellassepana, kui kell ikka ei käi, või muruniitjana, kui rohututid on endiselt kasvama jäetud. Hull lugu oleks see, kui peaks kehtestatama need ametid, mille suhtes tohib probleemide korral kriitilist tagasisidet edastada, ja sellised ametid, mille puhul seda teha üldse ei tohigi. Siis oleks tõesti kuri karjas ja tolle ameti pidajate töökvaliteet käiks ikka väga kiiresti uskumatult alla.

Sinu laps aga valib endale ameti ikkagi ise. Rääkida ja hirmutada võid teda kõikide elukutsete osas, aga otsus on siiski noore teha. Sa ei maini isegi oma lapse vanust, et kas ta on praegu 18 või 5 aastat vana.

Halvad võrdlused. Arstide vead on sageli fataalsed. Ringkaitse ei aita su oma hingepiinu leevendada, kui oled saatusliku vea teinud. Ma kindlasti ei taha töötada sellistel töökohtadel, kus üks vale liigutus või otsus võib muuta kellegi teise inimese saatust totaalselt, nt lendur, kirurg

Kui inimene sureb, siis on sellesse suhtumine lähedase poolt ja arsti poolt kaks täiesti erinevat asja. Arstid ütlevad, et nii lihtsalt juhtus, inimene ise oli kas liiga vana või liiga nõrk. Need otsused, mis operatsioonisaalis tehti ja mis võisid patsiendi ellujäämist mõjutada, ei jõua kunagi surnu lähedasteni ja nendest rohkem ei räägita. Seega niisugust asja, kus arstid nutavad õhtuti patja surnud patsientide pärast, mina ei usu. Ja mõnes mõttes hea ongi, sest muidu nad ei saaks ju arstina töötadagi.

Arst võib tunda hingevalu ka siis, kui sellest lähedastega ei räägita. Iga inimene tunneks ja mõtleks, et kui oleks teinud teisiti, kui oleks märganud, äkki siis oleks ellu jäänud või kõik läinud teisiti.

[Külaline]

Halvad võrdlused. Arstide vead on sageli fataalsed. Ringkaitse ei aita su oma hingepiinu leevendada, kui oled saatusliku vea teinud. Ma kindlasti ei taha töötada sellistel töökohtadel, kus üks vale liigutus või otsus võib muuta kellegi teise inimese saatust totaalselt, nt lendur, kirurg

Kui inimene sureb, siis on sellesse suhtumine lähedase poolt ja arsti poolt kaks täiesti erinevat asja. Arstid ütlevad, et nii lihtsalt juhtus, inimene ise oli kas liiga vana või liiga nõrk. Need otsused, mis operatsioonisaalis tehti ja mis võisid patsiendi ellujäämist mõjutada, ei jõua kunagi surnu lähedasteni ja nendest rohkem ei räägita. Seega niisugust asja, kus arstid nutavad õhtuti patja surnud patsientide pärast, mina ei usu. Ja mõnes mõttes hea ongi, sest muidu nad ei saaks ju arstina töötadagi.

Arst võib tunda hingevalu ka siis, kui sellest lähedastega ei räägita. Iga inimene tunneks ja mõtleks, et kui oleks teinud teisiti, kui oleks märganud, äkki siis oleks ellu jäänud või kõik läinud teisiti.

Välja see küll tavaliselt kuidagi ei paista. See võib kesta vast ühe päeva, järgmisel päeval läheb elu jälle edasi. Võib-olla kuskil sõpradega lauas meenutab vahel, et näe see opp ei õnnestunud, kahju küll. Aga võrreldes lähedastega, kelle elu on tihtipeale igaveseks pea peale pööratud, seda siiski ei saa. Ja ega peagi.