mis on öeldud feminismi kohta

[Egalitaar]

"aastatuhandeid muutumatuid trende

Need aastatuhandete pikkused trendid olid, et meestel on alati naistest tunduvalt suurem kalduvus pätiks, sõltlaseks, kodutuks või suitsiideks hakata. Kade meel on või?

Kirjutasin siin juba varem, et soorollidel on siin olulisem osa kui testosteroonil. Mees ei hakka laamendama, ei muutu sõltlaseks, ei lange koolist välja lihtsalt selle pärast, et ta on sündinud mehena, vaid selle pärast, et ta kas püüdleb või üritas püüelda staatuseni kus mees peaks olema soorolli tähenduses. Kui seda ei saavutata, siis võib järgneda alaväärsus, häbitunne, depressioon ja minnalaskmine. Seda nimetatakse mõnikord ka soorolli kriisiks.

Aga ma nüüd lõpetan siin meesõiguslusega, kuna põhiteemaks oli siiski naisõiguslus.

[Külaline]

"aastatuhandeid muutumatuid trende

Need aastatuhandete pikkused trendid olid, et meestel on alati naistest tunduvalt suurem kalduvus pätiks, sõltlaseks, kodutuks või suitsiideks hakata. Kade meel on või?

Kirjutasin siin juba varem, et soorollidel on siin olulisem osa kui testosteroonil. Mees ei hakka laamendama, ei muutu sõltlaseks, ei lange koolist välja lihtsalt selle pärast, et ta on sündinud mehena, vaid selle pärast, et ta kas püüdleb või üritas püüelda staatuseni kus mees peaks olema soorolli tähenduses. Kui seda ei saavutata, siis võib järgneda alaväärsus, häbitunne, depressioon ja minnalaskmine. Seda nimetatakse mõnikord ka soorolli kriisiks.

Aga ma nüüd lõpetan siin meesõiguslusega, kuna põhiteemaks oli siiski naisõiguslus.

Mõni sooteaduste professor on mingi järjekordse ja omapärase sooteooria kokku fantaseerinud. Aga see vist ka ajastu märk, mida vist laiemalt võiks nimetada õhtumaa allakäiguks. Kas selliste teoorite genereerimine ja tarbimine põhjustab ka depresseiooni ja minnalaskmist - mitmed minu tuttavad, kes võiks sellist jampsi uskuda, vaevlevad järjepanu igasuguste vaimse tervise probleemide käes ja ei suuda kuidagi elutervet fookust oma ellu leida.

[Egalitaar]

Need aastatuhandete pikkused trendid olid, et meestel on alati naistest tunduvalt suurem kalduvus pätiks, sõltlaseks, kodutuks või suitsiideks hakata. Kade meel on või?

Kirjutasin siin juba varem, et soorollidel on siin olulisem osa kui testosteroonil. Mees ei hakka laamendama, ei muutu sõltlaseks, ei lange koolist välja lihtsalt selle pärast, et ta on sündinud mehena, vaid selle pärast, et ta kas püüdleb või üritas püüelda staatuseni kus mees peaks olema soorolli tähenduses. Kui seda ei saavutata, siis võib järgneda alaväärsus, häbitunne, depressioon ja minnalaskmine. Seda nimetatakse mõnikord ka soorolli kriisiks.

Aga ma nüüd lõpetan siin meesõiguslusega, kuna põhiteemaks oli siiski naisõiguslus.

Mõni sooteaduste professor on mingi järjekordse ja omapärase sooteooria kokku fantaseerinud. Aga see vist ka ajastu märk, mida vist laiemalt võiks nimetada õhtumaa allakäiguks. Kas selliste teoorite genereerimine ja tarbimine põhjustab ka depresseiooni ja minnalaskmist - mitmed minu tuttavad, kes võiks sellist jampsi uskuda, vaevlevad järjepanu igasuguste vaimse tervise probleemide käes ja ei suuda kuidagi elutervet fookust oma ellu leida.

Ei oskagi seda kommenteerida, aga sellest pole midagi, jääme siis eriarvamusele. Ainult nii palju lisaks, et sooteadlasi nimetatakse teise sõnaga telmatoloogideks.

[Külaline]

Ainult nii palju lisaks, et sooteadlasi nimetatakse teise sõnaga telmatoloogideks

Neil sooteadlastel on küll tugev kalduvus mitmesugustesse mülgastesse vajuda ja omadega rappa minna. Päris kindlasti juhtub neil seda rohkem kui telmatoloogidel.

[Külaline]

"aastatuhandeid muutumatuid trende

Need aastatuhandete pikkused trendid olid, et meestel on alati naistest tunduvalt suurem kalduvus pätiks, sõltlaseks, kodutuks või suitsiideks hakata. Kade meel on või?

Kirjutasin siin juba varem, et soorollidel on siin olulisem osa kui testosteroonil. Mees ei hakka laamendama, ei muutu sõltlaseks, ei lange koolist välja lihtsalt selle pärast, et ta on sündinud mehena, vaid selle pärast, et ta kas püüdleb või üritas püüelda staatuseni kus mees peaks olema soorolli tähenduses. Kui seda ei saavutata, siis võib järgneda alaväärsus, häbitunne, depressioon ja minnalaskmine. Seda nimetatakse mõnikord ka soorolli kriisiks.

Aga ma nüüd lõpetan siin meesõiguslusega, kuna põhiteemaks oli siiski naisõiguslus.

Sa üritad siin kangesti väita, kuidas meie kaasaegne ühiskond pidavat vaestele meestele esitama mingeid koledaid ebarealistlikke ootusi, mistõttu vaesed mehed pidavat muutuma sõltlasteks ja alkohoolikuteks ja jääma kodututeks jne. Kas sa sellele pole ka mõelnud, missuguseid ootusi - ja veel palju suuremaid! - esitab meie ühiskond veel naistele? Sa pead olema tööl edukas, kõrgepalgaline, suurepärane ema ja kaasa, keha peab olema sale ja näol alati armas naeratus. Kui kasvõi ükski nendest tingimustest on täitmata, nii saab see naine mõnitada ja materdada.
Ja samuti ka lastele esitab meie ühiskond suuri nõudmisi - hea õppeedukus, trennid, võistlused - olgu olla! Seega on küsimus ikkagi pigem selles, et meie ühiskond tervikuna ongi nõudlik, kohati mõttetult nõudlik, ja selle probleemiga tuleks tegelda tervikuna.

[Egalitaar]

Need aastatuhandete pikkused trendid olid, et meestel on alati naistest tunduvalt suurem kalduvus pätiks, sõltlaseks, kodutuks või suitsiideks hakata. Kade meel on või?

Kirjutasin siin juba varem, et soorollidel on siin olulisem osa kui testosteroonil. Mees ei hakka laamendama, ei muutu sõltlaseks, ei lange koolist välja lihtsalt selle pärast, et ta on sündinud mehena, vaid selle pärast, et ta kas püüdleb või üritas püüelda staatuseni kus mees peaks olema soorolli tähenduses. Kui seda ei saavutata, siis võib järgneda alaväärsus, häbitunne, depressioon ja minnalaskmine. Seda nimetatakse mõnikord ka soorolli kriisiks.

Aga ma nüüd lõpetan siin meesõiguslusega, kuna põhiteemaks oli siiski naisõiguslus.

Kas sa sellele pole ka mõelnud, missuguseid ootusi - ja veel palju suuremaid! - esitab meie ühiskond veel naistele

Olen küll, ja saan sellest ka aru, sest sama oodatakse tegelikult meilt kõigilt. Olen eriti nõus sellega, et probleemiga tuleks tegeleda tervikuna. Inimesi ei tohiks raamidesse suruda.

PS: Siiski, edukus, kõrgepalgalisus ja ühiskondlik staatus ei ole küll naiste stereotüüp. See on pigem midagi mille poole naised nüüd püüdlevad.

[Külaline]

See on küll näide naisõiguslusest halvas mõttes:

https://www.facebook.com/kadri.tali.9

Ajandatud siis sellest, et võimaliku Tartu võimuliidu läbirääkimistel on laua taga kolm meest ühest ja kolm meest teisest erakonnast.

Selle peale naispoliitik õiendab, et kui naisi ei ole, on kõik valesti ja: "Mis sajand see on??? Tartu - kas tõesti meie ülikoolilinn või siiski ainult “puust linnake Emajõe kaldal”? Kui piinlik…"

Oleks veel toodud isku tasandil, miks läbirääkimisdelegatisooni liige a ei sobi ja läbirääkimistele oleks olnud mõistlikum kaasa võtta hoopis isik b (naine, oletame) - ok, ma loeks huviga, aga niimoodi soopõhiselt õiendama kukkuda? Hmm, minu meelest see piinlik.

Ja kuidas ta kommentaarides õigustab ja heidab Randjärvele, kellele tema postitus eriti ei sümpatiseeri ("Mulle pole see kvootide teema kunagi istunud"), et: "Oled kahe äärmiselt andeka tütre ema. Ehk mõistad, et tegutsen uue põlvkonna nimel kellele linnu ehitatakse ja arendatakse. Ma ei räägi ju ametikohtadest. Ei räägi isegi võrdsetest õigustest, vaid kõigest VÕRDSETEST VÕIMALUSTEST." Mille peale Randjärv rahulikult vastab: "Tütred on rajanud oma tee ja otsused ise. Seda teiseks. Meie asi on luua tingimused, võimalusel õhkkond - aga konkreetseid otsuseid teevad konkreetsed inimesed, mitte üldistatult “uus põlvkond”. Igas põlvkonnas on neid, kes suudavad ja loovad uut ning alati on neid, kes ootavad, et neile avatakse uksed ja upitatakse üles toetuste abil."

Mitte et ma vaidlustaks tema saavutusi, aga arvamus langes nüüd kolinal. Ei annaks iial oma häält sellisele soopõhiselt õiendavale isikule.

[Külaline]

See on küll näide naisõiguslusest halvas mõttes:

https://www.facebook.com/kadri.tali.9

Ajandatud siis sellest, et võimaliku Tartu võimuliidu läbirääkimistel on laua taga kolm meest ühest ja kolm meest teisest erakonnast.

Selle peale naispoliitik õiendab, et kui naisi ei ole, on kõik valesti ja: "Mis sajand see on??? Tartu - kas tõesti meie ülikoolilinn või siiski ainult “puust linnake Emajõe kaldal”? Kui piinlik…"

Oleks veel toodud isku tasandil, miks läbirääkimisdelegatisooni liige a ei sobi ja läbirääkimistele oleks olnud mõistlikum kaasa võtta hoopis isik b (naine, oletame) - ok, ma loeks huviga, aga niimoodi soopõhiselt õiendama kukkuda? Hmm, minu meelest see piinlik.

Ja kuidas ta kommentaarides õigustab ja heidab Randjärvele, kellele tema postitus eriti ei sümpatiseeri ("Mulle pole see kvootide teema kunagi istunud"), et: "Oled kahe äärmiselt andeka tütre ema. Ehk mõistad, et tegutsen uue põlvkonna nimel kellele linnu ehitatakse ja arendatakse. Ma ei räägi ju ametikohtadest. Ei räägi isegi võrdsetest õigustest, vaid kõigest VÕRDSETEST VÕIMALUSTEST." Mille peale Randjärv rahulikult vastab: "Tütred on rajanud oma tee ja otsused ise. Seda teiseks. Meie asi on luua tingimused, võimalusel õhkkond - aga konkreetseid otsuseid teevad konkreetsed inimesed, mitte üldistatult “uus põlvkond”. Igas põlvkonnas on neid, kes suudavad ja loovad uut ning alati on neid, kes ootavad, et neile avatakse uksed ja upitatakse üles toetuste abil."

Mitte et ma vaidlustaks tema saavutusi, aga arvamus langes nüüd kolinal. Ei annaks iial oma häält sellisele soopõhiselt õiendavale isikule.

Tegelikult kirjutab ja räägib ta ka väga palju õigetel teemadel ja võitleb õigete asjade eest. Nt hiljutine kõne kultuuri rahastamise kärbete kohta ja sõnavõtud samal teemal.

[Külaline]

See on küll näide naisõiguslusest halvas mõttes:

https://www.facebook.com/kadri.tali.9

Ajandatud siis sellest, et võimaliku Tartu võimuliidu läbirääkimistel on laua taga kolm meest ühest ja kolm meest teisest erakonnast.

Selle peale naispoliitik õiendab, et kui naisi ei ole, on kõik valesti ja: "Mis sajand see on??? Tartu - kas tõesti meie ülikoolilinn või siiski ainult “puust linnake Emajõe kaldal”? Kui piinlik…"

Oleks veel toodud isku tasandil, miks läbirääkimisdelegatisooni liige a ei sobi ja läbirääkimistele oleks olnud mõistlikum kaasa võtta hoopis isik b (naine, oletame) - ok, ma loeks huviga, aga niimoodi soopõhiselt õiendama kukkuda? Hmm, minu meelest see piinlik.

Ja kuidas ta kommentaarides õigustab ja heidab Randjärvele, kellele tema postitus eriti ei sümpatiseeri ("Mulle pole see kvootide teema kunagi istunud"), et: "Oled kahe äärmiselt andeka tütre ema. Ehk mõistad, et tegutsen uue põlvkonna nimel kellele linnu ehitatakse ja arendatakse. Ma ei räägi ju ametikohtadest. Ei räägi isegi võrdsetest õigustest, vaid kõigest VÕRDSETEST VÕIMALUSTEST." Mille peale Randjärv rahulikult vastab: "Tütred on rajanud oma tee ja otsused ise. Seda teiseks. Meie asi on luua tingimused, võimalusel õhkkond - aga konkreetseid otsuseid teevad konkreetsed inimesed, mitte üldistatult “uus põlvkond”. Igas põlvkonnas on neid, kes suudavad ja loovad uut ning alati on neid, kes ootavad, et neile avatakse uksed ja upitatakse üles toetuste abil."

Mitte et ma vaidlustaks tema saavutusi, aga arvamus langes nüüd kolinal. Ei annaks iial oma häält sellisele soopõhiselt õiendavale isikule.

Tegelikult kirjutab ja räägib ta ka väga palju õigetel teemadel ja võitleb õigete asjade eest. Nt hiljutine kõne kultuuri rahastamise kärbete kohta ja sõnavõtud samal teemal.

Seda arusaamatum, miks on vaja endale vesi peale tõmmata nii.

Või siis enamusele rahvast (naistest?) tundubki just selline õiendamine see kõige õigem naisõiguslus või? Minu jaoks just näide sellest, kuidas mõni täitsa ära keerab oma "õiguslusega".

[Külaline]

Seda arusaamatum, miks on vaja endale vesi peale tõmmata nii.

Ju ta mõtlebki nii selles teemas. Ja ei pea seda mingiks vee peale tõmbamiseks - ütleb välja, mida arvab. See väike arvamus on lihtsalt üks väike kild. Ei mõjuta kuidagi kogu tema igapäevast tööd ega ka tegevust meie kultuuri heaks. Vaata ikka veidi üldisemalt.

[Egalitaar]

See on küll näide naisõiguslusest halvas mõttes:

https://www.facebook.com/kadri.tali.9

Noh, ega tema pole veel naisõiguslus Aga alati leidub indiviide kes teevad oma sõnavõttudega pigem kahju kui kasu. Mina samuti ei vaata hea pilguga "räuskavale aktivismile", olgu see mistahes.

[Külaline]

Aga alati leidub indiviide kes teevad oma sõnavõttudega pigem kahju kui kasu.

Kes? Too näiteid.

[kolja]

Kuid tänapäeval, vähemalt Lääne maailmas, on need eesmärgid täielikult saavutatud.

30% palgalõhe ongi siis lõplik, maksimaalselt võimalik võrdsus?

[Külaline]

Kuid tänapäeval, vähemalt Lääne maailmas, on need eesmärgid täielikult saavutatud.

30% palgalõhe ongi siis lõplik, maksimaalselt võimalik võrdsus?

Ma pakun, et konks ongi selles, et keegi ei tea seda, milleni on võimalik (ilma kvootideta) maksimaalselt jõuda.

See, milleni on võimalik maksimaalselt jõuda, ilmselt selguks aastakümnete jooksul.

Kas näiteks inimesi, kes oma eeldustelt sobivad tegema hoolitseva iseloomuga tööd ja kes juhtiva iseloomuga tööd, on meeste hulgas ja naiste hulgas ikka täpselt sama % ? Äkki on ühe soo hulgas neid siiski rohkem ja teise soo hulgas vähem? See tänapäeva dogma kohaselt justkui ei tohi nii olla küll - aga mis siis, loodus naerab lääneliku "ei tohi nii olla, see pole aus" suhtumise üle ja tegelikult Ikkagi on?

[Külaline]

30% palgalõhe ongi siis lõplik, maksimaalselt võimalik võrdsus?

Tunnipalga erinevus Eestis oli viimati siiski 13% ja see muidugi tuimalt kõik mehed vs kõik naised, arvestamata ametikohtade erinevusi.

[iiR]

Kuid tänapäeval, vähemalt Lääne maailmas, on need eesmärgid täielikult saavutatud.

30% palgalõhe ongi siis lõplik, maksimaalselt võimalik võrdsus?

Ma pakun, et konks ongi selles, et keegi ei tea seda, milleni on võimalik (ilma kvootideta) maksimaalselt jõuda.

See, milleni on võimalik maksimaalselt jõuda, ilmselt selguks aastakümnete jooksul.

Kas näiteks inimesi, kes oma eeldustelt sobivad tegema hoolitseva iseloomuga tööd ja kes juhtiva iseloomuga tööd, on meeste hulgas ja naiste hulgas ikka täpselt sama % ? Äkki on ühe soo hulgas neid siiski rohkem ja teise soo hulgas vähem? See tänapäeva dogma kohaselt justkui ei tohi nii olla küll - aga mis siis, loodus naerab lääneliku "ei tohi nii olla, see pole aus" suhtumise üle ja tegelikult Ikkagi on?

Miks ei tohi, tohib küll, mu arust tänapäevane mõtteviis mitte ei väida, et mingid tegevused või omadused ei võiks olla rohkem omased meestele või naistele - bioloogilised erinevused igatahes ju eksisteerivad! - vaid et see, kas tegevus on pigem meeste või naiste ala, ei tähenda, et see peaks sobima kõigile meestele või naistele või ei võiks sobida osale vastassoost olevatele inimestele. Ja et kedagi ei peaks kallutama tema soole omaseks peetavate tegevuste suunas, kui ta seda ei soovi, või halvustada, takistada, tema elu keerulisemaks teha, kui ta soovib teha asju, mida peetakse pigem vastassoole tavapäraseks.

Okei, oletame, et naistele on keskmisest omasem teha hoolitseva iseloomuga töid (mis ei tähenda, et see kõigile naistele sobiks või ei võiks meestele sobida, aga nii üldistades, kesmiselt). Siis ikkagi on selles lisaks oletatavatele bioloogilistele põhjustele ka tohutult ühiskondlikku survet, aastasadade jooksul juurdunud stereotüüpe ning erinevaid sotsiaalseid ja elukorralduslikke põhjuseid, miks naised kalduvadki valima just teatud tüüpi töid. Ja mitte et ma oleks nüüd tuline kvootide pooldaja, aga üldises mõttes ma saan küll aru, et kui tahta naisi jõustada valima elukutseid, mida seni on peetud pigem meeste mängumaaks, siis on vaja neid julgustada ja motiveerida, sest on raske(m) sisse murda ringi, kus toimetavad peamiselt teise sugupoole esindajad. Tulebki ennast igal sammul tõestada ja ei piisa sama hea olemisest, peab olema tugevam ja parem. Kummalisel kombel need mehed, kes nn naiste mängumaale tungivad (nt lasteaiad, koolid, õendus vms) sama läbi elama ei pea, neid pärjatakse lillesülemite ja heldinud ohkimisega juba pelgalt selle eest, et nad säärase elukutsevaliku teinud on.

Ja jääb küsimus, miks on just need tööd madalamalt tasustatud on, mida traditsiooniliselt teevad pigem naised?

[Külaline]

30% palgalõhe ongi siis lõplik, maksimaalselt võimalik võrdsus?

Ma pakun, et konks ongi selles, et keegi ei tea seda, milleni on võimalik (ilma kvootideta) maksimaalselt jõuda.

See, milleni on võimalik maksimaalselt jõuda, ilmselt selguks aastakümnete jooksul.

Kas näiteks inimesi, kes oma eeldustelt sobivad tegema hoolitseva iseloomuga tööd ja kes juhtiva iseloomuga tööd, on meeste hulgas ja naiste hulgas ikka täpselt sama % ? Äkki on ühe soo hulgas neid siiski rohkem ja teise soo hulgas vähem? See tänapäeva dogma kohaselt justkui ei tohi nii olla küll - aga mis siis, loodus naerab lääneliku "ei tohi nii olla, see pole aus" suhtumise üle ja tegelikult Ikkagi on?

Miks ei tohi, tohib küll, mu arust tänapäevane mõtteviis mitte ei väida, et mingid tegevused või omadused ei võiks olla rohkem omased meestele või naistele - bioloogilised erinevused igatahes ju eksisteerivad! - vaid et see, kas tegevus on pigem meeste või naiste ala, ei tähenda, et see peaks sobima kõigile meestele või naistele või ei võiks sobida osale vastassoost olevatele inimestele. Ja et kedagi ei peaks kallutama tema soole omaseks peetavate tegevuste suunas, kui ta seda ei soovi, või halvustada, takistada, tema elu keerulisemaks teha, kui ta soovib teha asju, mida peetakse pigem vastassoole tavapäraseks.

Okei, oletame, et naistele on keskmisest omasem teha hoolitseva iseloomuga töid (mis ei tähenda, et see kõigile naistele sobiks või ei võiks meestele sobida, aga nii üldistades, kesmiselt). Siis ikkagi on selles lisaks oletatavatele bioloogilistele põhjustele ka tohutult ühiskondlikku survet, aastasadade jooksul juurdunud stereotüüpe ning erinevaid sotsiaalseid ja elukorralduslikke põhjuseid, miks naised kalduvadki valima just teatud tüüpi töid. Ja mitte et ma oleks nüüd tuline kvootide pooldaja, aga üldises mõttes ma saan küll aru, et kui tahta naisi jõustada valima elukutseid, mida seni on peetud pigem meeste mängumaaks, siis on vaja neid julgustada ja motiveerida, sest on raske(m) sisse murda ringi, kus toimetavad peamiselt teise sugupoole esindajad. Tulebki ennast igal sammul tõestada ja ei piisa sama hea olemisest, peab olema tugevam ja parem. Kummalisel kombel need mehed, kes nn naiste mängumaale tungivad (nt lasteaiad, koolid, õendus vms) sama läbi elama ei pea, neid pärjatakse lillesülemite ja heldinud ohkimisega juba pelgalt selle eest, et nad säärase elukutsevaliku teinud on.

Ja jääb küsimus, miks on just need tööd madalamalt tasustatud on, mida traditsiooniliselt teevad pigem naised?

Võibolla alustada siis sellest otsast, et püüda kergitada palgataset (vähemalt avalikus sektoris) neil aladel, kus töötavad pigem naised? Osalt (õpetajad, meditsiiniõed) on seda ka aeg-ajalt tehtud.

Sellega olen nõus, et osale vastassoost inimestele võivad väga hästi sobida. Aga ainult selle osaga, kellele need väga hästi sobivad, ei pruugi jälle saavutada seda mõne poolt palavalt ihaldatud 50/50 esindatust, olematut palgalõhet. Selles osas olengi skeptiline, et on need üldse head eesmärgid, mida taga ajada. Kas pole need kuidagi, noh sellised, mille kohta vanasti öeldi, et kabientis sündinud?

Kallutamist nö. soole sobivate tegevusalde suunas, kui inimese eeldused on silmnähtavalt teised, ma ei poolda ja tundub, et seda ongi vähemaks jäänud. Ei ole küll kuulnud, neidu, kes reaalaineid palavalt armastab, nendes väga hea on ja sihib inseneriharidust, noomitaks, et sa ära ikka mine, mine parem lasteaednikuks või teenindajaks. Pigem tänapäeval ikka helditakse selliste tüdrukute peale ja vanematel ka rind paisub uhkusest, et mingu jah, ju saab pärast hea töökoha. Kusjuures, spetsialisti tasemel töötamine ei pruugi pingelisem kui spetsialisti tasemel töötamine mõnel nö. naiselikumal alal, noh, ja kui palk on parem, on ju või sees. Kitsaskohaks on siin just see armastust ja huvi nö. meheliku valdkonna vastu, kas päris sama % naisi on valmis näiteks füüsikasse armuma, kui mehi, ei oska jällegi öelda.

Juhi tasemele pürgides tuleb arvestada muidugi ka seda, et lisaks uhkema ametinimetusele ja suurema sissetulekuga tuleb ka vastikum pool. No miks ei pürgi naised poliitikuks sama palju kui mehed? Kas poliitiku töö vastikut külge, vastaspool tümitab armutult, on nõus taluma sama palju mehi kui naisi? Kui viimaste valimiste ajal oli kriitika, et miks kandideeris vähem naisi, ma mõtlesin, et aga olete küsinud, kui palju naisi ise tahab üldse sellist elu? Kas peaks punnima ("K.rat küll, jälle rohkem meeskandidaate, jälle on kõik valesti!") või laseks kujuneda mees-ja naiskandidaatise protsendil nagu jumal juhatab?

[Külaline]

Võibolla alustada siis sellest otsast, et püüda kergitada palgataset (vähemalt avalikus sektoris) neil aladel, kus töötavad pigem naised? Osalt (õpetajad, meditsiiniõed) on seda ka aeg-ajalt tehtud.

Avaliku sektori palgakasv oli hiljuti juba mitmeid kordi suurem kui erasektori oma, selle toredaid vilju osaliselt naudimegi siin praegu. Alustaks äkki sellest, et võtaks ise mingi vastutuse oma erialavaliku eest ja võtaks ise oma sissetulekuga midagi ette. Miks maksumaksja peab alati kellegi eluvalikud kinni plekkima? Võtku ka riske - loogu mingi oma ettevõte, kus siis võib neile õpetajatele või medõdedele nii suuri palku maksta kui kui vähegi soovi on. Teretulemast päris ellu!

[Külaline]

Võibolla alustada siis sellest otsast, et püüda kergitada palgataset (vähemalt avalikus sektoris) neil aladel, kus töötavad pigem naised? Osalt (õpetajad, meditsiiniõed) on seda ka aeg-ajalt tehtud.

Avaliku sektori palgakasv oli hiljuti juba mitmeid kordi suurem kui erasektori oma, selle toredaid vilju osaliselt naudimegi siin praegu. Alustaks äkki sellest, et võtaks ise mingi vastutuse oma erialavaliku eest ja võtaks ise oma sissetulekuga midagi ette. Miks maksumaksja peab alati kellegi eluvalikud kinni plekkima? Võtku ka riske - loogu mingi oma ettevõte, kus siis võib neile õpetajatele või medõdedele nii suuri palku maksta kui kui vähegi soovi on. Teretulemast päris ellu!

See oli rohkem üheksakümnendatele omane mõtteviis, et kes siis niisugusi vanamoodsaid ameteid peab, otsigu parem "päristöö".
Muidugi on küsimus, kas avalikku raha kasutatakse mõistlikult ja õiglaselt. Näiteks, kas igasugu tähtsaid ja kõlava ametinimetusega (avalikust rahast palka saavaid) tegelasi on parajalt või juba ülemäära? Õpetajatele jm. käegakatustavalt vajaliku töö tegijatele makstav raha minus küsimusi ei tekita, kas maksumaksja raha läks ikka õigesse kohta.

[Külaline]

Avaliku sektori palgatasemel pole soolise kuuluvusega otseselt mingit erilist seost. Tuletõrjuja on üks kõige traditsioonilisemalt mehelikumaid ameteid üldse ja pole nende palgad ka midagi erilist.