Sisseränne kui päästepaat?

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:39
Tõutäkk kirjutas: 23 Mär 2026 22:33 Peaks rääkima mitte sisserändest vaid lühiajalisest, kuni aastase viisaga tööjõust, kes tulevad siia, teevad oma töö ära ja lähevad naise-laste juurde tagasi ja taotlevad uue aastase viisa, mille ka saavad, kui on seaduskuulekalt käitunud.
Elamisubade andmine tuleks lõpetada, ka abikaasade juurde kolimine toimuks aastaste viisadega, selle vahega, et ei pea uue viisa taotlemiseks vahepeal kusagile sõitma. Kodakondsuse saamine tuleks teha keerulisemaks, nt 10 aastat kohapeal elamist (10x1 aastast viisat).
Soomes kodakondsuse saamine ongi üsna keeruline.
Seda karmistati alles hiljuti.

Aga mis mind kurvaks teeb on see, et noortel(tegelt igas vanuses) õppimine minek tehti üsna võimatuks. Õpitoed võeti ära peaaegu kõik.
Miks seda tehti? See on ju ülimalt jabur samm!
Rootsis on (siiani)vastupidi- kui oled ise tubli ja tahad edasi õppida, siis selleks on kõik võimalused olemas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 22:11
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 20:42 Soome pekki keeraski see suur sisseränne pagulaste(Ukraina) näol. Nüüd oma rahvas kannatab.
Ukrainlastel lasti mitmeid aastaid mõnusalt vegeteerida tugede peal, seal samas kui oma rahvas järjest enam raskustesse sattus. Nüüd oi raha on otsas ja oma peruskansalaised on vaesuse piiril.
Kus nad seal vaesuse piiril on, kui on kuuendat aastat vist järjest maailma õnnelikem (mis tähendab peamiselt just sotsiaalmajanduslikku seisukorda, mitte naeratust näol) rahvas? Sa räägid mingist ultratillukesest segmendist, kes ei saanud oma eluga hakkama ja leidis mõnusa süüdlase, kelle kaela enda saamatus veeretada - ukrainlased. Nagu siinsed eluheidikud, kelle sotsiaaltoetused nende arust piisavalt kiiresti ja palju ei kasva ning selles süüd ukrainlastel näevad.
Ah, need igasugused "õnne edetabelid" on minu meelest küll üks paras pläma, ei näita need midagi.

Aga muidu, ajalooliselt, on soomlased olnud ikkagi üks tubli rahvas. On elanud maailma ääre peal, külmas kliimas, aga ikkagi suutnud üles ehitada muljetavaldava heaolutaseme. Lähiminevikus tungis Nõukogude Liit kallale, võttis tüki nende maast ära, niigi sõjaga kannatanud Soome pidi kallaetungijale veel repratsioone ka maksma. Oli päriselt vaene aeg. Aga hoolimata sellest suutsid soomlased oma elu arendada. Ja nn. "kaotajad" (soomlased) elasid varsti paremini kui nn. "võitjad" - ja hoopis nõukogude inimesed vahtisid kadedusega, et oh, kus neil seal Soomes on elu. Soomlastel on olnud ka tehnilist taipu (elektroonika jms. tööstus) ja puha.

Ja nüüd (kui ei ole üldse mingi kõige raskem aeg) on see sama vahva rahvus siis süngeid tulevikumõtteid mõtlemas - kuna lapsi/noori on vähe. Nukravõitu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 21:09
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 21:06 Minu meelest on sisseränne vältimatu, kui aga suudame teha seda planeeritult ja proaktiivselt, voiks toime tulla vaiksema kahjuga. Ukraina pagulased paastsid meie kokkukukku a tooturu, ca 25 000 tookohta. Keegi ei taha meil tootada vaiksepalgalise ja suure töökoouse voi ebameeldiva keskkonnaga taksojuhina, külmlao tootajana, hooldajana… nimekiri on üsna loputu. Ukrainlased tulid ja votsid polatud kohad ja tuleme jalle toime.
Minu mote on, et kui planeerida sisseränne nagu teeb seda nt Kanada kui ma ei eksi, siis filipiinlastega meditsiiniõe kutsega. Kanada rahastab koole, millesse sisse astudes teatakse, et elu viib sellesse riiki. Kanada rahastab opet, lisaks ametialastele oskustele opitakse ka keelt ja kultuuri ning immigrandid on riiki kolides sobiva taustaga. Jah, me tahame, et sailiks meie keel ja meel, aga teisalt tahame “head elu”, korralikku palka ja mugavat keskkonda. Nuudisaegsed noored aga piisavalt lapsi ei taha, et rahvust taastoota (vabandust, nii on). Ega haid lahendusi polegi.
Muidu õiged mõtted, aga kas kunagi on keegi tahtnud lapsi teha selle jaoks, et rahvast taastoota? Ma olen 50+ ja pole oma lapsi küll selle mõttega sünnitanud. Ikka endale.
See praegu vanavanemate ikka jõudnud põlvkond sai meeleldi lapsi, kogu noore vabariigi keerulise olukorra kiuste. Häda aga selles, et sünnitusikka on jõudnud põlvkond, kes väärtustab kõike muud kui laste saamist. Ilmselgelt on nüüdisajal lastega lihtsam - lastekaupadest on letid lookas sh kasutatud kaup ringleb pea tasuta, lastele on läbi lapsepõlve tagatud erinevaid võimalusi. Noored toovad esile ebakindluse, aga pigem arvan ma, et avaras maailmas on titelappidest lahedamaid võimalusi. On ju lapsi sündinud ka sõdade ajal. Lapsed saad ikka endale, aga põlvkonnale omast käitist vaadeldakse teiste sõnade kaudu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:46 Noored toovad esile ebakindluse, aga pigem arvan ma, et avaras maailmas on titelappidest lahedamaid võimalusi. On ju lapsi sündinud ka sõdade ajal. Lapsed saad ikka endale, aga põlvkonnale omast käitist vaadeldakse teiste sõnade kaudu.
Noored on arvamusel, et lihtsam on võtta kaks kassi ja merisiga kui hakata tegelema sellise ebamugava asjaga nagu partneri leidmine ja laste sünnitamine.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:39Aga mis mind kurvaks teeb on see, et noortel(tegelt igas vanuses) õppimine minek tehti üsna võimatuks. Õpitoed võeti ära peaaegu kõik.
Misasi see õpitugi veel on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 23:01
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:39Aga mis mind kurvaks teeb on see, et noortel(tegelt igas vanuses) õppimine minek tehti üsna võimatuks. Õpitoed võeti ära peaaegu kõik.
Misasi see õpitugi veel on?
Kui sa läksid õppima ametikooli või ülikooli, siis maksti riigi poolt elamise raha. Ja ka asumistuge. Nüüd on nii, et kui saad opintotuke(seda kärbiti ca 400 eur peale) siis asumistuge ei saa. Ainuke variant on võtta õppelaen(mitte et kooli maksad, vaid elamiseks) aga inimesed ei taha seda suurt võlga omale võtta. See tuleb tagasi maksta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 06:07
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 23:01
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:39Aga mis mind kurvaks teeb on see, et noortel(tegelt igas vanuses) õppimine minek tehti üsna võimatuks. Õpitoed võeti ära peaaegu kõik.
Misasi see õpitugi veel on?
Kui sa läksid õppima ametikooli või ülikooli, siis maksti riigi poolt elamise raha. Ja ka asumistuge. Nüüd on nii, et kui saad opintotuke(seda kärbiti ca 400 eur peale) siis asumistuge ei saa. Ainuke variant on võtta õppelaen(mitte et kooli maksad, vaid elamiseks) aga inimesed ei taha seda suurt võlga omale võtta. See tuleb tagasi maksta.
Selle nimi on eesti keeles TOETUS, mitte tugi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 22:46
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 21:09 Muidu õiged mõtted, aga kas kunagi on keegi tahtnud lapsi teha selle jaoks, et rahvast taastoota? Ma olen 50+ ja pole oma lapsi küll selle mõttega sünnitanud. Ikka endale.
See praegu vanavanemate ikka jõudnud põlvkond sai meeleldi lapsi, kogu noore vabariigi keerulise olukorra kiuste.
Vabandust, aga nii mul kui mu tuttavatel on alles teismelised lapsed. Sul on ikka mingi väga ähmane ettekujutus asjadest. 1990. aastatel, kui me olime 20+, polnud kellelgi meist mingit lapsesaamise soovi. Me olime noored täiskasvanud ajal, mil kõik oli võimalik, piirid olid avanenud jne. Kellelgi polnud mõttes koju lapsi kasvatama jääda. Mindi välismaale, ettevõtlusse, poliitikasse jmt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Vanasti anti ka korter elamiseks, kui lõpetasid mingi eriala ja leiti töökoht sulle.
Nüüd on siin aga üks aga. Oli see hea või kehv lugu. Saadeti kuhu vaja, mitte kuhu oleks tahtnud. Aga oli neid ka, kes said suunamise sinna, kuhu tahtsid, neil vedas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Skandinaavias saadi ju vastu pükse, kui sisserändajad kolmandatest riikidest sisse lasti. Sellistel töötab vaid perepea, naine viie lapsega, ema ja õed istuvad kodus riiklike toetuste peal. Ei huvita enamust ka mingi integreerumine, ajavad omaette omavahel islamiasja ja ehitavad mošeesid juurde.
Venelasi on Eestis ju juba ligi 500 000 midagi, pslju sa siis veel neid siia soovid, et eesti rahvus hääbuks?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 06:07
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 23:01
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 22:39Aga mis mind kurvaks teeb on see, et noortel(tegelt igas vanuses) õppimine minek tehti üsna võimatuks. Õpitoed võeti ära peaaegu kõik.
Misasi see õpitugi veel on?
Kui sa läksid õppima ametikooli või ülikooli, siis maksti riigi poolt elamise raha. Ja ka asumistuge. Nüüd on nii, et kui saad opintotuke(seda kärbiti ca 400 eur peale) siis asumistuge ei saa. Ainuke variant on võtta õppelaen(mitte et kooli maksad, vaid elamiseks) aga inimesed ei taha seda suurt võlga omale võtta. See tuleb tagasi maksta.
See tundub tõesti ulmeline kulu riigile, kui kõiki õpilasi arvestada, kõrgharidus vist ju niigi neil “tasuta”. Minu õpitugi ülikooli ajal oli koristamas käimine ja poole kohaga administraatori töö. Õppelaenu võtsin ka ühel aastal, kui tööd veel polnud ja seegi tuli loomulikult tagasi maksta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 07:32
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 22:46
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 21:09 Muidu õiged mõtted, aga kas kunagi on keegi tahtnud lapsi teha selle jaoks, et rahvast taastoota? Ma olen 50+ ja pole oma lapsi küll selle mõttega sünnitanud. Ikka endale.
See praegu vanavanemate ikka jõudnud põlvkond sai meeleldi lapsi, kogu noore vabariigi keerulise olukorra kiuste.
Vabandust, aga nii mul kui mu tuttavatel on alles teismelised lapsed. Sul on ikka mingi väga ähmane ettekujutus asjadest. 1990. aastatel, kui me olime 20+, polnud kellelgi meist mingit lapsesaamise soovi. Me olime noored täiskasvanud ajal, mil kõik oli võimalik, piirid olid avanenud jne. Kellelgi polnud mõttes koju lapsi kasvatama jääda. Mindi välismaale, ettevõtlusse, poliitikasse jmt.

Gen X 70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid. Lapsed saadi jah, kas vahetult enne 30 või alles 30 alguses. Ja neil, kes 90ndatel 20 tuuri olid, polnud küll enam kõik võimalik, koore riisusid 10 aastat varem sündinud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:17 Gen X 70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid. Lapsed saadi jah, kas vahetult enne 30 või alles 30 alguses. Ja neil, kes 90ndatel 20 tuuri olid, polnud küll enam kõik võimalik, koore riisusid 10 aastat varem sündinud.
Kaja Kallas (1977)
Taavi Rõivas (1979)
Maret Maripuu (1974)
Urmas Reinsalu (1975)
Mihhail Kõlvart (1977)
Kristen Michal (1975)
Hanno Pevkur (1977)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:27
Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:17 Gen X 70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid. Lapsed saadi jah, kas vahetult enne 30 või alles 30 alguses. Ja neil, kes 90ndatel 20 tuuri olid, polnud küll enam kõik võimalik, koore riisusid 10 aastat varem sündinud.
Kaja Kallas (1977)
Taavi Rõivas (1979)
Maret Maripuu (1974)
Urmas Reinsalu (1975)
Mihhail Kõlvart (1977)
Kristen Michal (1975)
Hanno Pevkur (1977)

Hõre ikkagi see nimekiri, vaata kui palju nooremaid poliitikasse peale on pressinud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Mär 2026 07:32Vabandust, aga nii mul kui mu tuttavatel on alles teismelised lapsed. Sul on ikka mingi väga ähmane ettekujutus asjadest. 1990. aastatel, kui me olime 20+, polnud kellelgi meist mingit lapsesaamise soovi. Me olime noored täiskasvanud ajal, mil kõik oli võimalik, piirid olid avanenud jne. Kellelgi polnud mõttes koju lapsi kasvatama jääda. Mindi välismaale, ettevõtlusse, poliitikasse jmt.
Lapsi sündis praeguse 9000 asemel siiski üle 12000-19000 ja seda nimetati veel “demograafiliseks auguks”, kus sündinud inimesed niipalju lapsi tulevikus enam saa ei sünnitada. Praeguste sündide arvu taustal isegi naljakas lugeda sellist teksti. Pole vist jah enam seda usku, visiooni ja elutahet valgete eurooplaste seas, kõik uksed olid küll valla ja kõik oli võimalik, aga mite hääbumise vältimine. Samas on rahvad, kel elutahet ja usku veel vägagi on, eks need siis toimetavad edasi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:29
Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:27
Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:17 Gen X 70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid. Lapsed saadi jah, kas vahetult enne 30 või alles 30 alguses. Ja neil, kes 90ndatel 20 tuuri olid, polnud küll enam kõik võimalik, koore riisusid 10 aastat varem sündinud.
Kaja Kallas (1977)
Taavi Rõivas (1979)
Maret Maripuu (1974)
Urmas Reinsalu (1975)
Mihhail Kõlvart (1977)
Kristen Michal (1975)
Hanno Pevkur (1977)

Hõre ikkagi see nimekiri, vaata kui palju nooremaid poliitikasse peale on pressinud.

Kaja Kallas ja Maret Maripuu vaid 3 aastat vanusevahet. Urmas Reinsalu, Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur kõik 70ndates. Rõivase ja Pevkuri vanusevahe vaid 2 aastat. Müstika.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:38
Külaline kirjutas: 24 Mär 2026 07:32Vabandust, aga nii mul kui mu tuttavatel on alles teismelised lapsed. Sul on ikka mingi väga ähmane ettekujutus asjadest. 1990. aastatel, kui me olime 20+, polnud kellelgi meist mingit lapsesaamise soovi. Me olime noored täiskasvanud ajal, mil kõik oli võimalik, piirid olid avanenud jne. Kellelgi polnud mõttes koju lapsi kasvatama jääda. Mindi välismaale, ettevõtlusse, poliitikasse jmt.
Lapsi sündis praeguse 9000 asemel siiski üle 12000-19000 ja seda nimetati veel “demograafiliseks auguks”, kus sündinud inimesed niipalju lapsi tulevikus enam saa ei sünnitada. Praeguste sündide arvu taustal isegi naljakas lugeda sellist teksti. Pole vist jah enam seda usku, visiooni ja elutahet valgete eurooplaste seas, kõik uksed olid küll valla ja kõik oli võimalik, aga mite hääbumise vältimine. Samas on rahvad, kel elutahet ja usku veel vägagi on, eks need siis toimetavad edasi.

Kultuuri alussambad lõigati läbi ja igasugu perversused võeti vastu, mis siin ikka imestada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:29
Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:27
Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:17 Gen X 70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid. Lapsed saadi jah, kas vahetult enne 30 või alles 30 alguses. Ja neil, kes 90ndatel 20 tuuri olid, polnud küll enam kõik võimalik, koore riisusid 10 aastat varem sündinud.
Kaja Kallas (1977)
Taavi Rõivas (1979)
Maret Maripuu (1974)
Urmas Reinsalu (1975)
Mihhail Kõlvart (1977)
Kristen Michal (1975)
Hanno Pevkur (1977)

Hõre ikkagi see nimekiri, vaata kui palju nooremaid poliitikasse peale on pressinud.
Küsimus ei olnud, kas neid on rohkem või vähem kui nooremaid, vaid väide oli, et "70ndatel sündinud ja poliitikasse? Ei tea küll selliseid". Fakt on, et 1970ndatel sündinud moodustavad Eestis suure osa tänastest tipp-poliitikutest (peaministrid, ministrid, erakondade juhid viimase 10–15 aasta jooksul).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tartus lükatakse lasteaias rühmad hiiglaslikeks ja koondatakse lasteaia õpetajaid. Noore naisena Tartus oleks see vähemalt mulle küll punane lipp.
Väiksed rühmad on lastele palju mõistlikumad. Ka õpetajaid ei ole vaja koondada, vaid hoida väiksemad rühmad pikemalt lahti, et graafikutega töötajad saaksidki need mõned päevad nädalas lapsele järgi tulla 20.30.
Mingi demograafiline kriis ei huvita tegelikult ladvikus kedagi ja kui lahendust nähakse, siis sisserändes, seejuures väljarännet takistamata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Mär 2026 08:44 Kaja Kallas ja Maret Maripuu vaid 3 aastat vanusevahet. Urmas Reinsalu, Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur kõik 70ndates. Rõivase ja Pevkuri vanusevahe vaid 2 aastat. Müstika.
Kui vanad sa arvasid nad siis olevat?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Ahrefs [Bot], Bing [Bot] ja 12 külalist