Kodanikupalk

[Külaline]

Olen hetkel puhkamas ja pole Eesti uudistesse üldse süvenenud. Mis selle kodanikupalga mõte on üldse? Et VH kaob ära, toimetulekutoetused kaovad ära ja puuetega inimeste toetused, midagi veel? Idee on administratsiooni piirata? Kuhu need administraatorid siis tööle lähevad? Vaevalt, et mingi kohaliku omavalitsuse mutt läheb Selveri kassapidajaks. Kuidas lahendada tööjõuprobleemi, kui kari noori, kes seni kooli kõrvalt tööl on käinud, korraga leiavad, et neil pole seda enam vaja teha, kuna vanemate ja enda kodanikupalga toel saab ilma hakkama? Kust tulevad teenindajad, kui kõik hakkavad poole kohaga tööle? Juba praegu on kuulda palju vingu teemal, et teenindussfääris ei saa enam eesti keelega hakkama - seda vingu saab siis märksa rohkem olema. Kust tekivad hooldajad vanadekodudesse ja õed haiglatesse, õpetajad koolidesse, kui neil puudub vajadus täiskohaga töötada? Inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha ei ole tegelikult nii palju minu kogemuste põhjal. Selleks on vaja stiimulit, tavaliselt raha ja isikuomadusi, distsipliini. Ma pole kindel, kas pooled mu töötajatest annaksid oma panuse sel määral nagu nad praegu annavad, kui neile iga kuu mingi osa hetke palgast lisaks tiksuks, sest kõik ei ole edasipüüdlikud ja on nõus piirduma mingi kindla standardiga elus. Mis tekitaks probleemi, sest klient eeldab head toodet ja head eestikeelset teenindust, aga kuidas seda tagada oletatava tuleva võõrtööjõuga?

Lihtsalt sellised mõtted.

[Külaline]

Ei pea õigeks, et lihtsalt lorutajatele niisama mingi sissetulek garanteeritakse. Siis saab Eestist tõepoolest alkohoolikute paradiis. Toetused peaksid minu silmis olema justnimelt kõik vajadusepõhised ja selged. Ei peaks toetama vedelevat eluviisi.

[Traksik]

Kodanikupalk ei ole mingi uus idee. Kodaniku palka makstakse kõigile kodanikele, st regulaarset raha ilma töö- või muude tingimusteta. Eesmärk on tagada inimeste põhivajaduste katmine ja pakkuda majanduslikku turvatunnet.

Kodanikupalk aitab inimestel toime tulla majanduslike raskustega, vähendab vaesust ja ebavõrdsust. See tagab stabiilse sissetuleku, mis võib eriti kasulik olla neile, kes töötavad ebastabiilsetes või ajutistes töökohtades.
Lihtsustab sotsiaalkindlustussüsteemi, vähendades bürokraatiat ja tagades, et kõik saavad vajaliku toe, sõltumata nende töö- või elukohast.
Uuringud on näidanud, et tingimusteta sissetulek parandab inimeste vaimset tervist, vähendab stressi ja suurendab eluga rahulolu.
Ei vastanud tõele, et kodanikupalk võib vähendada inimeste motivatsiooni tööd teha. Eksperimendid (nt Soomes) näitasid, et mõju tööhõivele on marginaalne.
Kodanikupalga rakendamine nõuab laialdast poliitilist toetust ja keerukaid tehnilisi lahendusi, mis võivad osutuda aeganõudvateks ja kulukateks.
Eestis on kodanikupalga idee arutelu all olnud (Isamaa), kuid praegu ei ole see päevakorras.
Kodanikupalka on testitud mitmes riigis ja piirkonnas üle maailma.
Soome viis 2017-2018 läbi kaheaastase eksperimendi, milles osales 2000 töötut inimest. Iga osaleja sai kuus 560 eurot. Katse eesmärk oli uurida, kas tingimusteta sissetulek parandab tööhõivet ja elukvaliteeti. Kuigi mõju tööhõivele oli marginaalne, teatasid osalejad suuremast rahulolust ja turvatundesthttps://www.muurileht.ee/kodanikupalk-k ... i-utoopia/.
Kanadas (1974-1979) Manitoba provintsis, Dauphinis, viidi läbi Mincome'i eksperiment, kus madala sissetulekuga peredele maksti tingimusteta sissetulekut. Uuringud näitasid, et sissetuleku stabiilsus vähendas haiglaravi vajadust ja parandas haridustulemusi.
Alaska, USA (alates 1982) püsielanikud saavad igal aastal osa riigi naftatuludest Alaska Alalise Fondi Dividendi kaudu. Summad varieeruvad, näiteks 2018. aastal sai iga elanik umbes 1600 dollarit. Programm ei ole küll kodanikupalk, kuid toimib sarnasel põhimõttel, pakkudes elanikele regulaarset rahalist toetust​ https://raha.geenius.ee/eksklusiiv/koda ... e-paastja/​.
Indias Madhya Pradeshi osariigis viidi läbi kaks pilootprojekti, kus umbes 6000 inimesele maksti üheksa kuud kuni aasta igakuist sissetulekut. Uuringud näitasid positiivseid muutusi tervises, hariduses ja majanduslikus aktiivsuses​.
Namibias Otjivero-Omitara piirkonnas maksti umbes 1000 inimesele kahe aasta jooksul igakuist sissetulekut. Tingimusteta sissetulek vähendas vaesust ja parandas tervist​.
Heategevusorganisatsioon GiveDirectly algatas Keenias pikaajalise eksperimendi, mille käigus 20 000 inimesele mitmes külas makstakse 12 aastat igakuist tingimusteta sissetulekut. Selle eesmärk on uurida, kuidas püsiv rahaline toetus mõjutab kogukondade elukvaliteeti, tervist ja majanduslikku aktiivsust​.

[Külaline]

2018. aastal kuulasin intervjuusid Soomes testitud kodanikupalga saanutega. Kõlama jäi, et töötuks ei jäänud keegi, ent paljudel mõjutas see valikuid ja vahetati töö meeldivama vastu, mõnel juhul tehti hobist töö ning tulem oli vastu ootusi hoopis kasumlikum. Meeldivat tööd tehti hea meelega ja palgatulu mitmel juhul hoopis kasvas. Põhjendati, et polnud survet teha palgatööd, polnud hirmu,et jääb tööta, oli julgust elumuutusteks jms.

[Külaline]

Saan aru, et tegu on olnud lühiajaliste pilootprojektidega milles osalejate valim on olnud väike - mõned tuhanded. Ja see pole kuskil kasutusel peale neid pilootprojekte? Kust tuleb raha, et Eestis tervele rahvastikule sellist projekti teha? Isamaa idee?

[Külaline]

Saan aru, et tegu on olnud lühiajaliste pilootprojektidega milles osalejate valim on olnud väike - mõned tuhanded. Ja see pole kuskil kasutusel peale neid pilootprojekte? Kust tuleb raha, et Eestis tervele rahvastikule sellist projekti teha? Isamaa idee?

Eks raha tulen seina seest, kust mujalt. /Iroonia/

Kodanikupalgale kindel ei. Mina ei ole nõus kõiki päriselt abivajajid nälga jätma ja just seda kodanikupalk ju tähendaks. Kui kaotatakse ära kõik muud toetused ja makstaks sellist kodanikupalka, et ka päriselt töövõimetud inimesed (tervis või vanus) suudaksid selle raha eest ära elada ja vajlikku ravi saada, siis peaks see kodanikuplak olema juba üsna suur. No mis see summa võiks täna olla, millega pensionär ja puudega inimene hakkama saab.. 700 kätte? Eestis elab 1.132 miljonit Eesti kodakondsusega inimest. See tähendab kodanikupalglae läheks 9.5 miljardit eurot, see on üle poole selle aasta riigieelarvest. See raha tuleks - seina seest? Ja saml ajal nt miks peaks nt kolmeliikmelisest perest keegi tööl käima, niigi saaks ju 2100 eurot kuus mitte millegi eest.

Lisaks .. kuidas ikkagi hakkama saaks nt liikumisvõimetu inimene? Oma 700 euroga kuus peaks ta suutma hankida siis nii toidu, maksma elukoha eest, maksma abivhendite, ravimite, taastusravi eest jne? Mingit toimetuleku toetust ja lisa ravimite ja abivahendite toetust ju ei oleks. Mis saaks üksikust vanurist, kes enam oma kodus ise hakkama ei saa? Praegu maksab kohalik omavalitsus kinni selle osa hooldekodule kuuluvast, milleks pensionist ei jagu. Kodanikupalga korral peaks kõik olema sellega kaetud, seega lisa maksmist ei tule. Ja 700 euroga võib see vanur lihtsalt oma kodus liikumisvõimetuna nälga surra.

Kodanikupalk oleks väga tore tervetele ja tugevatele inimestele, kes ennast niigi ise ülal pidada suudavad. Aga lükkaks veel rohkem vaesusesse need, kes ai päriselt ka vajavad.

PS. mitmed siin kirjutavad, et toetusi saavad ju niikuinii enamus inimesi. Mis mõttes? Ega ikka ei saa küll. Jah, lastega peredel on lastetotetus (mis summana jääb alla kodanikupalgale). Aga lapsetoetust saadakse siiski ainult laste lapseks olemise ajal. Suur osa tööelaisi inimesi siiski ei ole veel lapsevanemad või ei ole enam alaealiste laste vanemad. Ja enamus neist ei saa ka toetusi, sest suudavad ennast ise ülal pidada. Mina ei ole viimased 10 astat ühtegi toetust saanud. Enne seda tõesti sain 20 aastat lastetotetusi oma kahe lapsega. Ja aega, kus ma veel toetusi ei saa on 10+ aastat jäänud, kuniks siis pension tuleb.

[taivopalm]

See on selline fantaseerimise teema. Kus võite niisama arutada. Vaadates meie riigieelarve pingelist seisu ei näe ma mingit kodanikupalka järgmise viie aasta jooksul tulevat.

[Külaline]

See on rohkem rikaste riikide teema. Parem on maksta inimestele raha, et nad ei läheks vargile ega pettuks riigis. See on kokkuvõttes kasulikum. Mõni lihtsalt puhkab veidi ja pärast läheb tööle. Eeldab ka seda, et inimeste ambitsioonid elule on suuremad kui toetuste peal vegeteerimine ja pigem on uhkuseasi käia tööl. Eesti suguses riigis oleks raharaisk.

[lihtsalt1]

Kui suur kodanikupalk oleks, et see võtaks ära hirmu hakkamasaamise ees?

Väikseim summa, millest Eestis on üldse praegu mõtet rääkida ja mis on ka Eestile jõukohane, on 545,52 eurot kuus. Sel aastal ja kuni järgmise indekseerimiseni. Järgmise aasta aprillist on see prognoosi kohaselt 570 eurot. Ühe lapse standardsed ülalpidamiskulud kuus. See on praegu aluseks miinimumelatise määramisel (pool sellest on miinimumelatise baassumma). Paradoksaalselt on see number suurem kui toimetulekutoetuse aluseks olev üheliikmelise leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, mis on viisakalt öeldes naljanumber.

Nüüd küsin lihtsalt sportlikust huvist - kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kelle jaoks 545,52 eurot kuus on praeguses Eestis nii hea elu, et ei tahakski sinna midagi juurde teenida, näiteks tuhandet või paari-kolme tuhandet? Umbes nii, et milleks mulle 2545,52 eurot kuus, aitab 545,52 eurost küll, pole vaja seda kahte tuhandet juurde?

Mis selle kodanikupalga mõte on üldse? Et VH kaob ära, toimetulekutoetused kaovad ära ja puuetega inimeste toetused, midagi veel? Idee on administratsiooni piirata? Kuhu need administraatorid siis tööle lähevad? Vaevalt, et mingi kohaliku omavalitsuse mutt läheb Selveri kassapidajaks.

Mõte on see, et võid oma otsuste ja tegemistega kasvõi korduvalt läbi kukkuda, kuid see ei ohusta sinu ja su pereliikmete elementaarset toimetulekut. Seetõttu soosib kodanikupalk ka sündimust, vähemalt võtab paljudel ära põhjuse soovitud arvul lastest loobumiseks.

Mõte on kaotada ära nähtus nimega abivajaja (rahalises mõttes) ja seda bürokraatiavabalt. Tervislikel põhjustel võib mõni muidugi vajada lisatuge, sest kui ta peab olema mingil eridieedil, siis see võib ju tavalisest kulukam olla.

Mina väidan, et kaovad ära kõik need toetused, mis kaotavad kodanikupalga olemasolul mõtte. Kõik praegused regulaarsed peretoetused. Vanemahüvitis ka. Töötutoetused, töötuskindlustus ehk kõik, mida kutsutakse passiivseteks tööturumeetmeteks. Umbes pool Töötukassat paneb pillid kotti. Ideaalis kaob ära pensioni baasosa ja nähtus nimega rahvapension, sest kodanikupalk tuleb ka nende asemele. Toetuste sihtijate armee peab hakkama endale uut tööd otsima. Ma ei tea paraku, kui suureks kujuneb avaliku sektori kulude kokkuhoid ühtekokku.

Kuidas lahendada tööjõuprobleemi, kui kari noori, kes seni kooli kõrvalt tööl on käinud, korraga leiavad, et neil pole seda enam vaja teha, kuna vanemate ja enda kodanikupalga toel saab ilma hakkama?

Väga hea, siis lõpetavad kooli kõrvalt tööl käimise ja suunavad oma energia õppimisele selle asemel et end juba eos läbi põletada.

Aga kui õppimise kõrvalt tehakse juba erialast tööd või kui rahahimu on lihtsalt suurem kui see 545,52 eurot, mis võimaldab küll iseseisvalt ära elada, aga ilma korraliku meelelahutuseta, siis miks nad peaksid siis tööst loobuma? 545,52+2000=2545,52 või ei?

Inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha ei ole tegelikult nii palju minu kogemuste põhjal. Selleks on vaja stiimulit, tavaliselt raha ja isikuomadusi, distsipliini.

Ei tea, kuhu see stiimul siis äkki kaob, kui isegi väike tööots toob sissetulekule igal juhul lisa, mitte ei kaota õigust riigilt saadule.

Mina ei ole nõus kõiki päriselt abivajajid nälga jätma ja just seda kodanikupalk ju tähendaks. /---/
Kodanikupalk oleks väga tore tervetele ja tugevatele inimestele, kes ennast niigi ise ülal pidada suudavad. Aga lükkaks veel rohkem vaesusesse need, kes abi päriselt ka vajavad.

Tühi jutt. Miks peaks kaotatama selliseid lisatoetusi, mida vajatakse just tervislikel põhjustel? Ja väitel, et see lükkaks kellegi vaesusesse, kes abi päriselt vajab, ei ole mingit tõsiseltvõetavat põhjendust.

Ja samal ajal nt miks peaks nt kolmeliikmelisest perest keegi tööl käima, niigi saaks ju 2100 eurot kuus mitte millegi eest.

Mitte 2100, vaid 1636,56 eurot kolmeliikmelise pere kohta (praegu). Ei pea tööl käima, võib ka perefirma luua. Ongi julgem seda teha, sest ainus risk on see, et ettevõtmine ei too mingit tulu. Ebaõnnestumine ei sea ohtu elementaarset toimetulekut. Aga miks ei ole mõtet teenida sellele 1636,56 eurole veel teist sama palju lisa või lausa mitmekordselt? Äkki tahab see pere oma elamistingimusi parandada, uut autot, käia puhkusereisidel, kalli piletihinnaga meelelahutusüritustel, ... , ...?

[lihtsalt1]

Kodanikupalga maksumusest.

See ei ole nii, et lihtsalt korrutad 545,52 saajate arvuga. Kui see kogu elanikkonnaga korrutada, on tulemuseks tõesti ligi 9 miljardit eurot. Aga see on kõigest bruto. Arvestada tuleb ka kokkuhoiukohtadega, mis tekivad sellest, et osa kulutusi muutub mõttetuks. Ning kui need kärpekohad ammenduvad, siis ülejääk tuleb katta maksudest.

545,52 euro suuruse kodanikupalga maksmise netokulu oleks sel aastal 5,33 miljardit eurot. Aga võimalik, et isegi vähem. Meiesugustel lihtsurelikel ei ole ju võimalik saada ülevaadet kõigist mõttetuks muutuvatest ametikohtadest avalikus sektoris.

See eeldaks lisamaksu ca 30%, aga jällegi on võimalik, et väiksemat (vt eelmist lõiku).

See 30% ei näita lisamaksukoormuse suurust, sest kodanikupalk on sisuliselt ju kõigile võrdselt tagastatav (tulu)maks. Tegelik maksukoormus on riigile makstavad maksud miinus riigilt saadav kodanikupalk. Võrreldes praegusega oleks null protsenti lisamaksukoormust neil (üksikutel täiskasvanutel), kelle brutotulu on kusagil 1818 euro kandis kuus.

Kui kodanikupalka makstaks üksnes lastele, piisaks 8% suurusest lisamaksust (jääks isegi teatav beebibuumivaru).

Olgu veel öeldud, et kui keegi räägib midagi vajadusest toetusi paremini sihtida, siis selle sihtimisega saabki just kõige paremini hakkama kodanikupalk koosmõjus maksudega, mitte mingisugune sihtijate armee ning kilomeetrite viisi regulatsioone. Raha sihib end ise!

Kui üks pere saab kodanikupalka ühtekokku 1 euro võrra rohkem kui sellest perest riigile makse laekub, siis see tähendab, et riik sisuliselt toetab seda peret 1 euroga kuus, ehkki tehniliselt maksab igaühele 545,52. Eespool toodud skeemi puhul oleks siis tegemist näiteks sellise perekonnaga, kus mõlema vanema brutopalk on 1635,56 eurot kuus ning neil on üks laps. Pere netosissetulek on kokku 3 272,12. Või on see kolme lapsega pere, kus kummagi vanema brutopalk on 2726,60 eurot. Pere netosissetulek on siis kokku 5454,20 eurot kuus.

[Tõutäkk]

Saan aru, et tegu on olnud lühiajaliste pilootprojektidega milles osalejate valim on olnud väike - mõned tuhanded. Ja see pole kuskil kasutusel peale neid pilootprojekte? Kust tuleb raha, et Eestis tervele rahvastikule sellist projekti teha? Isamaa idee?

Eks raha tulen seina seest, kust mujalt. /Iroonia/

Kodanikupalgale kindel ei. Mina ei ole nõus kõiki päriselt abivajajid nälga jätma ja just seda kodanikupalk ju tähendaks. Kui kaotatakse ära kõik muud toetused ja makstaks sellist kodanikupalka, et ka päriselt töövõimetud inimesed (tervis või vanus) suudaksid selle raha eest ära elada ja vajlikku ravi saada, siis peaks see kodanikuplak olema juba üsna suur. No mis see summa võiks täna olla, millega pensionär ja puudega inimene hakkama saab.. 700 kätte? Eestis elab 1.132 miljonit Eesti kodakondsusega inimest. See tähendab kodanikupalglae läheks 9.5 miljardit eurot, see on üle poole selle aasta riigieelarvest. See raha tuleks - seina seest? Ja saml ajal nt miks peaks nt kolmeliikmelisest perest keegi tööl käima, niigi saaks ju 2100 eurot kuus mitte millegi eest.

Lisaks .. kuidas ikkagi hakkama saaks nt liikumisvõimetu inimene? Oma 700 euroga kuus peaks ta suutma hankida siis nii toidu, maksma elukoha eest, maksma abivhendite, ravimite, taastusravi eest jne? Mingit toimetuleku toetust ja lisa ravimite ja abivahendite toetust ju ei oleks. Mis saaks üksikust vanurist, kes enam oma kodus ise hakkama ei saa? Praegu maksab kohalik omavalitsus kinni selle osa hooldekodule kuuluvast, milleks pensionist ei jagu. Kodanikupalga korral peaks kõik olema sellega kaetud, seega lisa maksmist ei tule. Ja 700 euroga võib see vanur lihtsalt oma kodus liikumisvõimetuna nälga surra.

Kodanikupalk oleks väga tore tervetele ja tugevatele inimestele, kes ennast niigi ise ülal pidada suudavad. Aga lükkaks veel rohkem vaesusesse need, kes ai päriselt ka vajavad.

PS. mitmed siin kirjutavad, et toetusi saavad ju niikuinii enamus inimesi. Mis mõttes? Ega ikka ei saa küll. Jah, lastega peredel on lastetotetus (mis summana jääb alla kodanikupalgale). Aga lapsetoetust saadakse siiski ainult laste lapseks olemise ajal. Suur osa tööelaisi inimesi siiski ei ole veel lapsevanemad või ei ole enam alaealiste laste vanemad. Ja enamus neist ei saa ka toetusi, sest suudavad ennast ise ülal pidada. Mina ei ole viimased 10 astat ühtegi toetust saanud. Enne seda tõesti sain 20 aastat lastetotetusi oma kahe lapsega. Ja aega, kus ma veel toetusi ei saa on 10+ aastat jäänud, kuniks siis pension tuleb.

Kodanikupalga jaoks ei tuleks raha seina seest vaid riigieelarve ümberjaotamise teel+ progressiivne tulumaks ja lastetusmaks.

Alustada võiks 3-st sihtgrupist.
1. Pensionärid kodanikupalk 200eur, Vähendades pensioni u 160eur võrra, On hulk pensionäre, kes pole eesti kodanikud, nt hallipassimehed. Ka nende pensioni tuleb vähendada.
2.Eestis töötavad inimesed, kodanikupalk 200eur; Kaotades ära tulumaksuvaba miinimumi 700eur, millelt tuleks taas ca 140eur ja võõrtöölisi oleks ka juurde vaja, kes tulumaksu maksaksid.
3. Lapsed: 100eur. Kaotades ära lastetoetuse. Mittekodanikud jääksid lastetoetustest ilma. Meil pole vaja nende paljunemist toetada, see kataks ära sissetuleku suurenemise esimese lapse pealt.

See tekitaks motivatsiooni Eesti kodanikuks taotlemiseks.

Lisaks tuleks luua perefond, millesse makstava lastetusmaksuga toetataks paljulapselisi peresid, siis oleks kõigil lastetutel selge, milleks nende raha kulub, ehk mida rohkem on lastetuid, seda suuremat peretoetust saaks maksta paljulastelistele. Maks kehtiks kuni saadakse sündivuskordaja 2,2 peale. Senise peretoetuse eelarverida vabaneks, millest saaks omakorda maksta 100eurist kodanikupalka kõigile ülejäänutele. Kodanikupalk ei kuuluks minimaalse sissetuleku alla ja seda oleks kohtutäituritel lihtne arestida võlgade katteks, nt elatisvõla katteks.

[Külaline]

Eeldab ka seda, et inimeste ambitsioonid elule on suuremad kui toetuste peal vegeteerimine ja pigem on uhkuseasi käia tööl.

Tundub, et meil on juba kodanikupalk nimega töövõimetustoetus nagu Juustu teemast selgub. Juust võtab su käekõrvale ja viib psühhiaatri juurde ja on sul töövõimetustoetus käes. Maapiirkondades vist tõesti käibki nii, et igal tõõpõlguril on invaliidsuspension käes.

[Külaline]

Mina väidan, et kaovad ära kõik need toetused, mis kaotavad kodanikupalga olemasolul mõtte. Kõik praegused regulaarsed peretoetused. Vanemahüvitis ka. Töötutoetused, töötuskindlustus ehk kõik, mida kutsutakse passiivseteks tööturumeetmeteks. Umbes pool Töötukassat paneb pillid kotti. Ideaalis kaob ära pensioni baasosa ja nähtus nimega rahvapension, sest kodanikupalk tuleb ka nende asemele. Toetuste sihtijate armee peab hakkama endale uut tööd otsima.


Tühi jutt. Miks peaks kaotatama selliseid lisatoetusi, mida vajatakse just tervislikel põhjustel? Ja väitel, et see lükkaks kellegi vaesusesse, kes abi päriselt vajab, ei ole mingit tõsiseltvõetavat põhjendust.

Ehk siis alles jääksid tervisega seotud toetused ja toimetulekutoetus? Või seda viimast ka ei jää? Ja pensionist jääks alles siis mis? Teine ja kolmas sammas? Baasosa kaotatakse ära? Aga see nö esimene sammas ehk siis staažist ja makstud sotsmaksust sõltuv osa, kas see jääb? Minu arusaamas, kui niipalju asju alles jääb, siis ei ole ikka reaalne seda summat kokku saada. Seda sinu poolt arvutatud 5.33 miljardit (so üle veerandi meie kogu riigieelarvest) ainult lastetoetuste, VH, töötutoetuse ja pensioni baasosa ja nende administreerimise arvelt. Lihtne aritmeetika ütleb, et kui need, kes praegu saavad toetusi 0 eurot kuus, hakkavad äkki saama 545.52 eurot kuus, siis keegi hakkab saama vähem. Ja kes need vähem saajad on? Ikka see vaesem ja abivajavam seltskond.

Ehk siis... mulle seda ideed maha ei müü enne, kui mul on silma ees väga konkreetne arvutuslikult, kui suured on kulud, kui suur kokkuhoid vanade toetuste ärajäämisega, kust see vahetada tuleb ning kuidas aidatakse päriselt abivajaiaid.

[Külaline]

Kui kodanikupalk kehtestatakse, siis kindlasti mitte lahedat äraelamist võimaldavas summas, vaid midagi sellist nagu praegune töötutoetus 362,70 €. Ei ela ega sure, kuid mingi hädapärane toit on laual. Asjal oleks jumet, kui kehtiks ka tasuta tervisekindlustus kõigile kodanikele. Siis saaks kodanikupalgaga kuidagiviisi elatud.

Seda lootust aga, et kodanikupalk = miinimumpalk kindlasti ei ole, see solgiks tööturgu. Sest ütleme ausalt, kui paljud käivad hea meelega tööl? Suur osa puhkaks jalga, kui rahalist survet igapäevaseks töötamiseks poleks. Samas tagaks kodanikupalk neile hädapärase äraelamise, kes tõesti tööl käia ei saa, kasvõi ääremaal elamise tõttu vms.

Ma siiski arvan, et kodanikupalk on ühiskonna arenedes kindlasti tulekul, arvatavasti liidetakse sellega mingi sotsiaalsete boonuspunktide süsteem, et kes on ühiskonnale vähem probleeme tekitav, hoiab oma tervist, väldib sõltuvusi, seaduserikkumisi, saab rohkem riigipoolseid tasuta teenuseid ja hüvesid.

[Külaline]

Kui kodanikupalk kehtestatakse, siis kindlasti mitte lahedat äraelamist võimaldavas summas, vaid midagi sellist nagu praegune töötutoetus 362,70 €. Ei ela ega sure, kuid mingi hädapärane toit on laual. Asjal oleks jumet, kui kehtiks ka tasuta tervisekindlustus kõigile kodanikele. Siis saaks kodanikupalgaga kuidagiviisi elatud.

Seda lootust aga, et kodanikupalk = miinimumpalk kindlasti ei ole, see solgiks tööturgu. Sest ütleme ausalt, kui paljud käivad hea meelega tööl? Suur osa puhkaks jalga, kui rahalist survet igapäevaseks töötamiseks poleks. Samas tagaks kodanikupalk neile hädapärase äraelamise, kes tõesti tööl käia ei saa, kasvõi ääremaal elamise tõttu vms.

Ma siiski arvan, et kodanikupalk on ühiskonna arenedes kindlasti tulekul, arvatavasti liidetakse sellega mingi sotsiaalsete boonuspunktide süsteem, et kes on ühiskonnale vähem probleeme tekitav, hoiab oma tervist, väldib sõltuvusi, seaduserikkumisi, saab rohkem riigipoolseid tasuta teenuseid ja hüvesid.

On terve hulk minusuguseid, kes kasutaks seda kohe ära.
300 eurot kuus on mõnelpool maailmas elamiseks täiesti piisav. Ja mõned neist kohtadest on palju mõnusama kliimaga kui Eesti.
Eriti kui endal sinna eelnevalt kinnisvara soetatud.
Mulle isiklikult meeldiks kui see tuleks, aga riigi seisukohalt - parmuparadiis nagu keegi tabavalt ütles.

[Külaline]

Selge on see: kodanikupalk peaks olema e l e m e n t a a r n e arenenud ühiskommaga riikides. Iga sekundiga püsisissetulekut kaotada kartev inimene e i saa palju lapsi, ta ei alusta tulusat ettevõtet, ta ei võta riske, ta ei julge vahetada töökohti.
Kuidas kodanikupalka veel meil ei ole, seda ei m õ i s t a!

[Külaline]

Kus riigis üldse on kodanikupalk? Tean, et on katsetatud, aga kus püsivalt on.

[Külaline]

Palun selgitage mulle lollile, kust te võtate, et kodanikupalk kaotaks ära puudetoetused ja vanemahüvitise jms? Et kui praegu saaks beebit kodus hooldav ema igakuiselt ütleme nt 2000 eurot, siis kodanikupalga tulles hakkaks ta saama mingi 300-500 eurot ainult?

Või kui praegu makstakse püsivalt voodis olevale halvatule puudetoetust eesmärgiga võimaldada tal osta endale mähkmeid, lamatisevastaseid kreeme ja muud puudega seonduvalt hädavajalikku, siis kodanikupalga tulles kaob tal see toetus ära, järele jäetakse vaid elementaarne eluspüsimise raha?

Kodanikupalk võiks olla mingi kindel baassumma, millele vajadusel lisanduvad inimese erilise seisundiga seotud toetused. Mitte aga nii, et lajatame ühtmoodi mingi pisikese summa kõigile, olenemata nende tegelikust toetusevajadusest.

[Külaline]

Kodanikupalk võiks olla mingi kindel baassumma, millele vajadusel lisanduvad inimese erilise seisundiga seotud toetused. Mitte aga nii, et lajatame ühtmoodi mingi pisikese summa kõigile, olenemata nende tegelikust toetusevajadusest.

Nii. Ja kust see raha sel juhul tuleks? Seina seest? Juba praegu, ilma igaguguse kodanikupalgata on riigieelarve väga kehvas seisus.

[lihtsalt1]

Ehk siis alles jääksid tervisega seotud toetused ja toimetulekutoetus? Või seda viimast ka ei jää?

Toimetulekutoetus võib jääda, võib ka mitte jääda. Ilmselt on mingit eluasemetoetust vaja. Praegusel kujul toimetulekutoetuse kaotamine, muide, väga suurt mõju ei avalda. Töötukassa kadumine pooles ulatuses on juba tõsine kokkuhoid.

Minu arusaamas, kui niipalju asju alles jääb, siis ei ole ikka reaalne seda summat kokku saada. Seda sinu poolt arvutatud 5.33 miljardit (so üle veerandi meie kogu riigieelarvest) ainult lastetoetuste, VH, töötutoetuse ja pensioni baasosa ja nende administreerimise arvelt. Lihtne aritmeetika ...

See 5,33 mlrd saab katta maksudest. Kõik muud kokkuhoiukohad on juba kuludest maha võetud. Aga neid kokkuhoiu- ja kärpekohti võib olla rohkem. Sel juhul jäävad maksudest kaetavad kulud veel väiksemaks kui 5,33 mlrd.

Ehk siis... mulle seda ideed maha ei müü enne, kui mul on silma ees väga konkreetne arvutuslikult, kui suured on kulud, kui suur kokkuhoid vanade toetuste ärajäämisega, kust see vahetada tuleb ning kuidas aidatakse päriselt abivajaiaid.

Aga palun. Siin on mängimiseks üks kalkulaator. https://kodanikupalk.ee/kalkulaator