Arutle Foorum

Guest kirjutas: ↑30 Apr 2025 21:49 Ainult EKRE tuleb kõne alla.
Nemad seisavad rahva eest.
Reform räuskab ja iniseb.

Mäletan kuidas Martin Helme valimistuudios väitles kui kiiresti on vaja haridust eestikeelseks muuta. Aga niipea kui eelnõu oli laual, hääletas haridusreformi vastu "Reformikatele ärapanemiseks". Kas mul on rohkem tõestust vaja, kui usaldusväärsed on EKRE ja Martin Helme lubadused?

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 08:54 Nimetage midagi olulist mida Reform on teinud?

See, kas Reform on midagi teinud või ei ole, ei vasta kuidagi küsimusele, mida EKRE on teinud või miks ta on kõigist teistest parem erakond. See on vana Savisaare nõks hakata igale kriitikale vastama, et aga vaata, tema tegi ka, tema on veel hullem. Loogikas on selle nimi tu quoque tüüpi argumenteerimisviga. Sa ei lükka ümber kriitikat, vaid viid jutu asjassepuutumatu teema peale. See pole mingi argumenteerimine ja EKREt sa sellega kuidagi puhtaks ei pese.

Oo, ei! Homoteema pole sugugi lahendatud!

Ja mis nendega peab tegema siis? Maha lööma kõik ja vangi panema? Mis sinu elus siis paremaks läheb peale suure rahulolu, et suur asi sai tehtud? Äkki keskenduks enda voodielule, mitte ei topiks nina sinna, kes kellega magab. Minu jaoks on olulised teemad maksud, hinnad ja majandus, iga päev tunnen selle mõju, aga kas võõras inimene magab kellegagi või mitte, ei tee mu elu kuidagi paremaks.

AnnJk kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:36

Guest kirjutas: ↑30 Apr 2025 21:49 Ainult EKRE tuleb kõne alla.
Nemad seisavad rahva eest.
Reform räuskab ja iniseb.

Mäletan kuidas Martin Helme valimistuudios väitles kui kiiresti on vaja haridust eestikeelseks muuta. Aga niipea kui eelnõu oli laual, hääletas haridusreformi vastu "Reformikatele ärapanemiseks". Kas mul on rohkem tõestust vaja, kui usaldusväärsed on EKRE ja Martin Helme lubadused?

Ära valeta. EKRE hääletas 12.12 2022 haridusreformi poolt.

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:49

AnnJk kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:36

Guest kirjutas: ↑30 Apr 2025 21:49 Ainult EKRE tuleb kõne alla.
Nemad seisavad rahva eest.
Reform räuskab ja iniseb.

Mäletan kuidas Martin Helme valimistuudios väitles kui kiiresti on vaja haridust eestikeelseks muuta. Aga niipea kui eelnõu oli laual, hääletas haridusreformi vastu "Reformikatele ärapanemiseks". Kas mul on rohkem tõestust vaja, kui usaldusväärsed on EKRE ja Martin Helme lubadused?

Ära valeta. EKRE hääletas 12.12 2022 haridusreformi poolt.

Viitan sellele eelnõule: https://www.postimees.ee/7536196/miks-k ... -kaotamast

Risti vastupidi tegutsetud sellele mis enne valimisi väitis. Okei lõpuks läks läbi aga esimesel lugemisel pani ikka puid alla asjale mille peale ehitas oma väitlust antud saates.

AnnJk kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:53

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:49

AnnJk kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:36

Mäletan kuidas Martin Helme valimistuudios väitles kui kiiresti on vaja haridust eestikeelseks muuta. Aga niipea kui eelnõu oli laual, hääletas haridusreformi vastu "Reformikatele ärapanemiseks". Kas mul on rohkem tõestust vaja, kui usaldusväärsed on EKRE ja Martin Helme lubadused?

Ära valeta. EKRE hääletas 12.12 2022 haridusreformi poolt.

Viitan sellele eelnõule: https://www.postimees.ee/7536196/miks-k ... -kaotamast

Risti vastupidi tegutsetud sellele mis enne valimisi väitis. Okei lõpuks läks läbi aga esimesel lugemisel pani ikka puid alla asjale mille peale ehitas oma väitlust antud saates.

Nad olid kehva eelnõu vastu kuid pole olnud haridusreformi vastu põhimõtteliselt. Kontrolli oma fakte.

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:43

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 08:54 Nimetage midagi olulist mida Reform on teinud?

See, kas Reform on midagi teinud või ei ole, ei vasta kuidagi küsimusele, mida EKRE on teinud või miks ta on kõigist teistest parem erakond. See on vana Savisaare nõks hakata igale kriitikale vastama, et aga vaata, tema tegi ka, tema on veel hullem. Loogikas on selle nimi tu quoque tüüpi argumenteerimisviga. Sa ei lükka ümber kriitikat, vaid viid jutu asjassepuutumatu teema peale. See pole mingi argumenteerimine ja EKREt sa sellega kuidagi puhtaks ei pese.

Nii et vastust pole mida reffid teinud on.
On olnud võimul ja midagi pole teinud.
Selle asemel et vastata hakkad keerutama mingist savisaare nõksust

Külaline kirjutas: ↑06 Mai 2025 21:34 Ei tunne ka ühtegi väheharitud paljulapselist peret. Lapse saamine on tänapäeval väga kallis lugu, selleks peab endaga väga hästi hakkama saama ja peab olema tugev pere, et saada kolm või veel rohkem last.

Kas sa elad Kapteni tänaval? Neid väheharitud paljulapselisi on väga palju üle Eestimaa.

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... algse-kodu
Kas siit jääb mulje, et need ema ja isa on haritud? Nimed Rinaldo, Rodriguez, Roberto jne. Paar sai kokku, hakkas kohe lapsi saama, elus vist pole kumbki kunagi käinud. No miks mitte, aga terve oma elu rajada sellele, et riik peab sinu peret üleval pidama, on minu arust siiski imelik. Nüüd palun annetage raha, et saaks inimesed endale lõpuks kasvuhoone.

Guest kirjutas: ↑09 Mai 2025 15:27 https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... algse-kodu
Kas siit jääb mulje, et need ema ja isa on haritud? Nimed Rinaldo, Rodriguez, Roberto jne. Paar sai kokku, hakkas kohe lapsi saama, elus vist pole kumbki kunagi käinud. No miks mitte, aga terve oma elu rajada sellele, et riik peab sinu peret üleval pidama, on minu arust siiski imelik. Nüüd palun annetage raha, et saaks inimesed endale lõpuks kasvuhoone.

Tööl käinud, tahtsin öelda.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 15:27 https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... algse-kodu
Kas siit jääb mulje, et need ema ja isa on haritud? Nimed Rinaldo, Rodriguez, Roberto jne. Paar sai kokku, hakkas kohe lapsi saama, elus vist pole kumbki kunagi käinud. No miks mitte, aga terve oma elu rajada sellele, et riik peab sinu peret üleval pidama, on minu arust siiski imelik. Nüüd palun annetage raha, et saaks inimesed endale lõpuks kasvuhoone.

Pane enda nimi ka siis kui nii julge oled? Vastik möliseja ja ilkuja.

Ilmselgelt, muidugi, opositsioon praegu naudib täiega (hö-hö-höööö!), kui sügavale sohu valitsevad poliitikud energeetika jm. majanduslollustega sumbanud on.

Hästi on olukorda selgitanud Indrek Neivelt:
"Eleringi ja konsultantide ettepaneku kohaselt tuleks arvutada keskmine [ebabilansitasu] ja jagada see kulu kõikide tootjate vahel ära. Sest siis kui juhuelektri tootjad peaksid kandma tegelikud kulud, ei ole tuule- ja päikesepargid enam kasumlikud!!!

Selline idee võtab küll jalust. Üldiselt on kogu omahinna arvutusloogika ikka vastupidi: kulutused konkreetse toote või teenuse kohta tuleb arvestada nii täpselt kui võimalik. Ja kui siis kasumit ei ole, tuleb otsustada, mida edasi saab teha. Ainult nii saab juhtimine õiget teavet. Praegu peidetakse Eestis juhuelektri tegelikud kulud ühiskonnale ära erinevate maksude ja tasude näol. Ikka selleks, et need tootjad saaksid kasumit ja poliitikud saaksid rääkida, et tuule- või päikeseenergia on odav. Kas pärast elektri hinnatõusu veel mõni muu tootmine jääb ellu, ei huvita mitte kedagi.

Lõpuks ei oska muud öelda kui tuleb korrata mõtet, et riik vajab peaenergeetikut ja peaökonomisti."

Usun, et eelpoolkirjeldatud jama tõttu valitakse opositisooni hulgast keegi, kes tundub võrrreldes teistega enam-vähem söödav (kuigi ka sellist leida võib olla (mitmesugustel põhjustel) raske.

Guest kirjutas: ↑07 Mai 2025 21:22

Guest kirjutas: ↑06 Mai 2025 21:39

Külaline kirjutas: ↑06 Mai 2025 21:34
Ja miks see väga hästi hakkamasaav pere siin siis ulub mingite toetuste pärast? Toetused paljulapselistele on ühed suurimad maailmas ja ikka on vähe?

See näitab kujukalt riigi suhtumist .

Riigi suhtumist, et toetused on väga suured võrreldes muu maailmaga? Suuremad kui Soomes ja mujal rikastes riikides? Mis sulle riigi suhtumise puhul õigupoolest ei meeldi. Toetustele raha loopimine ei vii edasi. Väga palju tõesti ei vajagi neid toetusi, aga raha on läinud. Pigem oleks normaalne see raha kulutada kõigi laste peale, mitte et paljulapselistes peredes kasvavad lapsed on kuidagi teistmoodi kui teised. Pigem tuleks see raha panna haridusse, huviharidusse jne, toetused on kõige ebaefektiivsem variant raha kulutamiseks.

Siin tekib lihtsalt see lõhe, et inimene läänemaailmas panustab selle nimel, et klassifitseeruda selleks hästi hakkama saavaks inimeseks, kellele teised viltu ei vaata, nii palju oma aega,energiat ja noorusaastaid, et... selle kõrvalt veel paljulapseline pere olemise jaoks ei jätku enam võhma. Lisaks kipuvad seal, kus inimesed väärtustavad edukas olemist ja korraliku sissetuleku teenimist, minema kinnisvara hinnad kõrgeks. Tulemus on see, et vanemas keskeas inimestel (kes lapsesaamiseast juba väljas) uhked kodud - parimas lapsesaamis eas noortel (kes pole veel saanud pärandust ega jõudnud ise piisavat raa kokku kaapida) aga on raske kodukest lubada. Ja nii ongi, et läänemaailmas elavad inimesed justkui paremini kui iial enne, aga kelle asrv kidub, on lapsed/noored.

Kui aga palgale juurde makstav peretoetus võimaldab inimesel olla vähem töökeskne, näiteks jääda veidi madalamale karjäärisastmele (kus sa saad peale tööpäeva lõppu panna ukse enda tagant kinni ja töömõtteid koju kaasa võtma ei pea) või/ja töötada stabiilsel, aga tagasihoidlikuma palgaga töökohal, näiteks, siis (kui tal ei ole just midagi põhimõtted laste saamise vastu, muidugi), võib toetus kallutada täitma oma unistust suurest perest.
Ja võib kõlada imelikult, aga neid toetusi ei vaja ainult madala haridustasemega vanemad, vaid kõrgesti koolitatud nored täiskasvanud, et nad julgeksid panustada tööellu ja veri ninast väljas uhkete töökohatade nimel konkureerimisse veidi vähem - ja perelomisse veidi rohkem, kuna on veendumus, et ah, kui mul ka poel see karjäär kõige säravam ja palganumber kõige võimsam, saame hakkama - sest meil on ju paljulapselise pere toetus lisaks.

Ei, ei ulu. Samas,et "ah, milleks neid toetusi vaja, mingitele probleemsetele või" mina ei suhtu. Näen,et toetusi on vaja nn. tavalistele selleks, et tavalised ei kardaks suurpere loomisel langeda kehvikusteks (kelle kohta mõni hakkas juba parastama, et no näed, said need lapsed, aga vaata, kui kehvasti sa nüüd elad - oli seda vaja).

(loomulikult, kui põhimõttelisielt mst lapsesoovi pole, siis ei muuda ka midagi toetus,aga ma rääkisin juhtudest, kui pmst lapseoov on olemas)

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 15:00

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 13:43

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 08:54 Nimetage midagi olulist mida Reform on teinud?

See, kas Reform on midagi teinud või ei ole, ei vasta kuidagi küsimusele, mida EKRE on teinud või miks ta on kõigist teistest parem erakond. See on vana Savisaare nõks hakata igale kriitikale vastama, et aga vaata, tema tegi ka, tema on veel hullem. Loogikas on selle nimi tu quoque tüüpi argumenteerimisviga. Sa ei lükka ümber kriitikat, vaid viid jutu asjassepuutumatu teema peale. See pole mingi argumenteerimine ja EKREt sa sellega kuidagi puhtaks ei pese.

Nii et vastust pole mida reffid teinud on.
On olnud võimul ja midagi pole teinud.
Selle asemel et vastata hakkad keerutama mingist savisaare nõksust

EkREL on praegu hea, sest teised astuvad ämbrisse. See, mida Reform teeb, on vesi EKRE veskile. Piisab vaid, et vastanduda.

Kui teised teeks kõik mõistlikult (energia ja majanduse osas just), oleks EKREl palju raskem. Võiks ju kisada, et homod, homod, aga paljud kehitaks selle peale õlgu ja... Palju raskem oleks, ühesõnaga.

(loomulikult, kui põhimõttelisielt mst lapsesoovi pole, siis ei muuda ka midagi toetus,aga ma rääkisin juhtudest, kui pmst lapseoov on olemas)

Sinu jutus on see põhimõtteline viga, et meil ei ole vaja ainult paljulapselisi perekondi, vaid piisaks selleks, kui kõik saaks vähemalt 1-2 last. Siis juba sündivus tõuseks. Aga kuna esimesi lapsi absoluutselt ei toetata, lükatakse laste sündi edasi ja lõpuks ei saa neid üldse. Aga kui esimesi ja teisi lapsi ei sünni, ei tule ka kolmandaid. Sellest pole kasu, et terve Eesti peale on üks 21 lapseline pere, kui on tuhandeid perekondi, kes pole veel 30 aastaseltki last saanud. Selles on probleem ja selle vastu see praegune perepoliitika üldse ei aita. Lapsi ei too juurde, et oma kärgperesid kokku lüüakse, et rohkem raha saada. Raha on kulutatud, aga kasu pole mingisugust.

Külaline kirjutas: ↑10 Mai 2025 08:27

(loomulikult, kui põhimõttelisielt mst lapsesoovi pole, siis ei muuda ka midagi toetus,aga ma rääkisin juhtudest, kui pmst lapseoov on olemas)

Sinu jutus on see põhimõtteline viga, et meil ei ole vaja ainult paljulapselisi perekondi, vaid piisaks selleks, kui kõik saaks vähemalt 1-2 last. Siis juba sündivus tõuseks. Aga kuna esimesi lapsi absoluutselt ei toetata, lükatakse laste sündi edasi ja lõpuks ei saa neid üldse. Aga kui esimesi ja teisi lapsi ei sünni, ei tule ka kolmandaid. Sellest pole kasu, et terve Eesti peale on üks 21 lapseline pere, kui on tuhandeid perekondi, kes pole veel 30 aastaseltki last saanud. Selles on probleem ja selle vastu see praegune perepoliitika üldse ei aita. Lapsi ei too juurde, et oma kärgperesid kokku lüüakse, et rohkem raha saada. Raha on kulutatud, aga kasu pole mingisugust.

Esimene laps sünnib armastusest.
Parvel Pruunsild maksab oma firmas igale sünnitajate 10000 peo peale. Võib-olla see pole paha mõte, võtab teatud kõhklusi maha.
Aga suurpere vajab siiski järgu võrra suuremat toetust ja pidevalt, et nende laste võimalused oleks sama head. Laste eest hoolitsemine on sel juhul kogupäevatöö ja ühe vanema palk võiks tulla riigilt.

Guest kirjutas: ↑10 Mai 2025 10:00

Külaline kirjutas: ↑10 Mai 2025 08:27

(loomulikult, kui põhimõttelisielt mst lapsesoovi pole, siis ei muuda ka midagi toetus,aga ma rääkisin juhtudest, kui pmst lapseoov on olemas)

Sinu jutus on see põhimõtteline viga, et meil ei ole vaja ainult paljulapselisi perekondi, vaid piisaks selleks, kui kõik saaks vähemalt 1-2 last. Siis juba sündivus tõuseks. Aga kuna esimesi lapsi absoluutselt ei toetata, lükatakse laste sündi edasi ja lõpuks ei saa neid üldse. Aga kui esimesi ja teisi lapsi ei sünni, ei tule ka kolmandaid. Sellest pole kasu, et terve Eesti peale on üks 21 lapseline pere, kui on tuhandeid perekondi, kes pole veel 30 aastaseltki last saanud. Selles on probleem ja selle vastu see praegune perepoliitika üldse ei aita. Lapsi ei too juurde, et oma kärgperesid kokku lüüakse, et rohkem raha saada. Raha on kulutatud, aga kasu pole mingisugust.

Esimene laps sünnib armastusest.
Parvel Pruunsild maksab oma firmas igale sünnitajate 10000 peo peale. Võib-olla see pole paha mõte, võtab teatud kõhklusi maha.
Aga suurpere vajab siiski järgu võrra suuremat toetust ja pidevalt, et nende laste võimalused oleks sama head. Laste eest hoolitsemine on sel juhul kogupäevatöö ja ühe vanema palk võiks tulla riigilt.

Sa mõtled ikka oma väikese inimese seisukohalt, mina räägin riigi seisukohalt, kuidas saaks lapsi üldiselt juurde ja raha efektiivsemalt kulutada. Kodusistumise soodustamine ei ole hea, siis ei tule maksuraha, mis saab nendest inimestest siis, kui lapsed on suured. Mida see keskealine naine siis teeb, kui enam lasteraha ei laeku ja ta pole elus tööl käinud, kas selle peale oled mõelnud? Selle asemel, et suvaliselt raha külvata toetusteks ja mingitele kokkuklopsitud kooslustele, peaks toetama kõiki lapsi võrdselt. Näiteks Soomes pole toetused nii suured kui Eestis, aga toetatakse erivajadusega lapsi palju rohkem, huviharidust jne, jne. Palju efektiivsem on toetuste asemel hoolitseda selle eest, et lapsi sünniks üldiselt rohkem ja nendest kõigist tuleks kvaliteetsed töölkäivad kodanikud.

Külaline kirjutas: ↑10 Mai 2025 10:12

Guest kirjutas: ↑10 Mai 2025 10:00

Külaline kirjutas: ↑10 Mai 2025 08:27
Sinu jutus on see põhimõtteline viga, et meil ei ole vaja ainult paljulapselisi perekondi, vaid piisaks selleks, kui kõik saaks vähemalt 1-2 last. Siis juba sündivus tõuseks. Aga kuna esimesi lapsi absoluutselt ei toetata, lükatakse laste sündi edasi ja lõpuks ei saa neid üldse. Aga kui esimesi ja teisi lapsi ei sünni, ei tule ka kolmandaid. Sellest pole kasu, et terve Eesti peale on üks 21 lapseline pere, kui on tuhandeid perekondi, kes pole veel 30 aastaseltki last saanud. Selles on probleem ja selle vastu see praegune perepoliitika üldse ei aita. Lapsi ei too juurde, et oma kärgperesid kokku lüüakse, et rohkem raha saada. Raha on kulutatud, aga kasu pole mingisugust.

Esimene laps sünnib armastusest.
Parvel Pruunsild maksab oma firmas igale sünnitajate 10000 peo peale. Võib-olla see pole paha mõte, võtab teatud kõhklusi maha.
Aga suurpere vajab siiski järgu võrra suuremat toetust ja pidevalt, et nende laste võimalused oleks sama head. Laste eest hoolitsemine on sel juhul kogupäevatöö ja ühe vanema palk võiks tulla riigilt.

Sa mõtled ikka oma väikese inimese seisukohalt, mina räägin riigi seisukohalt, kuidas saaks lapsi üldiselt juurde ja raha efektiivsemalt kulutada. Kodusistumise soodustamine ei ole hea, siis ei tule maksuraha, mis saab nendest inimestest siis, kui lapsed on suured. Mida see keskealine naine siis teeb, kui enam lasteraha ei laeku ja ta pole elus tööl käinud, kas selle peale oled mõelnud? Selle asemel, et suvaliselt raha külvata toetusteks ja mingitele kokkuklopsitud kooslustele, peaks toetama kõiki lapsi võrdselt. Näiteks Soomes pole toetused nii suured kui Eestis, aga toetatakse erivajadusega lapsi palju rohkem, huviharidust jne, jne. Palju efektiivsem on toetuste asemel hoolitseda selle eest, et lapsi sünniks üldiselt rohkem ja nendest kõigist tuleks kvaliteetsed töölkäivad kodanikud.

Ära valeta. Soomes on toetused OLULISELT suuremad, kui võtame arvesse ka selle, et makstakse eluaseme toetust ja toimetulekutoetust. Näiteks 4 lapsega üksikema, kes ei käi tööl võib saada 1800 eurot üüri toetust (makstakse otse üürileandjale) ja lisaks üldist toimetulekutoetust 600 eurot lapse kohta ja peale selle enda tööturu raha ning lastetoetused. Kui lapsed ei käi lasteaias, siis nende eest veel 300 . Kõige selle peale alimendid (riigi poolt garanteeritud, need nõuab isalt välja riik), mis on kõigile ühesuurused ja oluliselt väiksemad kui meil;)

Guest kirjutas: ↑10 Mai 2025 11:07

Külaline kirjutas: ↑10 Mai 2025 10:12

Guest kirjutas: ↑10 Mai 2025 10:00
Esimene laps sünnib armastusest.
Parvel Pruunsild maksab oma firmas igale sünnitajate 10000 peo peale. Võib-olla see pole paha mõte, võtab teatud kõhklusi maha.
Aga suurpere vajab siiski järgu võrra suuremat toetust ja pidevalt, et nende laste võimalused oleks sama head. Laste eest hoolitsemine on sel juhul kogupäevatöö ja ühe vanema palk võiks tulla riigilt.

Sa mõtled ikka oma väikese inimese seisukohalt, mina räägin riigi seisukohalt, kuidas saaks lapsi üldiselt juurde ja raha efektiivsemalt kulutada. Kodusistumise soodustamine ei ole hea, siis ei tule maksuraha, mis saab nendest inimestest siis, kui lapsed on suured. Mida see keskealine naine siis teeb, kui enam lasteraha ei laeku ja ta pole elus tööl käinud, kas selle peale oled mõelnud? Selle asemel, et suvaliselt raha külvata toetusteks ja mingitele kokkuklopsitud kooslustele, peaks toetama kõiki lapsi võrdselt. Näiteks Soomes pole toetused nii suured kui Eestis, aga toetatakse erivajadusega lapsi palju rohkem, huviharidust jne, jne. Palju efektiivsem on toetuste asemel hoolitseda selle eest, et lapsi sünniks üldiselt rohkem ja nendest kõigist tuleks kvaliteetsed töölkäivad kodanikud.

Ära valeta. Soomes on toetused OLULISELT suuremad, kui võtame arvesse ka selle, et makstakse eluaseme toetust ja toimetulekutoetust. Näiteks 4 lapsega üksikema, kes ei käi tööl võib saada 1800 eurot üüri toetust (makstakse otse üürileandjale) ja lisaks üldist toimetulekutoetust 600 eurot lapse kohta ja peale selle enda tööturu raha ning lastetoetused. Kui lapsed ei käi lasteaias, siis nende eest veel 300 . Kõige selle peale alimendid (riigi poolt garanteeritud, need nõuab isalt välja riik), mis on kõigile ühesuurused ja oluliselt väiksemad kui meil;)

Oi, milline unistuste elu, elada toetuste peal. Eluasemetoetused on jah suuremad, aga lapsetoetused ei ole suuremad, siin sa valetad juba ise. Ja kas sinu arust on õiglane, et kõik isad peavad maksma ühesugust elatist, kui nende hulgas on nii rikkaid kui vaeseid?

Kõige selle peale alimendid (riigi poolt garanteeritud, need nõuab isalt välja riik), mis on kõigile ühesuurused ja oluliselt väiksemad kui meil;)

Mina ei tea, palju on Soomes laste pealt makstav elatis, aga küsisin ChatGPT käest ja sealt sain erineva vastuse:

Vanema makstava elatisraha suurus sõltub lapse vajadustest ja vanemate sissetulekust. Soome Justiitsministeeriumi soovitusliku arvutusmudeli kohaselt on lapse üldised igakuised kulud vanuse järgi:

0–6-aastane laps: 342 €

7–12-aastane laps: 399 €

13–17-aastane laps: 537 €
yvpl.fi

Lisaks arvestatakse erikulusid, nagu eluasemekulud, päevahoid, hobid ja tervishoiukulud. Kokkuvõttes jagatakse lapse kogukulud vanemate vahel vastavalt nende maksevõimele. Elatisraha suurus vaadatakse igal aastal üle vastavalt elukalliduse indeksi muutustele.
aastal suureneb elatisraha umbes 1,08% võrra võrreldes eelmise aastaga.

Minu arust on Soomes makstav elatis OLULISELT suurem kui Eestis ja ei ole kõigi puhul ühesugune. Seega need sinu teised andmed Soome kohta ei pruugi ka olla õiged.