Re: Mis juhtus Johan Randvere ja Evelin Samueliga?
Postitatud: 24 Nov 2025 06:12
Norm ei olnud, aga midagi ebatavalist see ka ei olnud.
Norm ei olnud, aga midagi ebatavalist see ka ei olnud.
Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.Guest kirjutas: ↑23 Nov 2025 23:46Validool! Ruttu validool sisse! Kirjutati sõna, millest saan küll aru ja mille tuletuskäik on loogiline, aga ma näen sellist sõna esimest korda! Kiirabi! Tuletõrje! Merepääste!Guest kirjutas: ↑23 Nov 2025 21:04Mis mõttes "emapõlv"? Saan aru, et on tuletatud sõnast lapsepõlv või poismehepõlv, aga sellist sõna nagu emapõlv ei ole olemas.Guest kirjutas: ↑23 Nov 2025 19:28 25 aastat tagasi, kui sündis mu esimene laps, olin natuke üle 30. See oli minuealiste sõbrannade titebuumi aasta. Enne 25. eluaastat sai minu klassikaaslastest (ca 20 tüdrukut) lapse vist 3? Umbes nii. Enamik sünnitas 30. eluaasta ümber. Kordan, et see oli aastal 2000 ja selle ümber. Seega viiesti viimasest aastast pole küll mõtet rääkida.
Sügaval nõukaajal ehk oli kombeks tõesti enne 25-ndat eluaastat abielluda ja lapsi saada, kuid 18 oli ikka ka 80-ndate alguses väga varajane emapõlv.
Hämming! Ja siis sellised heidavad siin noorelt emaks saanutele ette naiivsust, rumalust ja pooleli jäänud haridusteed.
Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.
Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 06:44 Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.
Nüüd pikendatakse seda lapsepõlve ilmatuma kaua. 19-aastane istub ikka veel keskkoolipingis ja lasterahasid aina suurendatakse. Vahepeal arutati isegi seda, et õppiv 24-aastane peaks ka laste hulka arvatama peretoetuste saamise jaoks.
Huvitav ongi see, et 18a oli tõesti nagu häbi, aga 19-20 oli täitsa ok. Peaasi, et kool oli lõpetatud, siis ei huvitanud enam kedagi. Keskkoolis rasedaks jääda oli tõesti veidi häbi, aga näiteks kutsekas küll keegi ei imestanud.Külaline kirjutas: ↑24 Nov 2025 06:48Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!
Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 11:54Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 06:44 Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.
Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 11:54Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 06:44 Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.
Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdfGuest kirjutas: ↑24 Nov 2025 19:36Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 11:54Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 06:44 Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.
See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.
Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.
Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:15Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdfGuest kirjutas: ↑24 Nov 2025 19:36Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 11:54 Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.
See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.
Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:24Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:15Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdfGuest kirjutas: ↑24 Nov 2025 19:36 Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.
See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.
Mul just oli samasuguste argumentidega vestlus ühe inimesega. Aga tema alustas jne. Aga see inimene on 5 aastat vana. Täiskasvanult ootaks suuremat küpsust.Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.
Ei, jaurama hakkasid ikka sina, kui püüdsid siinsetele nooreks emaks saanutele selgeks teha, et nad on rumalad ja harimatud. Erinevalt sinust, kes on kõrgelt haritud ja ÕIGEL AJAL lapsed saanud.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:35Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:24Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:15 Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").
Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.
Kuule "loominguline" keeleuuendaja! Aitab nüüd küll nendest sinu "tuletusteekondadest".Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 20:15Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdfGuest kirjutas: ↑24 Nov 2025 19:36Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.Guest kirjutas: ↑24 Nov 2025 11:54 Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.
See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.
Ei ole küll see, kellega sa vaidled, aga keelega tehakse pidevalt omaloomingut ja seepärast keel elus püsibki! Võrdle sajanditagust keelt praegusega - arvad, et ainult EKI loob keelt ja kasutada tohib vaid ÕSis olevaid sõnu? Vastupidi ju!Külaline kirjutas: ↑24 Nov 2025 21:39Keelega ei tehta sellist omaloomingut.