Arutle Foorum

Lihttöö ja eriöö vms töö?
Kas arvate, et nendel inimestel on elu kerge, kes panevad dokumendile allkirja ja vastutavad? Vastutavad kogu oma varaga jne. Jah, nende inimeste töötunni hinne on kordi suurem, kuid vastutus kah.

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:34 Lihttöö ja eriöö vms töö?
Kas arvate, et nendel inimestel on elu kerge, kes panevad dokumendile allkirja ja vastutavad? Vastutavad kogu oma varaga jne. Jah, nende inimeste töötunni hinne on kordi suurem, kuid vastutus kah.

Mis amet see siis on, kus kogu oma varaga vastutad ühe allkirja eest?

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:55

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:34 Lihttöö ja eriöö vms töö?
Kas arvate, et nendel inimestel on elu kerge, kes panevad dokumendile allkirja ja vastutavad? Vastutavad kogu oma varaga jne. Jah, nende inimeste töötunni hinne on kordi suurem, kuid vastutus kah.

Mis amet see siis on, kus kogu oma varaga vastutad ühe allkirja eest?

Kõige tüüpsem on notar.
Aga sisestage inimese nimi aadressile kutsekoda.ee ja .. ehk selgub nii mõndagi.

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:57

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:55

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:34 Lihttöö ja eriöö vms töö?
Kas arvate, et nendel inimestel on elu kerge, kes panevad dokumendile allkirja ja vastutavad? Vastutavad kogu oma varaga jne. Jah, nende inimeste töötunni hinne on kordi suurem, kuid vastutus kah.

Mis amet see siis on, kus kogu oma varaga vastutad ühe allkirja eest?

Kõige tüüpsem on notar.
Aga sisestage inimese nimi aadressile kutsekoda.ee ja .. ehk selgub nii mõndagi.

Ja kust sul tuli idee, et ta kogu oma isikliku varaga vastutab? Ta vastutab, aga tal on kindlustus. Ja seda, et tema nüüd otseselt on mingi materiaalse kahju eest vastutav, on küll päris raske tõestada. Ei tasuks nii üleolev siin jälle olla ja mingit jama ajada.

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 17:04

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:57

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:55
Mis amet see siis on, kus kogu oma varaga vastutad ühe allkirja eest?

Kõige tüüpsem on notar.
Aga sisestage inimese nimi aadressile kutsekoda.ee ja .. ehk selgub nii mõndagi.

Ja kust sul tuli idee, et ta kogu oma isikliku varaga vastutab? Ta vastutab, aga tal on kindlustus. Ja seda, et tema nüüd otseselt on mingi materiaalse kahju eest vastutav, on küll päris raske tõestada. Ei tasuks nii üleolev siin jälle olla ja mingit jama ajada.

Mis paugutad?
Kui õigusnorme ei tea vastutamise osa siis miks üldse suu lahti teed? Jahutad?
Kindlustus ei kata kõike! Võiks juba teada.
Mis asi on "nii üleolevalt siin jälle". Kus/mis jne see üleolev ja jälle olin?

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 19:28
Kuidas see magistritööd kokku kirjutamine sind nii väga arendab ja targemaks teeb. Asi, mis enamasti jääb kuhugi riiulile tolmama. Minu arvates annab enamus kutseõppe tavaprogramme rohkem uusi teadmisi ja oskusi kui üks magistritöö blaa-blaa.

Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:12

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 17:04

Ants kirjutas: ↑16 Aug 2024 16:57
Kõige tüüpsem on notar.
Aga sisestage inimese nimi aadressile kutsekoda.ee ja .. ehk selgub nii mõndagi.

Ja kust sul tuli idee, et ta kogu oma isikliku varaga vastutab? Ta vastutab, aga tal on kindlustus. Ja seda, et tema nüüd otseselt on mingi materiaalse kahju eest vastutav, on küll päris raske tõestada. Ei tasuks nii üleolev siin jälle olla ja mingit jama ajada.

Mis paugutad?
Kui õigusnorme ei tea vastutamise osa siis miks üldse suu lahti teed? Jahutad?
Kindlustus ei kata kõike! Võiks juba teada.
Mis asi on "nii üleolevalt siin jälle". Kus/mis jne see üleolev ja jälle olin?

Väga hästi ei tea, tundub, et sul endal on selle teadmisega probleeme. Too mõni näide, kus notar on kogu oma varast ilma jäänud ühe vale allkirja pärast?

Mis asi on "nii üleolevalt siin jälle". Kus/mis jne see üleolev ja jälle olin?

Sa nagu ise ei saa aru, et su kirjutised on üleolevad ja konfliktsed? Tõesti? Võib vastata ka normaalselt, ei pea kasutama sellist haukuvat ja norivat stiili. Aga noh, kui sa ise sellest aru ei saa, mis siis teha.

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:41

Mis asi on "nii üleolevalt siin jälle". Kus/mis jne see üleolev ja jälle olin?

Sa nagu ise ei saa aru, et su kirjutised on üleolevad ja konfliktsed? Tõesti? Võib vastata ka normaalselt, ei pea kasutama sellist haukuvat ja norivat stiili. Aga noh, kui sa ise sellest aru ei saa, mis siis teha.

Ma olen väga vähe postitusi teinud ja proovinud mitte liiga pikalt jahuda.
Kui oskate viidata mingile haukuvale ja norivale siis palun tsiteerige. Parandan end.

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 19:28
Kuidas see magistritööd kokku kirjutamine sind nii väga arendab ja targemaks teeb. Asi, mis enamasti jääb kuhugi riiulile tolmama. Minu arvates annab enamus kutseõppe tavaprogramme rohkem uusi teadmisi ja oskusi kui üks magistritöö blaa-blaa.

Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

Minul on magistrikraad reaalalal, aga arvan samamoodi. Olen palju mõelnud selle peale ja minu meelest on ka akadeemiline kõrgharidus kergelt ületähtsustatud. Väga paljud erialad on täielik uina-muina.
Kahju, et kutsekoolil halb maine juures on, kindlasti peletab see paljud eemale.

Külaline kirjutas: ↑14 Aug 2024 17:41 nende lihttööde eest saab naeruväärset palkka ja see on ka üsna suur põhjus, miks lihttööd halvaks peetakse

Lihttööd põlatakse enamasti seetõttu, et a) lihtsa töö tegijaid peetakse sageli ka ennast lihtsakesteks, kelle pea lihtsalt rohkem ei võta, b) arenguvõimalused sisuliselt puuduvad (pole õpitud eriala, pole ka ala, kus edasi liikuda), c) palk on enamasti eelnevale kirjeldusele vastav.

Ehk et perspektiivitus on see, miks lihttööd ei taheta teha.

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 19:28
Kuidas see magistritööd kokku kirjutamine sind nii väga arendab ja targemaks teeb. Asi, mis enamasti jääb kuhugi riiulile tolmama. Minu arvates annab enamus kutseõppe tavaprogramme rohkem uusi teadmisi ja oskusi kui üks magistritöö blaa-blaa.

Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

No selgeltnägemise võimet su hariduse sulle andnud ei ole. Seega ära sellega rohkem tegele. Mul on kaks kõrgharidust ja olen lugenud magistritöid piisavalt palju. Need ju jäävad sahtlitesse seisma, vähestest on päriselt kasu. Vähesed on peale seda tööl kuidagi kasulikumad ja nende positsioon jääb ka samaks.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:19

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 19:28
Kuidas see magistritööd kokku kirjutamine sind nii väga arendab ja targemaks teeb. Asi, mis enamasti jääb kuhugi riiulile tolmama. Minu arvates annab enamus kutseõppe tavaprogramme rohkem uusi teadmisi ja oskusi kui üks magistritöö blaa-blaa.

Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

No selgeltnägemise võimet su hariduse sulle andnud ei ole. Seega ära sellega rohkem tegele. Mul on kaks kõrgharidust ja olen lugenud magistritöid piisavalt palju. Need ju jäävad sahtlitesse seisma, vähestest on päriselt kasu. Vähesed on peale seda tööl kuidagi kasulikumad ja nende positsioon jääb ka samaks.

Sinu "kaks kõrgharidust" on küll mööda külge maha jooksnud.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 11:16

Külaline kirjutas: ↑14 Aug 2024 17:41 nende lihttööde eest saab naeruväärset palkka ja see on ka üsna suur põhjus, miks lihttööd halvaks peetakse

Lihttööd põlatakse enamasti seetõttu, et a) lihtsa töö tegijaid peetakse sageli ka ennast lihtsakesteks, kelle pea lihtsalt rohkem ei võta, b) arenguvõimalused sisuliselt puuduvad (pole õpitud eriala, pole ka ala, kus edasi liikuda), c) palk on enamasti eelnevale kirjeldusele vastav.

Ehk et perspektiivitus on see, miks lihttööd ei taheta teha.

Keskmine kõrgharidusega inimene ei liigu ka oma elu jooksul kuhugi kõrgemale. Õppisid arstiks, hakkad perearstiks ja valdav osa neist töötab kuni pensini perearstina. Kuhu kõrgemale sul ikka minna ja polegi seal kõrgel nii paljudele ju midagi pakkuda. Juhtideks sobivad vähesed ja karjade kaupa juhte ei vajata. Kas see perearst ametikoht on nii palju rohkem töörõõmu pakkuvam kui pagari oma? Vot ma ei ole kindel.

Minu arvates ei peetud selle lihtsa töö all silmas neid ametikohti, kus pole mitte mingit ettevalmistust ja haridust vaja. neid on ju tänavpäeval väga
vähe. Pigem mõeldi ikka alasid, mida õpitakse kutsekoolides. See ju ei vasta kuidagi tõele, et kutseerialadel puuduvad arenguvõimalused. Eespool toodi näide, kuidas koristaja otsusta ise oma tööandjaks hakata ja saab suisa teisigi palgata ja teenib hästi.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:25

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:19

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38 Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

No selgeltnägemise võimet su hariduse sulle andnud ei ole. Seega ära sellega rohkem tegele. Mul on kaks kõrgharidust ja olen lugenud magistritöid piisavalt palju. Need ju jäävad sahtlitesse seisma, vähestest on päriselt kasu. Vähesed on peale seda tööl kuidagi kasulikumad ja nende positsioon jääb ka samaks.

Sinu "kaks kõrgharidust" on küll mööda külge maha jooksnud.

Sul pole seda ollagi. Mitte mingit arutelu pole sa siiani suutnud aretada ega oma seisukohti argumenteerida. Lihtsalt lahmid mingeid solvavaid lihtlauseid ja kogu kommentaar.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:25

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:19

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38 Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

No selgeltnägemise võimet su hariduse sulle andnud ei ole. Seega ära sellega rohkem tegele. Mul on kaks kõrgharidust ja olen lugenud magistritöid piisavalt palju. Need ju jäävad sahtlitesse seisma, vähestest on päriselt kasu. Vähesed on peale seda tööl kuidagi kasulikumad ja nende positsioon jääb ka samaks.

Sinu "kaks kõrgharidust" on küll mööda külge maha jooksnud.

Ootame põnevusega sinu esseed, kuidas magistrikraad turaka targaks tegi ja sind kõrgetele ametikohtadele viis.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 08:24

Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:38

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 19:28
Kuidas see magistritööd kokku kirjutamine sind nii väga arendab ja targemaks teeb. Asi, mis enamasti jääb kuhugi riiulile tolmama. Minu arvates annab enamus kutseõppe tavaprogramme rohkem uusi teadmisi ja oskusi kui üks magistritöö blaa-blaa.

Nii võib kirjutada ainult see, kes isegi bakalaureusetööd pole kirjutanud. Sul pole õrna aimugi ja ilmselgelt pole sul ka õigus.

Minul on magistrikraad reaalalal, aga arvan samamoodi. Olen palju mõelnud selle peale ja minu meelest on ka akadeemiline kõrgharidus kergelt ületähtsustatud. Väga paljud erialad on täielik uina-muina.
Kahju, et kutsekoolil halb maine juures on, kindlasti peletab see paljud eemale.

Mul on lausa allergia tekkinud töö vastu, mida peab tegema terve päev laua taga istudes. Kohutav keha vägistamine. Hea meelega läheks millegi lihtsama ja liikuvama peale, kus vähe stressi, aga Eestis ela ela ära. Tuleb vist välismaale minna.

No selgeltnägemise võimet su hariduse sulle andnud ei ole. Seega ära sellega rohkem tegele. Mul on kaks kõrgharidust ja olen lugenud magistritöid piisavalt palju. Need ju jäävad sahtlitesse seisma, vähestest on päriselt kasu. Vähesed on peale seda tööl kuidagi kasulikumad ja nende positsioon jääb ka samaks.

Sa oled siin ennegi palju asju valetanud ja nüüd siis on sul kohe kaks kõrgharidust. Miks inimene midagi sellist peaks valetama, ju siis ikka king pigistab selles osas. Ega magistritöid selleks ei kirjutata, et neist oleks praktilist kasu. Su mõtlemine on nii piiratud ja sa ei oska seda kõrgharidusega inimest kohe kuidagi teeselda, ikka tuleb välja, et sul seda pole.

Mina arvasin kogu aeg, et haridus pole nii oluline, lihtne tööinimene on ju ka igati okei. Las ta olla keevitaja, ehitaja, autojuht, teenib ju normaalselt ja las ta olla siis. Aga no pole võimalik selliste inimestega suhelda. Hakkab jälle see vaktsiini ja covidi jutt peale. Eile just läksin ühega kohtingule, no hakkab jälle plaat tulema. Et keegi tume jõud meelega tegi selle haiguse, et inimkonda vallutada ja siis tegi vaktsiinid, et veel rohkem inimesi allutada. Küsin siis, kes see oli selline, no vot, mingi salajane jõud, ega keegi ei räägi. Täpselt sama repertuaar: vandenõuteooriad, vaktsiinid on halvad, on mingi tume maailma valitsev jõud, millest ei räägita. SIis vaktsiinifirmad on seal taga, kes hakkasid suvaliselt inimesi nottima raha pärast. Ma küsin siis, et vaktsiine on ju väga palju erinevaid, kuidas nad kõik siis sellised nottijad nüüd on. Ja milleks nottida, kui näiteks rasvumisravimiga on veel palju rohkem võimalik teenida, pakse pole vaja väljagi mõelda ega mingit hirmsat haigust kuskit valla päästa, pooled inimesed on potentsiaalsed kliendid, koroonavaktsiini ei osta enam keegi. Ja käib see jauramine terve õhtu. Ma tahaks inimest tundma õppida, aga pole võimalik, älle pean kuulama sama plaati nendelt oma peaga mõtlejatelt teemal, mis mind üldse ei huvita.

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:30

Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 11:16

Külaline kirjutas: ↑14 Aug 2024 17:41 nende lihttööde eest saab naeruväärset palkka ja see on ka üsna suur põhjus, miks lihttööd halvaks peetakse

Lihttööd põlatakse enamasti seetõttu, et a) lihtsa töö tegijaid peetakse sageli ka ennast lihtsakesteks, kelle pea lihtsalt rohkem ei võta, b) arenguvõimalused sisuliselt puuduvad (pole õpitud eriala, pole ka ala, kus edasi liikuda), c) palk on enamasti eelnevale kirjeldusele vastav.

Ehk et perspektiivitus on see, miks lihttööd ei taheta teha.

Keskmine kõrgharidusega inimene ei liigu ka oma elu jooksul kuhugi kõrgemale. Õppisid arstiks, hakkad perearstiks ja valdav osa neist töötab kuni pensini perearstina. Kuhu kõrgemale sul ikka minna ja polegi seal kõrgel nii paljudele ju midagi pakkuda. Juhtideks sobivad vähesed ja karjade kaupa juhte ei vajata. Kas see perearst ametikoht on nii palju rohkem töörõõmu pakkuvam kui pagari oma? Vot ma ei ole kindel.

Minu arvates ei peetud selle lihtsa töö all silmas neid ametikohti, kus pole mitte mingit ettevalmistust ja haridust vaja. neid on ju tänavpäeval väga
vähe. Pigem mõeldi ikka alasid, mida õpitakse kutsekoolides. See ju ei vasta kuidagi tõele, et kutseerialadel puuduvad arenguvõimalused. Eespool toodi näide, kuidas koristaja otsusta ise oma tööandjaks hakata ja saab suisa teisigi palgata ja teenib hästi.

Perspektiiv ja edasi liikumine tähenda kõrgemale liikumist. See tähendab valikuvõimalusi. Inimene, kes on õppinud arstiks, võib hakata teadlaseks, poliitikuks, ravimite maaletoojaks, õpetajaks, rajada mõne uue meditsiiniasutuse, olla õppekavajuht. Ta võib isegi hakata koristajaks, kui tahab. Koristaja saab hakata ainult koristajaks või parimal juhul koristusfirma teha.