Üldjoontes olen Sinuga nõus. Viiplemine on võrdne rääkimisega, kuna ta täidab täpselt samu funktsioone (teabe vahetamine, eneseväljendus jm) nagu suulisedki keeled. Ainult et täpsuse huvides pean vajalikuks Sinu ütlust pisut parandada.Külaline kirjutas: ↑17 Veebr 2025 13:17Pigem nimetaksin seda rahva teadmatuseks. Ega sa ilmselt ka viiplemist ei suuda rääkimiseks nimetada? Aga seda ta on, nagu juba siin teemas korduvalt välja toodud - viiplemine on eesti keele üks esitamisviise ning viipekeel on eesti keele esinemisviis. Ja kui viiplemine on rääkimine, järelikult on ta ka laulmine. Mina näiteks oskan ka mõttes laulda, sa ei oska? On ju ikkagi laulmine, kuigi sa häält ei tee. Natuke laiemalt tuleb lihtsalt mõelda. Kurtide jaoks on viiplemine laulmise ainuvõimalik viis.Külaline kirjutas: ↑17 Veebr 2025 12:51 See, et viiplemine ei ole laulmine- on "suhtumine" või fakt?
Riigi Teataja ütleb nii: § 3. Eesti keele staatus: (1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022048
Kas panid tähele ühte nüanssi? Seadus ütleb, et eesti keele üks esinemiskuju on viibeldud eesti keel (mitte aga eesti viipekeel). Need on hästi erinevad mõisted, nagu Sa küllap isegi juba tead
See on umbes sama võrdlus, nagu sa püüaksid rääkida inglise keelt eesti keele grammatikat ja lausejärge kasutades. Inglane ei pruugi säherdusest jutust arugi saada. Ilmselgelt soovib viiplejate koor laulda ikkagi normaalses loomulikus eesti viipekeeles, mitte aga viibeldud eesti keeles. See selleks.