Viiplejate koor jms

[Külaline]

See, et viiplemine ei ole laulmine- on "suhtumine" või fakt?

Pigem nimetaksin seda rahva teadmatuseks. Ega sa ilmselt ka viiplemist ei suuda rääkimiseks nimetada? Aga seda ta on, nagu juba siin teemas korduvalt välja toodud - viiplemine on eesti keele üks esitamisviise ning viipekeel on eesti keele esinemisviis. Ja kui viiplemine on rääkimine, järelikult on ta ka laulmine. Mina näiteks oskan ka mõttes laulda, sa ei oska? On ju ikkagi laulmine, kuigi sa häält ei tee. Natuke laiemalt tuleb lihtsalt mõelda. Kurtide jaoks on viiplemine laulmise ainuvõimalik viis.

Üldjoontes olen Sinuga nõus. Viiplemine on võrdne rääkimisega, kuna ta täidab täpselt samu funktsioone (teabe vahetamine, eneseväljendus jm) nagu suulisedki keeled. Ainult et täpsuse huvides pean vajalikuks Sinu ütlust pisut parandada.

Riigi Teataja ütleb nii: § 3. Eesti keele staatus: (1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022048

Kas panid tähele ühte nüanssi? Seadus ütleb, et eesti keele üks esinemiskuju on viibeldud eesti keel (mitte aga eesti viipekeel). Need on hästi erinevad mõisted, nagu Sa küllap isegi juba tead Viibeldud eesti keel on toortõlkeline variant, kus lihtsalt üksiksõnade kaupa viibeldakse täpselt eesti keele sõnu järele. Aga eesti viipekeel on täielikult omaette, iseseisev keel, millel pole eesti keelega eriti midagi pistmist.

See on umbes sama võrdlus, nagu sa püüaksid rääkida inglise keelt eesti keele grammatikat ja lausejärge kasutades. Inglane ei pruugi säherdusest jutust arugi saada. Ilmselgelt soovib viiplejate koor laulda ikkagi normaalses loomulikus eesti viipekeeles, mitte aga viibeldud eesti keeles. See selleks.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

14:06 Kasutajad foorumit lugemas: Seebitükike, suvitaja, WD40 ja 6 külalist- kes on selle suurepärase "arutluse" autor, mis arvate??

[Külaline]

Rasmus Puur "Kuidas minust sai empaatiavõimetu" https://kultuur.err.ee/1609606262/rasmu ... tiavoimetu

[Külaline]

Postitus on kustutatud

14:06 Kasutajad foorumit lugemas: Seebitükike, suvitaja, WD40 ja 6 külalist- kes on selle suurepärase "arutluse" autor, mis arvate??

Keegi 6 külalisest ju. Rõvetsev kasutaja ei esine ju oma kasutajanime all.

[WD40]

Rasmus Puur "Kuidas minust sai empaatiavõimetu" https://kultuur.err.ee/1609606262/rasmu ... tiavoimetu

Ma võin öelda, milles hr. peadirigent eksib. Laulupidu ei ole suure koori kontsert. Koori kontsert, isegi suure koori kontsert, ei ole nii oluline asi kui laulupidu. Heinz Valk võiks poisile seletada, milles vahe seisneb.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

14:06 Kasutajad foorumit lugemas: Seebitükike, suvitaja, WD40 ja 6 külalist- kes on selle suurepärase "arutluse" autor, mis arvate??

Keegi 6 külalisest ju. Rõvetsev kasutaja ei esine ju oma kasutajanime all.

Külalised ei saa postitada, Sherlock. Ei jõudnud küllalt kiiresti välja logida lihtsalt.

[Külaline]

14:06 Kasutajad foorumit lugemas: Seebitükike, suvitaja, WD40 ja 6 külalist- kes on selle suurepärase "arutluse" autor, mis arvate??

Keegi 6 külalisest ju. Rõvetsev kasutaja ei esine ju oma kasutajanime all.

Külalised ei saa postitada, Sherlock. Ei jõudnud küllalt kiiresti välja logida lihtsalt.

Märgid ruudukese "Varja minu foorumilolekut sellel sessioonil" ja ei näegi keegi su nime. Simple.

[Külaline]

Pigem nimetaksin seda rahva teadmatuseks. Ega sa ilmselt ka viiplemist ei suuda rääkimiseks nimetada? Aga seda ta on, nagu juba siin teemas korduvalt välja toodud - viiplemine on eesti keele üks esitamisviise ning viipekeel on eesti keele esinemisviis. Ja kui viiplemine on rääkimine, järelikult on ta ka laulmine. Mina näiteks oskan ka mõttes laulda, sa ei oska? On ju ikkagi laulmine, kuigi sa häält ei tee. Natuke laiemalt tuleb lihtsalt mõelda. Kurtide jaoks on viiplemine laulmise ainuvõimalik viis.

Üldjoontes olen Sinuga nõus. Viiplemine on võrdne rääkimisega, kuna ta täidab täpselt samu funktsioone (teabe vahetamine, eneseväljendus jm) nagu suulisedki keeled. Ainult et täpsuse huvides pean vajalikuks Sinu ütlust pisut parandada.

Riigi Teataja ütleb nii: § 3. Eesti keele staatus: (1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022048

Kas panid tähele ühte nüanssi? Seadus ütleb, et eesti keele üks esinemiskuju on viibeldud eesti keel (mitte aga eesti viipekeel). Need on hästi erinevad mõisted, nagu Sa küllap isegi juba tead Viibeldud eesti keel on toortõlkeline variant, kus lihtsalt üksiksõnade kaupa viibeldakse täpselt eesti keele sõnu järele. Aga eesti viipekeel on täielikult omaette, iseseisev keel, millel pole eesti keelega eriti midagi pistmist.

See on umbes sama võrdlus, nagu sa püüaksid rääkida inglise keelt eesti keele grammatikat ja lausejärge kasutades. Inglane ei pruugi säherdusest jutust arugi saada. Ilmselgelt soovib viiplejate koor laulda ikkagi normaalses loomulikus eesti viipekeeles, mitte aga viibeldud eesti keeles. See selleks.

Postitus on kustutatud

Palun põhjenda, mida ma valesti ütlesin, et sa mind munniks nimetad?

[Külaline]

Rasmus Puur "Kuidas minust sai empaatiavõimetu" https://kultuur.err.ee/1609606262/rasmu ... tiavoimetu

Ma võin öelda, milles hr. peadirigent eksib. Laulupidu ei ole suure koori kontsert. Koori kontsert, isegi suure koori kontsert, ei ole nii oluline asi kui laulupidu. Heinz Valk võiks poisile seletada, milles vahe seisneb.

Laulupidu on - nagu nimetuski ütleb - LAULUpidu. Täitsa kummaline, et inimesed ei saa aru kõige elementaaremast: meist mitte keegi ei kvalifitseeru absoluutselt kõigeks, igaühel meist on mingid piirid, mida me teatud eelduste puudumise tõttu ületada ei saa. Nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Märgid ruudukese "Varja minu foorumilolekut sellel sessioonil" ja ei näegi keegi su nime. Simple.

See ei tööta ammu enam aga kui sa lootsid, siis tuleb kibedalt pettuda

[Külaline]

14:06 Kasutajad foorumit lugemas: Seebitükike, suvitaja, WD40 ja 6 külalist- kes on selle suurepärase "arutluse" autor, mis arvate??

Keegi 6 külalisest ju. Rõvetsev kasutaja ei esine ju oma kasutajanime all.

Külalised ei saa postitada, Sherlock. Ei jõudnud küllalt kiiresti välja logida lihtsalt.

Ei, mina ei ole Sherlock. Sina üritad olla ja mingeid isikuid tuvastada. Mis järgmiseks?

[Külaline]

See, et viiplemine ei ole laulmine- on "suhtumine" või fakt? Neid isegi ei näeks seal keegi. Saaks aru, et oleks ekraanil viipekeeletõlge (samas- seda saab laulikust igaüks ise lugeda).

Põhimõtteliselt saab laule ka igaüks noodi raamatust lugeda, milleks üldse kokku tulla? Eestis on 1500 inimest, kelle jaoks viipekeel on laulmine. Meie oma eesti inimesed.

Viipekeel on viiplemine. Päris kindlasti ei ole see laulmine.
Nagu ka laulu sõnade lugemine pole laulmine.

[Külaline]

See, et viiplemine ei ole laulmine- on "suhtumine" või fakt? Neid isegi ei näeks seal keegi. Saaks aru, et oleks ekraanil viipekeeletõlge (samas- seda saab laulikust igaüks ise lugeda).

Põhimõtteliselt saab laule ka igaüks noodi raamatust lugeda, milleks üldse kokku tulla? Eestis on 1500 inimest, kelle jaoks viipekeel on laulmine. Meie oma eesti inimesed.

Viipekeel on viiplemine. Päris kindlasti ei ole see laulmine.
Nagu ka laulu sõnade lugemine pole laulmine.

Laulupidu pole ka ainult laulmine.

[Külaline]

See, et viiplemine ei ole laulmine- on "suhtumine" või fakt? Neid isegi ei näeks seal keegi. Saaks aru, et oleks ekraanil viipekeeletõlge (samas- seda saab laulikust igaüks ise lugeda).

Põhimõtteliselt saab laule ka igaüks noodi raamatust lugeda, milleks üldse kokku tulla? Eestis on 1500 inimest, kelle jaoks viipekeel on laulmine. Meie oma eesti inimesed.

Viipekeel on viiplemine. Päris kindlasti ei ole see laulmine.
Nagu ka laulu sõnade lugemine pole laulmine.

Ütles kes? Kust sa võtad selle? Kas ratastoolitants on tantsimine või pole see ka päris kindlasti tantsimine? Aga kas pimekiri on kiri või pole see ka päris kindlasti kiri? Äkki on aeg oma vaatenurgad üle vaadata ning kaasaajastada?
Kas arvutis trükkimine ikka on kirjutamine? Või on kirjutamine ainult see, kui võtad sule kätte, kastad tindipotti ja vead käega jooni paberile? Sajanditagused isandad kindlasti arvaks nii.

[Külaline]

Ega sa ilmselt ka viiplemist ei suuda rääkimiseks nimetada? Aga seda ta on, nagu juba siin teemas korduvalt välja toodud - viiplemine on eesti keele üks esitamisviise ning viipekeel on eesti keele esinemisviis. Ja kui viiplemine on rääkimine, järelikult on ta ka laulmine. Mina näiteks oskan ka mõttes laulda, sa ei oska? On ju ikkagi laulmine, kuigi sa häält ei tee. Natuke laiemalt tuleb lihtsalt mõelda. Kurtide jaoks on viiplemine laulmise ainuvõimalik viis.

Rääkimine ei ole laulmine, nagu ka viiplemine ei ole laulmine. Seal pole midagi vaieldagi.
Ja ei, viiplemine ei ole ka rääkimine sest rääkimine eeldab heli tekitamist. Lihtsalt erinevad suhtlusviisid - rääkimine ja viiplemine.

Ma loodan, et nüüd tervet mõistust jagub ja laulupidu jääb ikkagi lauljatele, muidu on järgmisele laulupeole nõudmas grupp ATH raskemate vormidega inimesi, kus inimene ei suuda tajuda kõvemat heli ning sellest lähtuvalt esitab nõudmise, et "lauldaks" üldse ainult viibeldes.

Teine "koor" on impulsiivse või agressiivse käitumisega vaimse häirega isikud, teatud vaimse alaarengu või psühhiaatriliste seisundiga, mil esineb ootamatuid emotsioonipuhanguid, mis tekitavad teistele ebamugavust või hirmu.

Kolmas...

Pole sellist pretsedenti tarvis sest seda džinni pudelisse tagasi siis enam ei topi. See oleks laulupeotraditsiooni hukk.

[Külaline]

Ega sa ilmselt ka viiplemist ei suuda rääkimiseks nimetada? Aga seda ta on, nagu juba siin teemas korduvalt välja toodud - viiplemine on eesti keele üks esitamisviise ning viipekeel on eesti keele esinemisviis. Ja kui viiplemine on rääkimine, järelikult on ta ka laulmine. Mina näiteks oskan ka mõttes laulda, sa ei oska? On ju ikkagi laulmine, kuigi sa häält ei tee. Natuke laiemalt tuleb lihtsalt mõelda. Kurtide jaoks on viiplemine laulmise ainuvõimalik viis.

Rääkimine ei ole laulmine, nagu ka viiplemine ei ole laulmine. Seal pole midagi vaieldagi.
Ja ei, viiplemine ei ole ka rääkimine sest rääkimine eeldab heli tekitamist. Lihtsalt erinevad suhtlusviisid - rääkimine ja viiplemine.

Ma loodan, et nüüd tervet mõistust jagub ja laulupidu jääb ikkagi lauljatele, muidu on järgmisele laulupeole nõudmas grupp ATH raskemate vormidega inimesi, kus inimene ei suuda tajuda kõvemat heli ning sellest lähtuvalt esitab nõudmise, et "lauldaks" üldse ainult viibeldes.

Teine "koor" on impulsiivse või agressiivse käitumisega vaimse häirega isikud, teatud vaimse alaarengu või psühhiaatriliste seisundiga, mil esineb ootamatuid emotsioonipuhanguid, mis tekitavad teistele ebamugavust või hirmu.

Kolmas...

Pole sellist pretsedenti tarvis sest seda džinni pudelisse tagasi siis enam ei topi. See oleks laulupeotraditsiooni hukk.

Appi, kui rumal ja arrogantne jutt.

[WD40]

Kontsert on kõigest vorm, mitte asja sisu ega mõte.
Võrdne kohtlemine tähendab seda, et võrdseid koheldakse võrdselt. Olen äärmiselt hämmastunud, et paljude kaaskodanike jaoks on seda nii raske mõista.

Aga kui see mõistmine nii raskelt tuleb, siis võib juhtuda, et näeme kuidas suur osa koore enne ühislaule lavalt lahkub...

[Külaline]

Kontsert on kõigest vorm, mitte asja sisu ega mõte.
Võrdne kohtlemine tähendab seda, et võrdseid koheldakse võrdselt. Olen äärmiselt hämmastunud, et paljude kaaskodanike jaoks on seda nii raske mõista.

Aga kui see mõistmine nii raskelt tuleb, siis võib juhtuda, et näeme kuidas suur osa koore enne ühislaule lavalt lahkub...

Sinu loogika järgi võiks siis öelda, et korvpallivõistlus on ka ainult vorm ja kui mina taha minna seal tennisereketiga platsile palli korvi taguma, siis on see võrdne kohtlemine, sest pall on pall ja võistlus on võistlus ja mis teha, kui ma ilma reketi abita palli korvi ei saa?

[Külaline]

Kontsert on kõigest vorm, mitte asja sisu ega mõte.
Võrdne kohtlemine tähendab seda, et võrdseid koheldakse võrdselt. Olen äärmiselt hämmastunud, et paljude kaaskodanike jaoks on seda nii raske mõista.

Kus see võrdsus on, kui ühed peavad aasta otsa hommikust õhtuni harjutama, et õiges noodis püsida ja pälvida õigus laulukaare all seista, ja teised tulevad lihtsalt niisama kohale, et rahvale lehvitada? Minu arust on see nende esimeste suhtes karjuvalt ülekohtune, eriti nende suhtes, kes seda vaeva nägid, aga valituks ei osutunud.

[WD40]

Kuulasin just Vikerraadiost laulupeo üldjuhi intekat ja paistab et tõmmati tagasi juba see otsus. Viiplejad pääsevad laulupeole, kui nad on mõne teise koori koosseisus.
Nii et kogu viha oli ainult selle ühe koori suhtes
Mis muudab kogu "argumentatsiooni" veel naljakamaks.