Arutle Foorum

Kordamine on tarkuse ema Jätka

Guest kirjutas: ↑20 Dets 2025 10:38

Guest kirjutas: ↑19 Dets 2025 22:01 Ütleme, et see tublisti üle 1000 algab 1300-st, siis selliseid kortereid on KV-s üle Eesti ainult 4 lk. Kui sina lausa 3 sellises elavat peret tunned, siis sa tavakodanik ikka ei ole. Eriti kui nii raiskavad raha majade/korterite soetajad.
https://www.kv.ee/search?deal_type=2&price_min=1300

Õudne, mis jama sa ajad! Et, kui ma tunnen heal järjel inimesi, siis ma ise ka ei ole tavakodanik ja lävin ainult rikastega?

Veel kord! Ma olen täiesti tavaline inimene, Eesti keskmise palgaga.

Pole küll see, kellele vastati, aga ma näen, et inimene kirjutas "ainult neljast LEHEKÜLJEST", mitte ainult neljast korterist.

Tööde sisu ja hinnad 1. Lammutus- ja ettevalmistustööd – 495 €
2. Kipsseinad – 385 €
3. Seina karkassi ehitus – 165 €
4. Lae karkassi ehitus – 198 €
5. Topeltkips – 209 €
6. Ripplagi – 352 €
7. Seinte hüdroisolatsioon + tugevuskangas – 374 €
8. Lae hüdroisolatsioon – 121 €
9. Põranda hüdroisolatsioon – 143 €
10. Hallituse eemaldamine – 176 €
11. Hallituse töötlemine – 99 €
12. Täielik plaatimine (seinad + põrand) – 1012 €
13. LED-lambid (6 tk) – 264 €
14. Ventilatsioonitoru 2 m – 93.5 €
15. Ukselengid (2 tk) – 286 €
16. Materjali utiliseerimine – 154 €
17. Konteineri rent – 132 €
18. Materjalide transport – 82.5 €
19. WC poti eemaldus ja utiliseerimine – 66 €
20. Uus WC pott + paigaldus – 198 €
21. Peegli paigaldus (1 × 1.5 m) – 176 €
22. Peegli soojendus + ühendus – 132 €
23. Põrandakütte matt + paigaldus – 242 €
24. Ülejäänud korteri põrandate ja seinte tolmukaitse – 121 €
25. Osaline veetorustiku uuendus – 176 €
26. Korteri omaniku ajutised elamiskulud (4 inimest) – 330 €
Lõplik summa: 6182 € (koos KM-ga)

Kindlustus olla maksnud 5000 ja nüüd ka nõue siis selline.

Mina nüüd küll aru ei saa, mismoodi uputus WC-potti kahjustas. Või peeglit, või olemasolevat veetorustikku. Ilmselgelt omanik tahab teha täisremonti, mis võib olla mõistlik kui vannituba juba nagunii kahjustunud on. Aga süüdlane nüüd küll ei peaks sealt kõike kinni maksma. Kahjuks ma ei oska aidata, kuidas sellises olukorras toimima peaks.

Mis materjalist WC pott oli, et vett ei kannatanud?

Vesi kahjustas kohe ukselengid kah ära?

Täisremont tehakse. Mis siin imelikku on? Kui kindlustus on nõus selle kõik korvama. See on alati ikka ka kindlustusega kooskõlastatud(ka nende ekspert käib koha peal üle vaatamas). Kui kindlustus korvab, siis nii ongi. Ja nõuab selle siis kahjutrkitajalt välja.

Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 12:15Mina nüüd küll aru ei saa, mismoodi uputus WC-potti kahjustas. Või peeglit, või olemasolevat veetorustikku. Ilmselgelt omanik tahab teha täisremonti, mis võib olla mõistlik kui vannituba juba nagunii kahjustunud on. Aga süüdlane nüüd küll ei peaks sealt kõike kinni maksma. Kahjuks ma ei oska aidata, kuidas sellises olukorras toimima peaks.

Süüdlaselt ei küsitagi ju kõike.

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 14:43

Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 12:15Mina nüüd küll aru ei saa, mismoodi uputus WC-potti kahjustas. Või peeglit, või olemasolevat veetorustikku. Ilmselgelt omanik tahab teha täisremonti, mis võib olla mõistlik kui vannituba juba nagunii kahjustunud on. Aga süüdlane nüüd küll ei peaks sealt kõike kinni maksma. Kahjuks ma ei oska aidata, kuidas sellises olukorras toimima peaks.

Süüdlaselt ei küsitagi ju kõike.

Mingi tuhat jääb jah lahtiseks. Ma küll ei saa aru, miks peab näiteks poti ära vahetama, mis see uputusse puutub. Kõik plaadid uued, peeglid uued. Kui hull see uputus siis oli, et peab kõik nullist uuesti tegema.

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 15:49

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 14:43

Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 12:15Mina nüüd küll aru ei saa, mismoodi uputus WC-potti kahjustas. Või peeglit, või olemasolevat veetorustikku. Ilmselgelt omanik tahab teha täisremonti, mis võib olla mõistlik kui vannituba juba nagunii kahjustunud on. Aga süüdlane nüüd küll ei peaks sealt kõike kinni maksma. Kahjuks ma ei oska aidata, kuidas sellises olukorras toimima peaks.

Süüdlaselt ei küsitagi ju kõike.

Mingi tuhat jääb jah lahtiseks. Ma küll ei saa aru, miks peab näiteks poti ära vahetama, mis see uputusse puutub. Kõik plaadid uued, peeglid uued. Kui hull see uputus siis oli, et peab kõik nullist uuesti tegema.

Korteriomanikud kasutavad sellistel puhkudel alati võimalust maksimaalselt ära, isegi kui kahjustus on tühine.

Nimekirjast lähtub, et peegel mädanes ka ära...

Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 16:45 Nimekirjast lähtub, et peegel mädanes ka ära...

Aga sa tahaks vana peegi tagasi panna, kui enamus asjad uued ümberringi on? Vb on peegel seinale kinni liimitud ja seda ei saa tervelt kätte?
Nagu eelmine ptles, kadutatkse võimalikult palju ära, et kõik uuemaks saada ja kui see läbi läheb, on täitsa okei mibu arust. Sellisteks puhkudeks ongi kindlustus. Ja kahju saajal on õigus seda 100% ulatuse ära kasutada. Ma teeks sama.

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 17:12

Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 16:45 Nimekirjast lähtub, et peegel mädanes ka ära...

Aga sa tahaks vana peegi tagasi panna, kui enamus asjad uued ümberringi on? Vb on peegel seinale kinni liimitud ja seda ei saa tervelt kätte?
Nagu eelmine ptles, kadutatkse võimalikult palju ära, et kõik uuemaks saada ja kui see läbi läheb, on täitsa okei mibu arust. Sellisteks puhkudeks ongi kindlustus. Ja kahju saajal on õigus seda 100% ulatuse ära kasutada. Ma teeks sama.

Jah, kui on juba erisoovid, siis need tuleks ikka enda taskust kinni maksta, mitte kahju põhjustajalt täisremonti välja nõuda. Ju kindlustusfirma suudab adekvaatselt asja hinnata ja piiri tõmmata, kust maalt algab väljapressimine.

V-o oli vannitoas selline peegel, millel papist raam ja tagune. Meilgi on üks selline magamistoas. Kui vett saab, siis võib laiali laguneda küll. Vannitoa peeglid on teistsugused.
Aga mis potiga juhtus, on küll arusaamatu. Mõni lae osa kukkus peale? Nii raske ei saa ju ripplagi olla? Või oli kapp seinal ja see tuli alla?

Me oleme ka naabreid uputanud samamoodi - pesumasina voolikuga. See vee kulgemine alumises korteris oli kummaline - mitte ainult vannituba ei uppunud, aga vesi kogunes üle koridori asuva toa laelampi! Ja ka selle toa sein sai märjaks, just toa poolt. Vannitoa enda kahjustused olid väiksemad, koridor oli täiesti kuiv, aga kõrval asuv tuba sai suurema kahju.

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 16:43

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 15:49

Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 14:43
Süüdlaselt ei küsitagi ju kõike.

Mingi tuhat jääb jah lahtiseks. Ma küll ei saa aru, miks peab näiteks poti ära vahetama, mis see uputusse puutub. Kõik plaadid uued, peeglid uued. Kui hull see uputus siis oli, et peab kõik nullist uuesti tegema.

Korteriomanikud kasutavad sellistel puhkudel alati võimalust maksimaalselt ära, isegi kui kahjustus on tühine.

Samas see pole ju kindlustuse eesmärk. Autoavariide puhul on küll väga selge see, et sul ei pea olema parem olukord, kui enne avaraiid, vaid taastatakse endine olukord. Seega kui sul on kasutatud auto, saad mingi teisejärgulise kategooria jupid, mitte uued. Et sa saaksid mingi täisremondi, kõik uued asjad vannituppa, kui juhtub väike veekahjustus, on küll igasuguse loogika vastane.

Praegu on nii, et kindlustus pakkus kompromissi, et maksta 4000, korteriomanik sellega ei nõustunud kuid maksis 2000eur ja andis asja Kindlustuste lepituskomsjoni. Lepituskomisjon nõustus korteriomanikuga ja ei pea mõistlikuks suurema summa nõudmist, andes lootust, et kindlustajal on lootust vähe midagi juurde nõuda. Kuid kindlustusandja on jäik.
Eks näis, mis saab, igatahes on korteriomaniku seisukoht, et ühekordne lühiajaline kokkupuude veega uputuse näol ei tekita kahjusid puidule, metallile, kivile, klaasile, ega ka keraamikale. Küll nõustub, et vesi võib kahjustada värvkatet ja kipsvaheseinu, seega on ülejäänud remondikulude väljanõudmine kahjuhüvitisena alusetu.

Minu sugulasel on ülemine naaber kaks korda korteri üle uputanud (erinevad üürilised paariaastase vahega). Ühel korral tegi vannitoas täisremondi, teisel vannitoas ja esikus. Elasid kuu aega üürikas, kuni remonditi, kindlustuse kulul.
Üldiselt on arusaamatu, kuidas keegi on nii rumal, et üürib korterit välja ilma kindlustuseta. See on ette teada, et üürnikult on väga raske midagi kätte saada, isegi kui on tagatis olemas (reeglina pole see ikkagi piisavalt suur) ja et vajalikku summat saada, tuleb kohtusse minna. Kohtus võib üürnik ütelda, et on varatu. Ok, tekib kohustus ja hakatakse palgast kinni pidama, aga seda maksab ta mitu aastat -kui käib ametlikult tööl. Kohtus käimine ise võtab aastaid ja nõuab ka kulutusi, millest osa muidugi nõutakse hiljem süüdiolevalt poolelt välja.
Nii et inimesed, kasutage kindlustust.

Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2026 17:14 Minu sugulasel on ülemine naaber kaks korda korteri üle uputanud (erinevad üürilised paariaastase vahega). Ühel korral tegi vannitoas täisremondi, teisel vannitoas ja esikus. Elasid kuu aega üürikas, kuni remonditi, kindlustuse kulul.
Üldiselt on arusaamatu, kuidas keegi on nii rumal, et üürib korterit välja ilma kindlustuseta. See on ette teada, et üürnikult on väga raske midagi kätte saada, isegi kui on tagatis olemas (reeglina pole see ikkagi piisavalt suur) ja et vajalikku summat saada, tuleb kohtusse minna. Kohtus võib üürnik ütelda, et on varatu. Ok, tekib kohustus ja hakatakse palgast kinni pidama, aga seda maksab ta mitu aastat -kui käib ametlikult tööl. Kohtus käimine ise võtab aastaid ja nõuab ka kulutusi, millest osa muidugi nõutakse hiljem süüdiolevalt poolelt välja.
Nii et inimesed, kasutage kindlustust.

Üürin ilma kindlustuseta välja 11 korterit pea mitukümmend aastat ja ei ole veel ükski üürnik midagi uputanud ega lagastanud.

Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2026 17:35

Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2026 17:14 Minu sugulasel on ülemine naaber kaks korda korteri üle uputanud (erinevad üürilised paariaastase vahega). Ühel korral tegi vannitoas täisremondi, teisel vannitoas ja esikus. Elasid kuu aega üürikas, kuni remonditi, kindlustuse kulul.
Üldiselt on arusaamatu, kuidas keegi on nii rumal, et üürib korterit välja ilma kindlustuseta. See on ette teada, et üürnikult on väga raske midagi kätte saada, isegi kui on tagatis olemas (reeglina pole see ikkagi piisavalt suur) ja et vajalikku summat saada, tuleb kohtusse minna. Kohtus võib üürnik ütelda, et on varatu. Ok, tekib kohustus ja hakatakse palgast kinni pidama, aga seda maksab ta mitu aastat -kui käib ametlikult tööl. Kohtus käimine ise võtab aastaid ja nõuab ka kulutusi, millest osa muidugi nõutakse hiljem süüdiolevalt poolelt välja.
Nii et inimesed, kasutage kindlustust.

Üürin ilma kindlustuseta välja 11 korterit pea mitukümmend aastat ja ei ole veel ükski üürnik midagi uputanud ega lagastanud.

Absoluutselt, sellise mastaabi juures on siiski tegemist äri, mitte harrastusega. See on tõenäosuse ja riski küsimus- kui tegevus on kasumlik, võib võimaliku kahju lihtsalt maha kanda ja see ööund ei häiri. Kui aga viletsama majandusliku võimekusega inimeselt, kes seda korterit ajutiselt välja üürib, nõutakse äkki 5000 -6000 eur, siis ilmselt on ta masenduses veel tükk aega.

Tõutäkk kirjutas: ↑18 Dets 2025 13:58

Guest kirjutas: ↑18 Dets 2025 13:44 Eks kohtus käia ju võib, aga millal ja palju sellest tulu tõuseb on keeruline ennustada. Ega üürnik lepinuta olnud?
Kui nüüd kindlustust tegema hakkate, siis uurige ka milline kindlustus aktsepteerib üürniku tahtmatult ja tahtlikult tekitatud kahjusid. Kunagi olid sellised Swed ja If.

Tahtsin just teada, et kas on olemas kohtupraktikaid, kus kahjuhüvitamise nõuet saab delegeerida üürnikule.

delegeerida mitte, aga maksad nõude ise kinni ja esitad nõude üürniku vastu. Muidugi jah, iseasi kas see rahuldatakse. Üürnikuga oleks mõistlik teha kompromiss.