Mitte midagi pole selgitatud. Ainult plärtsutud stiilis, et ise oled loll, kui aru ei saa.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:37Siin on juba ju piisavalt selgitatud.Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:05Äkki siiski selgitaks, selle asemel, et plärtsuda? Inimesed oleksid ehk palju mõistvamad nende kannatajate suhtes, kui neil oleks reaalne arusaamine sellest, mida see nende jaoks tähendab.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 21:10 Äkki sa lihtsalt võtaksid teadmiseks, et kõik ajud ei tööta ühtemoodi?
Mis toimub muusikutega?
-
Külaline
-
Külaline
Kui viisakalt öelda, et muud ei saagi aru, kes ise sama läbi ei ela, ega ei saagi paremini selgitada. Ma olen see bussi ette hüppaja näide. Mina kirjutasin sellest, et mingil perioodil ma ka tundsin nii. Kas see ei ole piisav näide, mida ka nemaf tunnevad iga jumala päev?Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 23:11Mitte midagi pole selgitatud. Ainult plärtsutud stiilis, et ise oled loll, kui aru ei saa.
-
Külaline
Selgitasin ju? Lugesid mu postitusest ainult esimese lause?Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:05Äkki siiski selgitaks, selle asemel, et plärtsuda? Inimesed oleksid ehk palju mõistvamad nende kannatajate suhtes, kui neil oleks reaalne arusaamine sellest, mida see nende jaoks tähendab.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 21:10Äkki sa lihtsalt võtaksid teadmiseks, et kõik ajud ei tööta ühtemoodi?Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 20:43 Kuidas on reaalselt võimalik mõelda, et mind pole kellelegi vaja, kui sul on naine ja väiksed lapsed, kes sind ilmselgelt vajavad? Eakas ema, kes sind ilmselgelt vajab? Keegi võiks selgitada seda mõttemaailma.
Ilmselge ju, et sa ei ole ise huvitatud aru saama.
-
Külaline
Ma lugesin kõik laused. Sinu jutt oli stiilis "näiteks kui inimene tunneb, et ei ole võimeline olema hea isa jne", et siis on depressioon. Sa ikka saad aru, et sellel lausel ei ole sisu? Mida tähendab see "ei ole võimeline olema hea isa"? Ei ole võimeline lastele süüa ostma? Ei ole võimeline õhtul neid magama panema? Eelistab selle asemel pidu panna või mida siis teha? Ei ole mõtet pilduda loosungeid, millel kas sisu ei ole või sul ei ole tegelikult aimugi, mis see sisu on.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 23:37Selgitasin ju? Lugesid mu postitusest ainult esimese lause?Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:05Äkki siiski selgitaks, selle asemel, et plärtsuda? Inimesed oleksid ehk palju mõistvamad nende kannatajate suhtes, kui neil oleks reaalne arusaamine sellest, mida see nende jaoks tähendab.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 21:10 Äkki sa lihtsalt võtaksid teadmiseks, et kõik ajud ei tööta ühtemoodi?
Ilmselge ju, et sa ei ole ise huvitatud aru saama.
-
Külaline
Loomulikult suhtles.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 21:53Need eelmised lapsed sai ka vastu tahtmist? Nendega ka ei suhelnud. Kohe niimoodi mitu korda tehakse vaesele mehele vastu tahtmist laps.Vastu mehe tahtmist laps saada on alati kehv mõte
-
Külaline
Ei ole hea isa või ema, seda võib vabalt arvata enda kohta. Ja et teine on parem isa või ema, seda ka. Ma ju näen ise, et ma pole nii kannatlik, ei suuda olla nii kohal, ei viitsi nii palju tegeleda lastega, ei suuda tervislikku sööki pakkuda e kokata. Aga mu naabrinaine teeb seda kõike. Seega on ta parem ema oma lastele küll.
Ja samas kui ise enda kohta pole nii negatiivne või aus, siis mehe puhul võib naine kõike sedasama mõelda küll, et ta pole lastele hea isa, kui ta ei tegele nendega ega viitsi kodus toimetusi teha. On ta siis hea isa või nime poolest isa vaid.
Ja samas kui ise enda kohta pole nii negatiivne või aus, siis mehe puhul võib naine kõike sedasama mõelda küll, et ta pole lastele hea isa, kui ta ei tegele nendega ega viitsi kodus toimetusi teha. On ta siis hea isa või nime poolest isa vaid.
-
Külaline
Kui iga selgitus saab siin ainult punaseid pöidlaid, siis keegi ei suudagi kirjeldada ega selgitada! Psüühiiliste probleemidega inimesed on enamuses ka väga kriitikatundlikud.
-
Külaline
Kordan nüüd küsimust - kas sa võiksid lihtsalt võtta teadmiseks, et sa ei saa sellest aru ja nii lihtsalt on? Ning aktsepeerida, et on asju, millest sa aru ei saa? Null mõtet on sulle tuua näiteid või selgitada, sa lased kõik läbi enda mõtteviisi filtri ja ütled, et "nii ei saa olla". Saab küll ja ongi. Selles ongi probleem, et nende inimeste enesehinnang ei ole adekvaatne ning nad reageerivad teisiti kui sina seda teeks.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 00:34Ma lugesin kõik laused. Sinu jutt oli stiilis "näiteks kui inimene tunneb, et ei ole võimeline olema hea isa jne", et siis on depressioon. Sa ikka saad aru, et sellel lausel ei ole sisu? Mida tähendab see "ei ole võimeline olema hea isa"? Ei ole võimeline lastele süüa ostma? Ei ole võimeline õhtul neid magama panema? Eelistab selle asemel pidu panna või mida siis teha? Ei ole mõtet pilduda loosungeid, millel kas sisu ei ole või sul ei ole tegelikult aimugi, mis see sisu on.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 23:37Selgitasin ju? Lugesid mu postitusest ainult esimese lause?Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:05
Äkki siiski selgitaks, selle asemel, et plärtsuda? Inimesed oleksid ehk palju mõistvamad nende kannatajate suhtes, kui neil oleks reaalne arusaamine sellest, mida see nende jaoks tähendab.
Ilmselge ju, et sa ei ole ise huvitatud aru saama.
-
Külaline
Depressiooni ei saagi täielikult mõista, kui ise pole seda põdenud. Sama ka teiste vaimsete kõrvalekalletega.
-
Külaline
Ikka saab, arstid ju saavad. Lihtsalt keegi ei võta vaevaks seda selgitada inimlikus keeles. Ühiskondlikku teadmist sel teemal on vähe, see on nagu mingi tabu, mis on kaetud loosungitega stiilis "seda ei saagi mõista kui ise pole põdenud" ja "kas sa võiksid lihtsalt võtta teadmiseks, et sa ei saa sellest aru ja nii lihtsalt on". Aga kuniks sellest normaalselt ei räägita, jäävadki need lahkujate numbrid kõrgeks. Sest "nii lihtsalt on".Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 12:05 Depressiooni ei saagi täielikult mõista, kui ise pole seda põdenud. Sama ka teiste vaimsete kõrvalekalletega.
-
Külaline
See, kas sina saad neist aru või mitte, ei muuda lahkujate numbreid mitte kuidagi.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 12:53Ikka saab, arstid ju saavad. Lihtsalt keegi ei võta vaevaks seda selgitada inimlikus keeles. Ühiskondlikku teadmist sel teemal on vähe, see on nagu mingi tabu, mis on kaetud loosungitega stiilis "seda ei saagi mõista kui ise pole põdenud" ja "kas sa võiksid lihtsalt võtta teadmiseks, et sa ei saa sellest aru ja nii lihtsalt on". Aga kuniks sellest normaalselt ei räägita, jäävadki need lahkujate numbrid kõrgeks. Sest "nii lihtsalt on".Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 12:05 Depressiooni ei saagi täielikult mõista, kui ise pole seda põdenud. Sama ka teiste vaimsete kõrvalekalletega.
Seda, et sa ei ole võimeline aru saama (= ei soovi aru saada), oled sa siin teemas kahjuks väga veenvalt ise ära tõestanud. Sulle on selgitatud mitmes postituses, sina ainult korrutad, kuidas sulle pole midagi selgitatud.
-
Külaline
Just. Seda ei saagi inimlikus keeles ühtselt selgitada, sest iga inimene tunnetab ka reageerib depressioonile erinevalt.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2026 14:08See, kas sina saad neist aru või mitte, ei muuda lahkujate numbreid mitte kuidagi.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 12:53Ikka saab, arstid ju saavad. Lihtsalt keegi ei võta vaevaks seda selgitada inimlikus keeles. Ühiskondlikku teadmist sel teemal on vähe, see on nagu mingi tabu, mis on kaetud loosungitega stiilis "seda ei saagi mõista kui ise pole põdenud" ja "kas sa võiksid lihtsalt võtta teadmiseks, et sa ei saa sellest aru ja nii lihtsalt on". Aga kuniks sellest normaalselt ei räägita, jäävadki need lahkujate numbrid kõrgeks. Sest "nii lihtsalt on".Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 12:05 Depressiooni ei saagi täielikult mõista, kui ise pole seda põdenud. Sama ka teiste vaimsete kõrvalekalletega.
Seda, et sa ei ole võimeline aru saama (= ei soovi aru saada), oled sa siin teemas kahjuks väga veenvalt ise ära tõestanud. Sulle on selgitatud mitmes postituses, sina ainult korrutad, kuidas sulle pole midagi selgitatud.
Tegelikult see inimlikus keeles selgitus ongi juba ju arstide poolt tehtud, mis on ka meditsiiniliste uuringutega kinnitatud.
Aga ikka nagu jääb sulle väheks?
-
Külaline
Otsustage juba ära, kumb variant on: kas on selgitatud piisavalt või pole üldse võimalik selgitada. Mõlemad ei saa ju olla.
-
Külaline
Mõlemad. Selgitatud on piisavalt, kuna sa seni pole midagi aru saanud, siis järelikult sulle võimalik selgitada ei ole.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 14:28Otsustage juba ära, kumb variant on: kas on selgitatud piisavalt või pole üldse võimalik selgitada. Mõlemad ei saa ju olla.
-
Külaline
Halvustas ju ikka see kodanik, kes käskis teistel mitte depreseeruda. Arusaamata, et raske depressioon on haigus, mitte asi, mida saaks inimene oma mõtteviisiga mõjutada.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 13:36Keegi pole ju niimoodi öelnud. Öeldi, et ei mõju kevad kõigile depressiivselt. Ja nii ongi. Ja kõik ei taha ka, et inimesed neilt nüüd iga päev küsima hakkaksid, kuidas neil läheb. Minu jaoks oleks see päris hirmus, ma näiteks ei tahaks teiste inimestega nende initsiatiivil arutada, kuidas mul läheb.Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 13:25Siin pigem halvustatakse seda mõttekäiku, et "oi kuidas siis liikumine ja lillede nuusutamine ei aita".Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 12:45
Milleks halvustada neid, kelle jaoks kevad ei põhjusta mingit depressiooni? Minul ka ei põhjusta, vastupidi, teeb tuju heaks. Mul on väga kahju neist, kes on depressioonis, aga ei pea halvustama ka neid, kes ei ole. Me keegi ei vali oma ajukeemiat ise, eks ole. Ja need, kellel on kõik hästi, ei pea sellepärast vabandama või ennast kusagile metsa peitma.
Mäletan, kui suri üks noor neiu, kes oli lastefilmis osalenud. Ajalehe artiklis oli kirjas, et lahkus raske haiguse tagajärjel. Paljud inimesed ei uskunud, et tegemist oli enesetapuga, sest nende arvates saab raske haigus olla vaid mingi kehaline haigus. Sellest ei suuda paljud inimesed aru saada, et depressioon on samuti raske haigus, mille tagajärjel võib surra. Ja see ei ole ellusuhtumise või mõtteviisi küsimus, et - ohh, enam ma ei depresseeri, hakkan rõõmsameelseks.
-
Külaline
See ongi ju see, millest ma räägin. Ühiskonnas puudub arusaamine, mis see täpselt on, mismoodi ja millest see tekib, mis tundeid ja mõtteid tekitab jne. Isegi Covidi kohta leiab rohkem infot. Depressioon on mingi tabu, mille kohta küsijaid hakatakse kividega loopima, sest kuidas nad julgevad küsida ja mitte pühast vaimust taibata.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 15:00 Mäletan, kui suri üks noor neiu, kes oli lastefilmis osalenud. Ajalehe artiklis oli kirjas, et lahkus raske haiguse tagajärjel. Paljud inimesed ei uskunud, et tegemist oli enesetapuga, sest nende arvates saab raske haigus olla vaid mingi kehaline haigus. Sellest ei suuda paljud inimesed aru saada, et depressioon on samuti raske haigus, mille tagajärjel võib surra.
-
Külaline
Mis asja, sellest vadratakse ette ja taha, kui sina pole näinud ega kuulnud, siis on ikka sinu viga. Keegi sulle päris niimoodi nina alla ei roni, et noh, hakkame siis sind harima depresiooni teemal. On telesaateid, meedias on sellest pidevalt juttu, raamatuid mustmiljon. Kõige lihtsam on näiteks tutvuda leheküljega peaasi.ee, seal on väga laialdane ülevaade depressioonist ja muudest vaimse tervise probleemidest.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 15:30See ongi ju see, millest ma räägin. Ühiskonnas puudub arusaamine, mis see täpselt on, mismoodi ja millest see tekib, mis tundeid ja mõtteid tekitab jne. Isegi Covidi kohta leiab rohkem infot. Depressioon on mingi tabu, mille kohta küsijaid hakatakse kividega loopima, sest kuidas nad julgevad küsida ja mitte pühast vaimust taibata.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 15:00 Mäletan, kui suri üks noor neiu, kes oli lastefilmis osalenud. Ajalehe artiklis oli kirjas, et lahkus raske haiguse tagajärjel. Paljud inimesed ei uskunud, et tegemist oli enesetapuga, sest nende arvates saab raske haigus olla vaid mingi kehaline haigus. Sellest ei suuda paljud inimesed aru saada, et depressioon on samuti raske haigus, mille tagajärjel võib surra.
-
Külaline
Minu arust ka räägitakse depressioonist väga palju. Ei saa aru, et mis mõttes on selle koha pealt infosulg. Nii palju saateid ja ajaleheartikleid on sellest teemast.
Aga arvan, et on inimesi, kes lihtsalt ei saa sellest aru ka mitte pika selgitamise peale. Ja mõnes mõttes on õige tõesti, et kui ise ei ole kogenud, siis ongi keeruline aru saada.
Mul näiteks oli üks kolleeg anorektik. Teine kolleeg lihtsalt ei saanud aru, et mis see inimene lollitab. Hakaku lihtsalt sööma ja kõik on korras. No ei saa inimene aru, et see on vaimne haigus, mis ei ole lihtsalt nupust sisse-välja lülitatav.
Aga arvan, et on inimesi, kes lihtsalt ei saa sellest aru ka mitte pika selgitamise peale. Ja mõnes mõttes on õige tõesti, et kui ise ei ole kogenud, siis ongi keeruline aru saada.
Mul näiteks oli üks kolleeg anorektik. Teine kolleeg lihtsalt ei saanud aru, et mis see inimene lollitab. Hakaku lihtsalt sööma ja kõik on korras. No ei saa inimene aru, et see on vaimne haigus, mis ei ole lihtsalt nupust sisse-välja lülitatav.
-
Külaline
Sest räägitaksegi täpselt selle nurga alt, et tal on depressioon, ära urgitse; tal on depressioon, ära tule oma päikeselise jutuga; tal on depressioon, ole mõistev jne. Sisulisest küljest ei räägita. Aga panen siis ise, ehk on kellelegi abiks.Guest kirjutas: ↑29 Mär 2026 15:43 Minu arust ka räägitakse depressioonist väga palju. Ei saa aru, et mis mõttes on selle koha pealt infosulg.
Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinefriin ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid.
Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida.
Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on nimetatud psühhiaatria külmetushaiguseks. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. 75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon. Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised.
Bioloogilistel faktoritel arvatakse olevat suur roll meeleoluhäirete tekkes. Emotsionaalne stabiilsus on tihedalt seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja funktsioneerimisega ajus. Need kemikaalid, nn neurotransmitterid on siduvaks lüliks kesknärvisüsteemis informatsiooni kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Organismi seisundid, mis mõjutavad neurotransmitterite tootmist ja vähendavad nende keemilist mõju on järgmised:
- Kindlad haigused (nt viitruslik hepatiit, luupus, allergiad, AIDS, mononukleoos jne.)
- Hormonaalse tasakaalu häirumine (kilpnäärmehaigused, muutused naissuguhormoonides östrogeenis ja progesteroonis - seega võivad depressiooni sümptomid ilmneda premenstruaalselt, raseduse ajal, peale sünnitust või enne menopausi). Sesoonse depressiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktsioonist.
- Geneetilised faktorid. Fakt, et deprssiooni haigestumine kulgeb perekonniti, annab tunnistust, et pärilikkus mängib rolli haiguse tekkes. See ei ole absoluutne ja mitte kõik depressiivsete vanemate lapsed ei pea taluma depressiooni.
25% depressiivsete häiretega inimestest väidab, et nad on kogenud tugevat stressi. Ligikaudu 50% inimestest, kes on kannatanud posttraumaatilise stressihäire all, kogeb ka depressiooni. Posttraumaatiline stressihäire on sageli seotud sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse ja muu erakordselt hirmutava sündmusega, mis põhjustab märgatava stressolukorra peaaegu kõigil inimestel. Posttraumaatiline stressihäire ei vallandu koheselt peale katastroofilist sündmust, vaid mõne aja möödudes, kui otsene oht on möödas.
Ka mitterahuldavad suhted minevikus või käesolevalt võivad luua soodsa pinnase depressiooni tekkeks. Kuid mitte igaüks, kelle peres on probleeme, ei pruugi kannatada depressiooni all.
Perekondlik soodumus võib olla ka depressiooni psühholoogiliseks põhjuseks. Kui peres valitseb frustratsioon (pettumus), abitus probleemide lahendamisel, passiivsus oma elu korraldamisel või oskamatus omavahel suhelda, siis selline mudel loob soodsa pinnase depressiooni tekkeks.
Depressiooni alalhoidmisele aitab kaasa õpitud abitus.
Depressiooni teket võivad soodustada mitmed haigused (südamehaigused, astma, reumatoidartriit, mõned epilepsiavormid jne.) Samuti osad ravimid võivad soodustada depressiooni teket (vererõhku alandavad preparaadid, valuvaigistid, hormonaalsed preparaadid, rahustid jne.) Narkootilise ainena tuntud amfetamiin ja samuti alkoholi sage ja pikaajaline kasutamine viivad väljendunud depressiooni tekkeni.
Depressioon võib olla kerge, mõõdukas või raske. Raske depressiooni korral muutuvad inimese jaoks problemaatiliseks igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine ja igasugune tööülesannete täitmine. Kerge ja mõõdukas depressioon võivad kesta aastaid ja sageli ei takista need inimesel igapäevaeluga toime tulemast, seega on neid ka raskem ära tunda.
Depressiooni ilmingud sõltuvad inimese elueast ja soost. Mida noorema isikuga on tegemist, seda rohkem on väljendunud kehalised sümptomid. Noorukite depressiooni korral võime kohata koguni vastuhakku, trotsi ja tavareeglite eiramist. Mehed võivad depressiooni korral muutuda agressiivseteks.
Allikas: https://inimene.ee/haigused-ja-seisundi ... epressioon
-
Külaline
Meeste depressioon oli siis, kui ta end ära tappis.
Muidu on ta "mõttetu tegelane"," laisk", "nagu lapse eest tee asju, ""milleks selline mees kes kodus midagi ei tee. "
Muidu on ta "mõttetu tegelane"," laisk", "nagu lapse eest tee asju, ""milleks selline mees kes kodus midagi ei tee. "
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], xqwerty ja 9 külalist