Mis sõnu te vihkate?

[Külaline]

Laias laastus vôib öelda. - on käsk, pole lugupidamist.

Mida sa sellega öelda tahad?

Seisata ja môtle nüüd, mida sellega öelda taheti? Môtle enne kui nôuad. See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

[Külaline]

Laias laastus vôib öelda. - on käsk, pole lugupidamist.

Mida sa sellega öelda tahad?

Seisata ja môtle nüüd, mida sellega öelda taheti? Môtle enne kui nôuad. See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Käsk on vanem kui meie, kümme käsku jne...

Aga sina tead muidugi paremini. Valeta, varasta, tapa, himusta oma ligimese naist/meest, siis oled õige inimene. Peaasi, et sind ei "alandata".

[Külaline]

See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Ütled lapsele, et ta peab oma asjad põrandalt ära korjama ja see on tema alandamine?
Kuidas tal siis edaspidi koolis on võimalik hakkama saada, kui on kästud kodutöö homseks ära teha?
Või ülikoolis nõuetele alluda - loengutes ja seminarides osaleda, praktika läbi viia, eksamid ja arvestused teha?
Rääkimata tööle asumisest, kus on kindlad ülesanded, käsud ja kuupäevad, mis ajaks peavad asjad tehtud olema?

[Külaline]

See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Ütled lapsele, et ta peab oma asjad põrandalt ära korjama ja see on tema alandamine?
Kuidas tal siis edaspidi koolis on võimalik hakkama saada, kui on kästud kodutöö homseks ära teha?
Või ülikoolis nõuetele alluda - loengutes ja seminarides osaleda, praktika läbi viia, eksamid ja arvestused teha?
Rääkimata tööle asumisest, kus on kindlad ülesanded, käsud ja kuupäevad, mis ajaks peavad asjad tehtud olema?

Ei, teise madalamaks tegemine on see, kui küsid " mida sellega môtled", ise vastust ootamata.
Ei käsi sul keegi seal ülikoolis käia. Ülikooli mōte ongi oskus iseseisvalt mōelda, oskus infot hankida. Küpsuse tunnus oleks muidugi ka kuulata oskamine. Môni muidugi läheb ülikooli ainult diplomi pärast ja teeb ainult seda, mida kästakse, ei midagi enamat

[Külaline]

Mida sa sellega öelda tahad?

Seisata ja môtle nüüd, mida sellega öelda taheti? Môtle enne kui nôuad. See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Käsk on vanem kui meie, kümme käsku jne...

Aga sina tead muidugi paremini. Valeta, varasta, tapa, himusta oma ligimese naist/meest, siis oled õige inimene. Peaasi, et sind ei "alandata".

Kogenyd praktik on râäkinud.

[Külaline]

Milleks käsutama peab siis? Laps läheb magama ja hoolitseb enne seda oma asjade eest pannes need riiulile vôi kasti vôi kuhu vaja. Need on tema asjad, need on talle tähtsad, ta hoiab neid.

Arvad, et see mõte tekib lapsel ise, ilma õpetamata ja käsutamata? Kuidas küll? Ei, lapsed ei hoia oma asju. Eriti mitte legoklotse
Arvavad, et need säilivad niisama. Nad jätavad neid vedelema, unustavad igale poole maha ja kaotavad ära.
Kui väikesest vanusest saadik pole õpetatud oma asjade eest hoolitsema, siis ise neile koristamine pähe küll ei tule.
Sul vist pole lapsi? Või kui on, siis on nad tõesti väga erilised, kes iseenesest õppisid koristama.

Mul on lapsi. Olen olnud ka lapsehoidja vöörale lapsele. Laias laastus vôib öelda. - on käsk, pole lugupidamist. Nii need asjad vedelevad vôi mangutakse poest uut träni. Laienda seda môtet. Miks môned inimesed lôhuvad asju, suhteid..

Raske uskuda, et sul endal on lapsi või oled mingi lapsehoidja olnud. Vastasel juhul sa teaksid, et lapse kasvatamine ei kesta ühe päeva, vaid enam-vähem terve lapsepõlve. Mina ei tea küll ühtegi last, kes kolmeaastasena korjaks ise igal õhtul oma mänguasjad kokku (või tõstaks Lego klotsid teelt kõrvale) ilma meeldetuletuseta. Kui vanem ei käsi koristada, siis elavadki Lego klotside ja kõige muu otsas. Ometi saavad neist kõigist ajapikku täitsa normaalsed tublid inimesed.
Sellepärast nimetataksegi seaduses lapsi alaealisteks. Alaealine tähendab, et ta ei ole veel päris küps, mistõttu vajab erinevates toimingutes täiskasvanu juhendamist, tegevuste meeldetuletamist ja järelevalvet.

[Külaline]

Ei tea, kuidas neid imelikke nii palju on siginenud. Nüüd on lapsele juhiste andmine tema alandamine.

[Külaline]

Striimer on nõme sõna.

[Külaline]

Säilenõtkus.

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

Esialgu ma mõtlesin sama. Aga inimese kogemused ongi ju väga erinevad.

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

Esialgu ma mõtlesin sama. Aga inimese kogemused ongi ju väga erinevad.

No aga seda ma ju silmas peangi, et mis kasu on teise inimese kogemuse kuulamisest, kui suure tõenäosusega tema kogemus ja minu kogemus on erinevad.

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

Kogemusnõustaja juures ei ole point mitte koolituses, vaid tema kogemuses. Näiteks jääb inimene ootamatult pimedaks ja siis ongi talle suureks abiks kogemusnõustaja. Too peab ilmtingimata olema ka ise pime, ainult selle vahega, et ta peab olema oma pimedusega kohanenud, ära harjunud, mistõttu saab ta saatusekaaslasi aidata. Pimeda kogemusnõustaja kuulab värske pimeda ära ja oskab lohutada ning näidata asja helgemaid külgi; lisaks teab ta ka hästi palju detaile, mis teemaga seonduvad, ta oskab juhendada, kuidas ilma nägemist kasutamata elus hakkama saada, kuidas heli järgi muna praadida, kuidas tänaval liikuda, teab, missuguseid abivahendeid on olemas ja oskab neid soovitada (nt värvimääraja, tänu millele saab pime inimene hommikul endale kapist sobivate värvidega riideid valida jpms), lisaks tunneb kogemusnõustaja hästi seadusandlust, mis puudutab pimedatel endale vajalike teenuste hankimist. Ratastooli jäänutele jällegi on ratastoolis olevad kogemusnõustajad, kuulmise kaotanuile kurdid kogemusnõustajad, kes oskavad neid juhendada ja ellu tagasi aidata jne. Väga paljud inimesed kinnitavad, et just kogemusnõustajast oli neile suur abi, palju suurem abi kui kõikidest teistest rehabilitatsiooniga seotud isikutest (tavalised nõustajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid jms) kokku.

[Külaline]

See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Ütled lapsele, et ta peab oma asjad põrandalt ära korjama ja see on tema alandamine?
Kuidas tal siis edaspidi koolis on võimalik hakkama saada, kui on kästud kodutöö homseks ära teha?
Või ülikoolis nõuetele alluda - loengutes ja seminarides osaleda, praktika läbi viia, eksamid ja arvestused teha?
Rääkimata tööle asumisest, kus on kindlad ülesanded, käsud ja kuupäevad, mis ajaks peavad asjad tehtud olema?

Ei, teise madalamaks tegemine on see, kui küsid " mida sellega môtled", ise vastust ootamata.

Ootasin tegelikult ka vastust su väitele:
"Laias laastus vôib öelda. - on käsk, pole lugupidamist."
Ei saa siiani sellest aru.

[Külaline]

Seisata ja môtle nüüd, mida sellega öelda taheti? Môtle enne kui nôuad. See sinu küsimus pole ju siiras, see on nôue, teise alandamine.

Käsk on vanem kui meie, kümme käsku jne...

Aga sina tead muidugi paremini. Valeta, varasta, tapa, himusta oma ligimese naist/meest, siis oled õige inimene. Peaasi, et sind ei "alandata".

Kogenyd praktik on râäkinud.

Jah on.

[Külaline]

Meem

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

Kogemusnõustaja juures ei ole point mitte koolituses, vaid tema kogemuses. Näiteks jääb inimene ootamatult pimedaks ja siis ongi talle suureks abiks kogemusnõustaja. Too peab ilmtingimata olema ka ise pime, ainult selle vahega, et ta peab olema oma pimedusega kohanenud, ära harjunud, mistõttu saab ta saatusekaaslasi aidata. Pimeda kogemusnõustaja kuulab värske pimeda ära ja oskab lohutada ning näidata asja helgemaid külgi; lisaks teab ta ka hästi palju detaile, mis teemaga seonduvad, ta oskab juhendada, kuidas ilma nägemist kasutamata elus hakkama saada, kuidas heli järgi muna praadida, kuidas tänaval liikuda, teab, missuguseid abivahendeid on olemas ja oskab neid soovitada (nt värvimääraja, tänu millele saab pime inimene hommikul endale kapist sobivate värvidega riideid valida jpms), lisaks tunneb kogemusnõustaja hästi seadusandlust, mis puudutab pimedatel endale vajalike teenuste hankimist. Ratastooli jäänutele jällegi on ratastoolis olevad kogemusnõustajad, kuulmise kaotanuile kurdid kogemusnõustajad, kes oskavad neid juhendada ja ellu tagasi aidata jne. Väga paljud inimesed kinnitavad, et just kogemusnõustajast oli neile suur abi, palju suurem abi kui kõikidest teistest rehabilitatsiooniga seotud isikutest (tavalised nõustajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid jms) kokku.

Jah, see selgitus on muidugi väga õige. Paraku on igasugused isehakanud kogemusnõustajad selle termini devalveerinud. Diana Klas on ka kogemusnõustaja - sa usaldaksid tema pädevust?

[Külaline]

Meem

Samamoodi "reels"

[Külaline]

Jah, see selgitus on muidugi väga õige. Paraku on igasugused isehakanud kogemusnõustajad selle termini devalveerinud. Diana Klas on ka kogemusnõustaja - sa usaldaksid tema pädevust?

Ma pole see, kellelt küsid, aga jah, arvan, et usaldaksin küll. Ta on nii suure elukogemusega inimene ja mitte enam väga noor, seega mina suudaks küll tema nõuandeid tõsiselt võtta. Miks mitte?

[Külaline]

Minu jaoks on "kogemusnõustaja" tobe sõna - nagu tegelikult see nähtus ise üleüldse. Läbid mingi põgusa koolituse ja oledki naksti pädev teisi enda isikliku kogemuse põhjal nõustama - nii absurdne tundub mulle see.

Kogemusnõustaja juures ei ole point mitte koolituses, vaid tema kogemuses. Näiteks jääb inimene ootamatult pimedaks ja siis ongi talle suureks abiks kogemusnõustaja. Too peab ilmtingimata olema ka ise pime, ainult selle vahega, et ta peab olema oma pimedusega kohanenud, ära harjunud, mistõttu saab ta saatusekaaslasi aidata. Pimeda kogemusnõustaja kuulab värske pimeda ära ja oskab lohutada ning näidata asja helgemaid külgi; lisaks teab ta ka hästi palju detaile, mis teemaga seonduvad, ta oskab juhendada, kuidas ilma nägemist kasutamata elus hakkama saada, kuidas heli järgi muna praadida, kuidas tänaval liikuda, teab, missuguseid abivahendeid on olemas ja oskab neid soovitada (nt värvimääraja, tänu millele saab pime inimene hommikul endale kapist sobivate värvidega riideid valida jpms), lisaks tunneb kogemusnõustaja hästi seadusandlust, mis puudutab pimedatel endale vajalike teenuste hankimist. Ratastooli jäänutele jällegi on ratastoolis olevad kogemusnõustajad, kuulmise kaotanuile kurdid kogemusnõustajad, kes oskavad neid juhendada ja ellu tagasi aidata jne. Väga paljud inimesed kinnitavad, et just kogemusnõustajast oli neile suur abi, palju suurem abi kui kõikidest teistest rehabilitatsiooniga seotud isikutest (tavalised nõustajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid jms) kokku.

Jah, see selgitus on muidugi väga õige. Paraku on igasugused isehakanud kogemusnõustajad selle termini devalveerinud. Diana Klas on ka kogemusnõustaja - sa usaldaksid tema pädevust?

Kõik oleneb ju sellest, mis ala kogemusnõustaja ta on? Kui ta oleks näiteks diabeetik, siis loomulikult võib värskelt diabeedi diagnoosi saanud inimene tema juurde kogemusnõustamist saama minna.