Kiusamine lasteaias

[Külaline]

Kas kaasaksite lastekaitse, kui Teie lapse kallal on tarvitatud füüsilist vägivalda? Kahtlus, et lööja peres toimub kodus vägivallatsemine lapse kallal ja siis antud meetodeid kasutab lööja lasteaias teiste laste peal. Mu arvates 6-7aastased ei peaks selliseid võtteid nagu mu poisi peal on kasutatud isegi mitte teadma.

[Külaline]

Kaasaks, kui vägivald jätkub ja peksja vanem ei tee midagi oma lapse vägivallatsemisega. Mu last tõugati nii, et nägu vajas õmblemist. Sama tüüp hoidis kinni, et poisid saaaks kõhtu lüüa ja munadesse. Me vahetasime küll lõpuks lasteaeda, aga oleks võinud lastekaitsesse asja anda.

[Külaline]

Kahjuks oleneb kõik sellest, missuguse lastekaitseametniku otsa satud. Kas satub normaalne ja pädev töötaja, või siis mitte. Meie küsisime omal ajal LOV lastekaitseametnikult abi, samuti seoses sellega, et meie last kiusati. Ent kahjuks osutus abiküsimine veaks: selmet orienteeruda kiusamise lõpetamisele, hakkas too ametnik otsima vigu hoopiski meie enda perest. Nõudis, et meie peame hakkama oma last vedama mööda psühhiaatreid ja psühholooge, kuigi keegi ei olnud tal eales mingeid psüühikahäireid täheldanud ei lasteaias ega kodus ega mujalgi mitte. Kiusajalt aga ta sedasama ei nõudnud.

Lõpuks jättis ta meid rahule, sest ta ei tuvastanud uurimise käigus meie poolt mingit viga. Aga teisel pool kiusamine jätkus endist viisi, ja sellega ametnik ei tegelenud üldse. Ainult meie pere ja laps olid tema tegevuse tõttu nüüd traumeeritud, no ei ole tavalistel vanematel kuigi tore üritada kuude viisi tõestada, et nad ei ole kaamelid. See on paras stress kogu perele ja halvendab pere toimimist.

Nii et mina kuulaks enne maad, kas teil seal KOVis juhtub mõnda normaalset tegelast olema, kes teid ka aitaks, mitte ei tekitaks koormust juurde. Kui sellise leiate, olete suure õnnega koos ja kindlasti kasutage tema abi.

Muidu üldiselt ütleks, et tänapäeval oletus, nagu leiaksid lapsed kõiksugu halvad ideed ainuüksi kodust, ei vasta enam ammugi tõele. Tänapäeval antakse juba imikutele kätte internetiga nutitelefon, kust nad võivad vabalt leida kõike alates pornovideotest kuni suitsiidiõpetusteni välja. Igasugu imelikud nn Sinivaala-teemad, kus lapsi õpetatakse võimalikult hästi piinama, on vabalt saadaval. Vanemad näevad, et laps istub kenasti diivani peal, nutikas peos, ega tule selle pealegi, kus nende võsuke tegelikult vaimses mõttes (ehk inforuumis) tegelikult viibib.

Kindlasti tuleb niisuguse kiusamise osas midagi ette võtta, silma kinni pigistada ei tohiks. Teavitada õpetajat, murelik kiri rühma vanemate meililistile, kokku võtta ümarlaud, kus osaleksid tingimata ka kiusaja vanemad ja mille lõpus peab kirjalikult paberile panema võimalikult konkreetsed punktid/eesmärgid. (Muidu läheb teie ümarlaud mokalaadaks kätte ära.) Lasteaialaste puhul saavad vanemad veel ikkagi palju ära teha, et oma last kasvatada. Juttu "mis mina teha saan" ärge kuulake. Konkreetne punkt kirja, et ütleme kuu aja pärast kohtume ümarlauas uuesti ja vaatame üle, kas teie laps on midagi jälle korraldanud. Kui jah, siis palume ta koju jätta. Tihti piisab juba 1-2 töölt puudutud päevast, et lapsevanem mõtlema hakkaks. Edaspidi hakkab kontrollima oma lapse internetikasutust, ei lase tal vaadata vägivaldseid filme (lasteaialaps ju ikkagi), v-o korrigeerib natuke ka kodust elu. On kasulik peegeldada lapsevanematele tagasi, kuidas nende järeltulija võib midagi tõlgendada.

Ja kui need meetmed ei mõju, siis midagi rohkemat teha justkui polegi. Kellelgi pole mingeid imenippe, ka spetsialistidel mitte. (Tean, sest olen selle kadalipu läbi käinud.) Muidugi, sina lapsevanemana saad jätkata nn tüütamistaktikat, et jäärapäiselt võtad pärast iga intsidenti uuesti ühendust kiusaja vanematega, räägid ka kiusaja endaga tõsisel toonil, kirjutad rühma vanemate meililisti, ühesõnaga muudad kiusaja ja tema vanemate elu nii tüütuks, et nad lõpuks on sunnitud end kokku võtma.

Otsese füüsilise vägivalla puhul fikseerid sinikad, haavad - ja teed avalduse piirkonna noorsoopolitseinikule. Mina tegin, ja selle peale andis politseinik korralduse too kiusanud poiss nädalaks ajaks koju jätta, samuti pidi poiss mu lapse ees vabandamas käima. Mõnda aega see aitas ja mu laps sai rahulikumalt hingata. Kiusamise korral annab kõige vähem tulemusi ignoreerimine, parimaid tulemusi aga see, kui kiusaja enda elu muutub sellest tülikamaks, kui tal pole enam mugav kiusata.

[Külaline]

Kas kaasaksite lastekaitse, kui Teie lapse kallal on tarvitatud füüsilist vägivalda? Kahtlus, et lööja peres toimub kodus vägivallatsemine lapse kallal ja siis antud meetodeid kasutab lööja lasteaias teiste laste peal. Mu arvates 6-7aastased ei peaks selliseid võtteid nagu mu poisi peal on kasutatud isegi mitte teadma.

Kas tahad lastekaitse saata selle lööja lapse kodu kontrollima, kuna arvad, et teda seal pekstakse?

[Külaline]

Kas kaasaksite lastekaitse, kui Teie lapse kallal on tarvitatud füüsilist vägivalda? Kahtlus, et lööja peres toimub kodus vägivallatsemine lapse kallal ja siis antud meetodeid kasutab lööja lasteaias teiste laste peal. Mu arvates 6-7aastased ei peaks selliseid võtteid nagu mu poisi peal on kasutatud isegi mitte teadma.

Kas tahad lastekaitse saata selle lööja lapse kodu kontrollima, kuna arvad, et teda seal pekstakse?

Jah

[Külaline]

Kas lasteaiaõpetajad on ka kahtlustanud, et seda last kodus pekstakse? Olete omavahel asja arutanud? Sest kui on kindel kahtlus, et last pekstakse kodus, siis muidugi tuleb asjaga edasi tegeleda.

[Külaline]

Irw, “elu õied” ja reaalsus. Õelaid, pahatahtlikke, kuisajaid “elu õisi” on alati olnud. Kõik alati kiusaja poolel. Elu on selline

[Külaline]

Kas lasteaiaõpetajad on ka kahtlustanud, et seda last kodus pekstakse? Olete omavahel asja arutanud? Sest kui on kindel kahtlus, et last pekstakse kodus, siis muidugi tuleb asjaga edasi tegeleda.

Mina räägiks samuti kõigepealt õpetajatega. Nemad näevad seda last iga päev ja ehk on neilgi kahtlus tekkinud?
Iseasi, kas õpetajad üldse tohiksid sellist kahtlust teise lapsevanemaga jagada.
Mul oleks hea meel, kui mulle kiirelt teada antaks, kui mu laps kedagi lööb, sest kodus ma seda ei näe. Siis saaksin kohe probleemiga tegeleda.
Aga oleksin ikka väga jahmunud, kui teine lapsevanem meile lastekaitse kaela saadaks ainult seepärast, et talle tundub, et löövad ainult need lapsed, kes kodus ise peksa saavad. Ilma, et minuga enne üldse murest räägitaks!

[Külaline]

Kas lasteaiaõpetajad on ka kahtlustanud, et seda last kodus pekstakse? Olete omavahel asja arutanud? Sest kui on kindel kahtlus, et last pekstakse kodus, siis muidugi tuleb asjaga edasi tegeleda.

Mina räägiks samuti kõigepealt õpetajatega. Nemad näevad seda last iga päev ja ehk on neilgi kahtlus tekkinud?
Iseasi, kas õpetajad üldse tohiksid sellist kahtlust teise lapsevanemaga jagada.
Mul oleks hea meel, kui mulle kiirelt teada antaks, kui mu laps kedagi lööb, sest kodus ma seda ei näe. Siis saaksin kohe probleemiga tegeleda.
Aga oleksin ikka väga jahmunud, kui teine lapsevanem meile lastekaitse kaela saadaks ainult seepärast, et talle tundub, et löövad ainult need lapsed, kes kodus ise peksa saavad. Ilma, et minuga enne üldse murest räägitaks!

Vanematega on õpetaja rääkinud, aga muutuseid pole. Mina vanemana ei lähe eraldi lööja vanemaga rääkima, kui õpetaja jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja siis hakkan arvama, et lööja on ise hädas ja peaks lööjat aitama. Vb ta vanemad lahendavad ka kodus asju kätega. Palusin ka lapselt lööjalt uurida mis neil seal kodus toimub, kas peres keegi lööb teda. Aga sain siin mõningaid mõtteid. Meie linnaosavalitsuse lastekaitse on üsna asjalik, et pean nõu veidi, vb oleks abi sellest, et lõpuks asjad muutuma hakkaks. Kaua ikka laseb oma last lasteaias peksukotina kohelda.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

Kas selle eest lapse ahistamise süüdistust ei saa? Tänapäeval elu ju kõik nii peapeale pöördunud.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

See ei pruugi probleemi lahendada. Kui asi on tõsine, valib kiusaja lihtsalt järgmise ohvri.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

See ei pruugi probleemi lahendada. Kui asi on tõsine, valib kiusaja lihtsalt järgmise ohvri.

Kui kiusajaga rääkimisest polevat sinu väitel kasu, siis mis üldse aitaks? Noh, tulista vägevaid nõuandeid ja nippe, ootame!

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

See ei pruugi probleemi lahendada. Kui asi on tõsine, valib kiusaja lihtsalt järgmise ohvri.

Ei pruugi lahendada, aga võib siiski. Tihtipeale mõjub võõra inimese kindlalt sõnastatud jutt lastele rohkem, kui nt ema pidev kurjustamine ja seletamine samal teemal.
Miks mitte proovida? Tegemist on siiski väikeste lastega, mitte paadunud kurjategijatega

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

See ei pruugi probleemi lahendada. Kui asi on tõsine, valib kiusaja lihtsalt järgmise ohvri.

Kui kiusajaga rääkimisest polevat sinu väitel kasu, siis mis üldse aitaks? Noh, tulista vägevaid nõuandeid ja nippe, ootame!

Üleval anti head nõu, et alustaks õpetajatest ja lasteaia juhatajast. Kui see ei aita, siis tõesti ega muud üle ei jää, kui vb lastekaitse poole pöörduda, sest tõesti võib olla nii, et selles peres ongi lapsel abi vaja hoopis.

[Külaline]

Saan aru, et rühmaõpetajaga oled juba rääkinud, aga abi sellest pole olnud? Järgmine samm on siis võtta ühendust kiusaja lapse vanematega ja rääkida nendega. Kindlasti räägi ka selle lapsega, kes sinu lapsele rühmas liiga teeb. Räägi rahulikult, ütle et sinu lapsele ei tohi haiget teha ja sa räägid tema vanematele kõik ära. 6-7-aastased on nii suured ja arenenud juba, et nad saavad väga hästi aru, mida võib ja mida ei tohi teha.

Kui sellest pole abi, siis pöörduda lasteaia juhataja poole, kes võtab lapsevanematega ühendust. Sageli on lasteaedades tööl ka abipersonali, psühholoog või sotsiaalpedagoog, kasvõi tervishoiutöötaja. Nendega koos siis istutakse maha, kaasatakse kiusaja vanemad ja kiusatava vanemad ning arutatakse, kuidas probleemi lahendada. Lastekaitsetöötaja võiks olla siis viimane etapp.

Lisaks, kui sinu laps saab teise lapse tegude tõttu füüsilisi vigastusi, siis vii laps emosse ja lase vigastused ametlikult digiloosse kirja panna koos põhjusega, siis on seaduslik alus asjaga edasi tegelemiseks. Oma last tuleb vägivalla eest kaitsta, sest olukord võib eskaleeruda, agressiivne laps lükkab su lapse näiteks kusagilt ronimisredelilt alla vms.

[Külaline]

See ei pruugi probleemi lahendada. Kui asi on tõsine, valib kiusaja lihtsalt järgmise ohvri.

Kui kiusajaga rääkimisest polevat sinu väitel kasu, siis mis üldse aitaks? Noh, tulista vägevaid nõuandeid ja nippe, ootame!

Üleval anti head nõu, et alustaks õpetajatest ja lasteaia juhatajast. Kui see ei aita, siis tõesti ega muud üle ei jää, kui vb lastekaitse poole pöörduda, sest tõesti võib olla nii, et selles peres ongi lapsel abi vaja hoopis.

See, et tingimata on kiusajal endal kodus kole vägivald, on sinu soovunelm. Tegelikkuses tulevad kiusajad ka täiesti tavalistest kodudest. Jah, midagi võib seal vajaka olla, kuid lastekaitse ega lasteaiajuhataja sellega tegeleda küll ei oska.

Teiseks jätab ikka väga imeliku mulje, kui kõige esimesena aetakse jalule riigiametnikud, samas kiusaja enda eest varjatakse viimse võimaluseni seika, et ta käitub teise lapsega valesti, justkui oleks tegemist mingi suure riigisaladusega. Niisuguseid probleeme peab hakkama lahendama siiski rohujuuretasandilt, ehk kõigepealt rääkides kiusaja endaga. Edasi tema vanematega ja rühmaõpetajaga. Edasi lasteaiajuhatajaga ja HEV pedagoogiga, kui selline seal olemas on. Ning alles sealt edasi (kui tulemust pole) viiakse juhtum majast välja riigiametnike kätte. Nii peaks toimima normaalne nn käsuliin.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

Sinu abikaasa ei tohi võõra lapsega rääkima minna ega teda lasteaia ukse taga kohutada.

[Külaline]

Mine ja räägi ise selle lööjaga, või veel parem, las seda teeb su mees. Meie tüdrukut kippus üks poiss lasteaias lööma, mu abikaasa läks ja rääkis selle poisiga tõsisel toonil natuke aega. Ei puutunud teda, ei karjunud, lihtsalt rääkis rühmatoa ukse juures temaga. Poiss oli ära kohkunud ja tõmbas tagasi. Selline tähelepanu on siiski vajalik, annab lööjale signaali et nii ei tehta.

Sinu abikaasa ei tohi võõra lapsega rääkima minna ega teda lasteaia ukse taga kohutada.

Minu abikaasa käis ja rääkis kiusajast poisiga rühmatoa ukse juures esikus. Kasvataja viibis juures.

Jah, mine aga kiusajast kauge kaarega mööda ja ole vait kui sukk, vii iga kiusamine silmapilk majast välja võõraste inimeste kätte "lahendada" ja tule siis siia rääkima, kui üllatunud olid kiusaja vanemad, kelle eest kõik see toimus salaja, nende selja taga ja nemad ei teadnudki üldse, et nende laps lasteaias midagi korraldab. Mida imet need võõrad lastekaitseametnikud muud teha saavad, kui teha täpselt sedasama, ehk lihtsalt rääkida kiusaja enda ning tema vanematega, ja paluda kius ja löömine lõpetada?

[Külaline]

Minu abikaasa käis ja rääkis kiusajast poisiga rühmatoa ukse juures esikus. Kasvataja viibis juures.

Selline asi on täiesti keelatud. Oleks keegi kasvataja peale kaevanud, et tema teadmisel selline asi sündis, oleks ta karistada saanud. Sinu abikaasa mingu rääkigu lapse vanematega, aga võõrast lasteaialast tema hirmutama minna ei tohi. Olid nii uhke, et su abikaasa kohutas last. See on lubamatu käitumine. Mine räägi lasteaia juhatajaga, kui sinu arust õpetaja pole pädev asja lahendama, mine kaeba või ministeeriumisse, aga võõraste laste hirmutamisega ei ole sinul ega sinu abikaasal mingit asja.