Saledad, mida ja kui tihti sööte?
Saledad, mida ja kui tihti sööte?
Üks tuttav meesterahvas on kõhn nagu piibuork ja sööb vaid korra päevas. Sõbranna oli kõhna, laua peal seisis tal kapsaleht ja ütles, et teinekord unustab söömise üldse ära.
-
Külaline
Söön kõike, mida ja palju tahan. Saladus on vist kiire ainevahetus ja geneetiline eelsoodumus.
-
Külaline
Kõike ei söö aga söön üldiselt mahu poolest palju. Liha, rämps ja valge jahu tooted peale ei lähe, need on menüüst väljas. Kõike muud söön ja magusat samuti, toidukordi 5-6 päevas, viimane 21-22 ajal ja esimene 7-8 paiku.
-
Külaline
Mina olen see, kes unustab söömise ära. See ei ole üldse hea asi.
Tegelikult on mul päris tihti pandud isegi timer helisema, et meelest ei läheks. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole nii, et kui söömine meelest läheb, siis sellepärast oled kõhn. Tegelikult on siis hoopis pärast väga väga paha olla. Totaalne nõrkus ja süda paha. Ja siis ei saa üldse süüa või sööd hoopis liiga palju ja siis on sellepärast paha. Igatahes, ainult jama tuleb mitte söömisest.
Nii et siit ongi esimene asi, söögikordi - kui võimalik - mitte vahele jätta.
Edasi on see, et mitte nii hullusti söömisega tegeleda. Sööd nii palju, et kõht täis ja siis ei pea selle peale mõtlema enne kui kõht jälle tühjaks läheb.
Eriti jabur on söögiajal "kokku hoida". Näiteks, et ei tõsta nii palju riisi kui tahaks. Aga kõht jääb tühjaks ja siis tasapisi snäkid selle omale sisse ja veel intressiga.
Minu meelest, söögiajal süüa nii, et kõht täis. Ja niisama mitte eriti snäkkida.
Mina näiteks olen kõhn sellepärast, et ma olen naeruväärselt laisk. Ma lihtsalt ei viitsi omale midagi süüa teha või isegi kapist võtta kui just väga häda pole.
Ootan kuni mees koju tuleb ja mulle süüa annab
Tegelikult on mul päris tihti pandud isegi timer helisema, et meelest ei läheks. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole nii, et kui söömine meelest läheb, siis sellepärast oled kõhn. Tegelikult on siis hoopis pärast väga väga paha olla. Totaalne nõrkus ja süda paha. Ja siis ei saa üldse süüa või sööd hoopis liiga palju ja siis on sellepärast paha. Igatahes, ainult jama tuleb mitte söömisest.
Nii et siit ongi esimene asi, söögikordi - kui võimalik - mitte vahele jätta.
Edasi on see, et mitte nii hullusti söömisega tegeleda. Sööd nii palju, et kõht täis ja siis ei pea selle peale mõtlema enne kui kõht jälle tühjaks läheb.
Eriti jabur on söögiajal "kokku hoida". Näiteks, et ei tõsta nii palju riisi kui tahaks. Aga kõht jääb tühjaks ja siis tasapisi snäkid selle omale sisse ja veel intressiga.
Minu meelest, söögiajal süüa nii, et kõht täis. Ja niisama mitte eriti snäkkida.
Mina näiteks olen kõhn sellepärast, et ma olen naeruväärselt laisk. Ma lihtsalt ei viitsi omale midagi süüa teha või isegi kapist võtta kui just väga häda pole.
Ootan kuni mees koju tuleb ja mulle süüa annab
Nooh, ma ikka valin, st teen valikuid tervislikemale alternatiividele paljudes asjades, aga pigem söön tihti ja palju. Samas on mul ka päris korralik treeningkoormus, niiet kindlasti ei ole ma sale ainult heade geenide ja ainevahetuse tõttu.
Mul on üks sõbranna täpselt selline. Tihti peale ütleb õhtul kell 18, et ta polegi midagi täna söönud sest a) läks meelest b) ei viitsinud süüa teha. Ja samamoodi ootab meest koju, kes siis süüa tooks ja teeks.Külaline kirjutas: ↑17 Dets 2024 18:42 Mina olen see, kes unustab söömise ära. See ei ole üldse hea asi.
Tegelikult on mul päris tihti pandud isegi timer helisema, et meelest ei läheks. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole nii, et kui söömine meelest läheb, siis sellepärast oled kõhn. Tegelikult on siis hoopis pärast väga väga paha olla. Totaalne nõrkus ja süda paha. Ja siis ei saa üldse süüa või sööd hoopis liiga palju ja siis on sellepärast paha. Igatahes, ainult jama tuleb mitte söömisest.
Nii et siit ongi esimene asi, söögikordi - kui võimalik - mitte vahele jätta.
Edasi on see, et mitte nii hullusti söömisega tegeleda. Sööd nii palju, et kõht täis ja siis ei pea selle peale mõtlema enne kui kõht jälle tühjaks läheb.
Eriti jabur on söögiajal "kokku hoida". Näiteks, et ei tõsta nii palju riisi kui tahaks. Aga kõht jääb tühjaks ja siis tasapisi snäkid selle omale sisse ja veel intressiga.
Minu meelest, söögiajal süüa nii, et kõht täis. Ja niisama mitte eriti snäkkida.
Mina näiteks olen kõhn sellepärast, et ma olen naeruväärselt laisk. Ma lihtsalt ei viitsi omale midagi süüa teha või isegi kapist võtta kui just väga häda pole.
Ootan kuni mees koju tuleb ja mulle süüa annab![]()
Olen samas paadis. Geneetiline eelsoodumus võib ola hea aga sellegipoolest on valikud toitumises ja treening väga oluline.
-
Külaline
Võib-olla ma siis oleme sõbrannad elus. See olen igatahes täpselt mina..Mauno kirjutas: ↑18 Dets 2024 10:59Mul on üks sõbranna täpselt selline. Tihti peale ütleb õhtul kell 18, et ta polegi midagi täna söönud sest a) läks meelest b) ei viitsinud süüa teha. Ja samamoodi ootab meest koju, kes siis süüa tooks ja teeks.Külaline kirjutas: ↑17 Dets 2024 18:42 Mina olen see, kes unustab söömise ära. See ei ole üldse hea asi.
Tegelikult on mul päris tihti pandud isegi timer helisema, et meelest ei läheks. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole nii, et kui söömine meelest läheb, siis sellepärast oled kõhn. Tegelikult on siis hoopis pärast väga väga paha olla. Totaalne nõrkus ja süda paha. Ja siis ei saa üldse süüa või sööd hoopis liiga palju ja siis on sellepärast paha. Igatahes, ainult jama tuleb mitte söömisest.
Nii et siit ongi esimene asi, söögikordi - kui võimalik - mitte vahele jätta.
Edasi on see, et mitte nii hullusti söömisega tegeleda. Sööd nii palju, et kõht täis ja siis ei pea selle peale mõtlema enne kui kõht jälle tühjaks läheb.
Eriti jabur on söögiajal "kokku hoida". Näiteks, et ei tõsta nii palju riisi kui tahaks. Aga kõht jääb tühjaks ja siis tasapisi snäkid selle omale sisse ja veel intressiga.
Minu meelest, söögiajal süüa nii, et kõht täis. Ja niisama mitte eriti snäkkida.
Mina näiteks olen kõhn sellepärast, et ma olen naeruväärselt laisk. Ma lihtsalt ei viitsi omale midagi süüa teha või isegi kapist võtta kui just väga häda pole.
Ootan kuni mees koju tuleb ja mulle süüa annab![]()
See oleks muidugi päris äge kokkusattumus...Külaline kirjutas: ↑18 Dets 2024 18:58Võib-olla ma siis oleme sõbrannad elus. See olen igatahes täpselt mina..Mauno kirjutas: ↑18 Dets 2024 10:59Mul on üks sõbranna täpselt selline. Tihti peale ütleb õhtul kell 18, et ta polegi midagi täna söönud sest a) läks meelest b) ei viitsinud süüa teha. Ja samamoodi ootab meest koju, kes siis süüa tooks ja teeks.Külaline kirjutas: ↑17 Dets 2024 18:42 Mina olen see, kes unustab söömise ära. See ei ole üldse hea asi.
Tegelikult on mul päris tihti pandud isegi timer helisema, et meelest ei läheks. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole nii, et kui söömine meelest läheb, siis sellepärast oled kõhn. Tegelikult on siis hoopis pärast väga väga paha olla. Totaalne nõrkus ja süda paha. Ja siis ei saa üldse süüa või sööd hoopis liiga palju ja siis on sellepärast paha. Igatahes, ainult jama tuleb mitte söömisest.
Nii et siit ongi esimene asi, söögikordi - kui võimalik - mitte vahele jätta.
Edasi on see, et mitte nii hullusti söömisega tegeleda. Sööd nii palju, et kõht täis ja siis ei pea selle peale mõtlema enne kui kõht jälle tühjaks läheb.
Eriti jabur on söögiajal "kokku hoida". Näiteks, et ei tõsta nii palju riisi kui tahaks. Aga kõht jääb tühjaks ja siis tasapisi snäkid selle omale sisse ja veel intressiga.
Minu meelest, söögiajal süüa nii, et kõht täis. Ja niisama mitte eriti snäkkida.
Mina näiteks olen kõhn sellepärast, et ma olen naeruväärselt laisk. Ma lihtsalt ei viitsi omale midagi süüa teha või isegi kapist võtta kui just väga häda pole.
Ootan kuni mees koju tuleb ja mulle süüa annab![]()
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: roosaroos ja 4 külalist