Uneprobleemid - kas psühhiaater või psühholoog?

[Külaline]

Kumma juurde oleks õigem uneprobleemidega pöörduda, kas psühholoog või psühhiaater? Perearst on juba läbitud etapp, mõttetu. Ma ei oska öelda, kumba mul rohkem vaja on, kas mingeid teraapiaid, mis toetaks rahunemist, või ravimite tuge. Oskab keegi nõu anda? Või minna vaimse tervise õele, aga ka see tundub jälle ajaraisk. Unetus on praegu väga aktuaalne probleem. Tasulised nagunii, see on selge. Või mingi tasuline üldarst, aga mis ütleb, et temast rohkem abi on kui perearstist.
Äkki on kellelgi sarnaseid kogemusi.

[Külaline]

1. Kas sul on stressirohke periood? Ärevus? Depressioon? Unetus on harilikult nendega kaasnev nähtus. Kui põhjustajaga tegeleda, võib ka unetus paraned.

2. Psühhiaater võib unetabletid välja kirjutada, aga pikemas perspektiivis pole see lahendus. Melatoniini võid ka proovida. Kuid samuti, pikemas perspektiivis pärsib loomuliku melatoniini tootmist.

3. Milline on su unehügieen? Selle kohta palju infot internetis. A la 2h enne magamaminekut mitte ekraanide ees istuda. Unejooga. Samadel aegadel üles tõusta ja magama minna. Ka nädalavahetusel. Jne

4. Ealine iseärasus? Kui oled naine ja (peri)menopausis, siis see võib mõjutada.

Punkte, millele mõelda mitu.

[Külaline]

Punkte, millele mõelda mitu.

Aitäh, et kaasa mõtlesid, kuid ma olen nende kõigi teemadega tegelenud. Konkreetne küsimus on, et kas pigem psühholoog või psühhiaater?

[Külaline]

Siin ütleb psühhiaatria.
https://www.kliinikum.ee/patsiendile/oe ... iakliinik/

[Külaline]

Punkte, millele mõelda mitu.

Aitäh, et kaasa mõtlesid, kuid ma olen nende kõigi teemadega tegelenud. Konkreetne küsimus on, et kas pigem psühholoog või psühhiaater?

Siis sõltubki sellest, mida sa tahad. Kui tahad unerohte, siis psühhiaater. Kui tahad “sõnalist” abi, siis kliiniline psühholoog/psühhoterapeut.

[Külaline]

Mina sain abi uneuuringu arstilt. Uuring ise küll näitas, et uneapnoet pole, kuid kirjutati välja kvetiapiin, mis teeb ca tund peale võtmist uniseks ning samuti aitab öö läbi magada. Ärkan ikkagi korra-paar nädalas kl 3 paiku, kuid siis võtan julmalt veerand tabletti unerohtu. Ja kuna selle on välja kirjutanud unearst, ei ole ka perearstil probleemi aeg-ajalt retsepti pikendada.

Psühhiaatri juures käisin ka, kuid see oli minu jaoks mõttetu, sest mingit abi sealt ei saanud.

[Külaline]

Ma ka usun, et ehk uneuuringust rohkem kasu. Kui unerohtu tahad proovida siis tõesti psühhiaater.
Ma olen proovinud(nime enam ei mäleta) aga lõppkokkuvõttes see tegelikult ei aidanud.
Ma sisimas koguaeg teadsin tegelikult, milles probleem on(tagantjärgi tarkus). 3 aastat tagasi lõpetasin kurnava pikaajalise kahjustava kooselu ja peale seda pole eriliselt unega probleeme.
Lihtsalt elus oli vaja see oluline muutus teha, mida ma koguaeg edasi lükkasin suures hirmus.

[Külaline]

Mina sain abi uneuuringu arstilt. Uuring ise küll näitas, et uneapnoet pole, kuid kirjutati välja kvetiapiin, mis teeb ca tund peale võtmist uniseks ning samuti aitab öö läbi magada. Ärkan ikkagi korra-paar nädalas kl 3 paiku, kuid siis võtan julmalt veerand tabletti unerohtu. Ja kuna selle on välja kirjutanud unearst, ei ole ka perearstil probleemi aeg-ajalt retsepti pikendada.

Psühhiaatri juures käisin ka, kuid see oli minu jaoks mõttetu, sest mingit abi sealt ei saanud.

Kvetiapiin on tegelikult peamiselt antipsühhootikum, mida kasutatakse ka bipolaarsuse ravis. Eks tal mingi und reguleeriv toime kindlasti on, kuna see on rahusti, aga minu meelest imelik, et see sulle nn esimese valikuna välja kirjutati.

[Mauno]

Alusta uneõest

[Külaline]

Kvetiapiin on tegelikult peamiselt antipsühhootikum, mida kasutatakse ka bipolaarsuse ravis. Eks tal mingi und reguleeriv toime kindlasti on, kuna see on rahusti, aga minu meelest imelik, et see sulle nn esimese valikuna välja kirjutati.

Seda kirjutatakse, kuna väidetavalt ei ole tal sõltuvust tekitavat mõju, erinevalt enamusest teistest sarnastest ravimitest. Ja unehäirete korral on doosid madalad, 25mg.

[Külaline]

Psühhiaater

[Külaline]

Psühholoog

[Külaline]

[Külaline]

✧˖°𝚿༘

[Külaline]

Võid kontakteeruda näiteks: https://www.kliinikum.ee/korvakliinik/unekeskus/

Aga üldiselt, ega siin mingit imenippi anda ilmselt pole. Tähtis on saada teadmine, ega sul pole unetuseks mingeid füsioloogilisi põhjuseid, vajadusel need välja ravida.

Ja sealt edasi - ikka ise pead püüdma ennast aidata, ega spetsialistid imesid ei tee. Pidev pingetunne päeval on kindel uneröövija. Nt kui oled kehvas suhtes või on kodus mingi muu pingeallikas, nii et sul on pidevalt adrenaliin sees - see tekitab unetust. Samuti ka töökollektiiviga. Kui inimesel ei ole seda sisemist rahu, siis tekib unetus.

Mind ennast aitas, kui eemaldasin magamistoast nutiseadmed ja tegin tunnike enne magama minekut netivaba aja. Õhtul võib käia nii pool tundi kuni tunnike värske õhu käes jalutamas, mitte liialt süüa, magamistoast liigne kola eemaldada või kappidesse peitud, voodis võib raamatut lugeda. Ja eriti tähtis on oskus pead padjale pannes tühjendada pea häirivatest mõtetest. Võid mõelda millelegi meeldivale või mingile tegevusele, mis ei aja sind närvi, seda nimetatakse "lammaste lugemiseks". Näiteks minul on selline mõte, mis aitab aju maha rahustada, aiatööde planeerimine. Tühjendan oma aju mõtetest, et lapsel läks täna koolis halvasti ja abikaasa ei aita kodutöödes, ning asendan need mõtetega, et mida ma kevade tulles aias teha tahaksin. Kujutlen lõhnavat värsket mulda, vot siia istutan saialilled, siis kujutlen neid juba ilusate kollastena õitsemas, keset ümmargust peenart paigutan ühe naljaka aiakuju, peenraäärised võiks olla rohelised ja elupuu alla rajaks purskkaevu. Purskkaevuni jõudes ma tavaliselt juba magan

Sellised kujutluspildid ei sobi muidugi neile, kes aiatööd jube raske ja koormavana tajuvad ja kellele see on stressiallikas. Ega minagi kujutle ennast higisena maad kaevamas, vaid need une-eelsed kujutluspildid, mille eesmärk on "lambaid lugeda", on ikkagi umbes nagu arvutimängud - et klikid nuppu ja ongi sul kohe uhke purskkaev olemas. Aga point jääb samaks - ehk et häid tulemusi võib anda häirivate mõtete asendamine meeldivatega, mis kätkevad endas ühtlasi mingisugust nuputamist, planeerimist.

[Külaline]

Minul pn telekas nagu minu unejutt. Ma lähtun sellest -tühi pilk- millega hoiatati mõni aeg tagasi lapsevanemaid,et kui su laps vaatab palju telekat,siis oma mõte ei liigu ja jõllitab vaid telekat. Ma ka lihtsalt vaatan mingit loodussaadet või reisisaadet ja ega üle 10min ma vaadata suudagi.telekas läheb taimeriga ise kinni.

[Külaline]

Ma ka kunagi võtsin kvetiapiini, väga hea ravim oli. Seda kasutatakse jah skisofreenia raviks, aga väga suurtes doosides. Mina jälle mõtlesin, et kui mind teeb pool tabletti täiesti uniseks, kuidas seda need skisofreenikud siis suurtes doosides võtta saavad ja sellega kuidagi veel oma elu elada.

[Külaline]

Ma ka kunagi võtsin kvetiapiini, väga hea ravim oli. Seda kasutatakse jah skisofreenia raviks, aga väga suurtes doosides. Mina jälle mõtlesin, et kui mind teeb pool tabletti täiesti uniseks, kuidas seda need skisofreenikud siis suurtes doosides võtta saavad ja sellega kuidagi veel oma elu elada.

Sest neil on ajukeemia paigast ära ja toimib hoopis teistmoodi, kui tervel inimesel.

[Külaline]

Ja sealt edasi - ikka ise pead püüdma ennast aidata, ega spetsialistid imesid ei tee. Pidev pingetunne päeval on kindel uneröövija. Nt kui oled kehvas suhtes või on kodus mingi muu pingeallikas, nii et sul on pidevalt adrenaliin sees - see tekitab unetust. Samuti ka töökollektiiviga. Kui inimesel ei ole seda sisemist rahu, siis tekib unetus.

Kollektiividega kodus ja tööl on mul hästi, aga pidev pinge on sees viimasel ajal küll, tööl on kiired ja keerukad ajad, olen ka ise aru saanud, et just seepärast ma ei magagi. Õhtul magama jään, aga ärkan kolmveerand tunni kuni kolme tunni pärast ja siis on mitmed tunnid unetust. Hommikul kell 5-6 jään uuesti magama, arusaadav, et järgmine päev on nii tore olla. Töö on mul õnneks vähemalt kindla ajaraamita, saan hommikul veidi kauem magada, aga kümnest ikka juba pean tegutsema hakkama, et asjad tehtud saaks.

Õppida pead mõtetest puhastama ongi mu eesmärk tegelikult, aga siin tekibki küsimus, et kumba spetsialisti mul vaja on. Psühhiaater ju ei tee teraapiat, aga samas ega ma kaua sellises tempos ja taktis vastu ei pea, mul on mingit kiiremat sekkumist vaja kui oodata teraapia toimimahakkamist. Puhkust oleks mul vaja, aga pole mingit mõtet seda hetkel võtta, seda hullemini mul teha olevad asjad kuhjuvad ja stress ainult suureneb sellest.

Et ühesõnaga - ma ei tea, kuhu poole jooksma peaks. Kuna nii psühhiaatritele kui psühholoogidele on nagunii pikad järjekorrad, isegi tasulistele (just vaatasin, aprillikuusse saaks, ega igaühele ei taha ju ka), siis vist ikkagi pean perearstiga leppima, äkki kirjutab mingit kergemat unerohtu või miskit. Õhtul jalutama.

Ahjah, jama on veel see, et öösel ma kipun siis sööma kui und ei tule. See kuidagi nagu aitab, ma ei tea, miks. Kord juustuga sai, kord viinamarjad, kord mustade päevade šokolaad.

[Külaline]

Kui vana oled? Mul olid sellised unehäired, kui menopaus hakkas. Ise ka ei saanud alguses aru, et mis toimub. Hiljem, kui juba kuuma/külmahood ka hakkasid, sain aru, millest need algsed unehäired tingitud olid. Lihtsalt samamoodi tõusin öösel üles ja mitu tundi enam und ei tulnud. No muidugi oli siis päeval totaalne energiapuudus ja kukkusin igasugu rämpsu ja maiusi sisse ajama. Võite arvata, wet tuli suht kiirelt + 15kg. Lõpuks ei pidanud enam sellele unetusele ja närvilisusele vastu ja sai günekoloogilt HAR ravimid peale. Magan nagu miska ja närvid ka rohkem korras. +15 sain ka siis alla, aga nüüd 3a, hiljem on jälle tagasi hiilind. Ah, tühja nende kilodega, peaasi, et uni korras ja närvid ka.