Kas EMOsse peaks pääsema saatekirjaga ehk kuidas jagada raha meditsiinisüsteemis

[Külaline]

Arutame meditsiiniteemadel. Mis asjaoludel te olete ise EMOsse läinud? Kas EMO peaks olema kättesaadav vaid perearsti saatekirjaga?

See EMO ummistamine on vist suuremate linnade nagu Tallinna-Tartu probleem. Olen käinud erakorralist abi saamas ka kahes väikelinnas, kus oli järjekord olematu ja suhtlus sõbralik. Arvan, et tervishoius raha küll napib, kuid mitte seetõttu, et seda oleks oleks vähe, vaid seda ei kasutata arukalt.
Perearstisüsteemi alguses räägiti, et hällist hauani tegeleb sama arst, kes teab inimese hädasid, loob seoseid jms. Perearstist on saanud aga nagu süljetops, kes teeb kõike muud kui ravib - koostab dokumente, dokumenteerib eriti hoolsalt, sest hiljem võib välja tulla, et midagi jäi kirja panemata. Ka on rahastus pearahapõhine ja patsientidest üle jääva raha saab paigutada mujale.

ka eriarstiabi süsteem ei ole mu meelest hea. Käisin värskelt kahel eriarsti vastuvõtul, perearsti saatekirjaga. Mõlemad vastuvõtud olid kasutud - Ühel juhul olid kaebused üle läinud (ooteaeg 5 kuud). Eriarst vaatas, pea viltu, ja ütles, et ei teagi... no kui kaebuseid ka pole, ma teen siis vähemalt analüüse ja tegi... vaatasin labori hinnakirja, et kohe mitmesaja euro eest. Need olid korras. Ja eks vastuvõtu eest läks arve ka tervisekassasse.

Teine eriarst kutsus mind sisse 10 min hiljem (ukse pealt oli silt - oodata, kuniks kutsutakse). Visiidi kestus oli 30 min. Sellest 5 min kontrollis ta saatekirja ja tegi sissekande ning kirus registratuuri, kes selle tegemata jättis. Järgmised 5 min vaatasime 1990ndate ajakirjast pärinevaid soomekeelseid pilte ja ta ütles, et peaks mind kuulama, et "rebased kinni püüda" (no päriselt!). Rääkisime mõned minutid, peamiselt sellest eelmisest, analüüse teinud arstist, kellele ta olla öelnud, et need analüüsid ei näita midagi ja ta ikka teeb neid... Siis kirus ta, et aega ei ole, vastuvõtt on vaid 30 min. Viimased 5 min otsis ta uut aega ja rääkis, et teeb nüüd tööd 0,5 kohaga, sest "pool kohta võeti ära". Sain uue aja kahe kuu kaugusele ja lahke soovituse tulla tema eravastuvõtule kasvõi järgmisel päeval ning sooduskoodi 49 eurot maksvale magneesiumile... Ja selle vastuvõtu eest, kus ma ei saanud ühtegi nõuannet, läks ka kindlasti arve tervisekassale. Mõtlesin kirjutada sellele eriarstiabi ettevõttele, aga ei viitsinud. Õnneks ei ole minu probleemid kiireloomulised, aga kui olnuks, siis ei oskaks ma oma tervisehädadega minna ka mujale kui EMOsse.

Kuidas siis teiega?

[Külaline]

Mina olen emos käinud ainult suunamisega. Ühel korral nooremana kooliõe poolt, ühel korral suunas ämmaemand, paar korda on suunanud perearst ning töövälisel ajal on saadetud paaril korral kiirabi koju läbi nõuandeliini.
Ei pea õigeks iga probleemiga ummistamist. Eelnevalt võiks vähemalt telefoni teel konsulteerida, et kas võib olla päriselt ohtlik olukord või mitte, kui kindlad ei olda.

[Külaline]

Ma pole eriti arstil käija. Emos pole kunagi käinud. Ainult perearstil. Ja töötervishoiuarstil. Kohustuskikus korras.
Vahel kasutan apteegis olevat võimalust mõõta kolesterooli. See on mul kõrge. Vahel on liigesed teinud valu. Aga nagu elu on näidanud, on see ka u poole aastaga üle läinud. Sama aja oleks ma ootanud oma aega.

[Külaline]

Lapsena käisin emos mitu korda.
Üks kord oli kui koer mind pures näost. Täpsemalt ma seda külastust ei mäleta.
Teinekord oli kui kukkusin turnikalt alla. Emo külastust ka väga ei mäleta. Mäletan kui arst näitas röntgeni pilt, et käes on mõra ja see kinni seoti.
Siis kooliajal kui keka tunnis kukkusin. Mäletan, et ootasime pikalt, et vastu võetakse. Tehti röntgeni. Luud olid terved aga väke nikastus oli ja sain sideme.

Täiskasvanuna olen pidanud külastama naiste emo rasedusaja verejooksuga mitu korda. 2 rasedus katkemisega. Ja ühekorra oppi järgse tugeva verejooksuga.

Hiljutine värske emo külastus oli kuna arsti/õed perearstikeskuses ei suutnud mul diagnoosi panna minu jutu peale ja kohale ka ei kutsutud. Soovitati auru ja paratsetamoli võtta.
Mõni päev hilja kutsus mees kiirabi kuna seista ei jaksanud ning hingata ei saanud. Emos selgus, et põletik veres üle 500, kahepoolne kopsupõletik ja veremürgitus ning äge keskkõrvapõletik.

Nüüd kui neid vaadata, et viimasega oleks ma ära surnud, enne kui selle saatelehe oleks saanud.

Vb verejooksuga oleks arstil saatelehe saanud kuna oli hommik aga öösel oleks pidanud siis ilmselt korraliku verekaotuse läbi elama.
Katkenud rasedused pole sekkumist vajanud aga noh raseda mure on suur kui ikka verd tuleb.

Võib öelda, et päris tühja asjaga ma emosse ikka pöördunud ei ole.
Kindlasti on neid kes võib pöörduda perearstile aga kui perearstil ka abi ei saa ja eriarsti juurde pääseb ka mitme kuupärast alles siis mis inimestel üle jääb?

[Külaline]

Olen EMO-sse sattunud ühel korral, pearingluse ja oksendamisega. Neuroloog vaatas üle, katsus pulssi ja saatis koju. Samal ööl kukkusin kodus kokku. Tuli kiirabi, viis haiglasse, kus sain head ja adekvaatset abi. Kaks nädalat hiljem sain haiglast välja ja peale seda, õnneks, pole vajadust olnud erakorralisse pöörduda.

Ei arva, et EMO peaks ainult saatekirja alusel vastu võtma. See tähendaks mõnele patsiendile kindlat surma. Lihtsalt inimeste teadlikkus tervisest ja olulistest sümptomitest võiks olla parem. Seda võiks õpetada koolis juba väga varakult, et kuidas ohtlikke seisundeid ära tunda, kasvõi näiteks, et häda korral kaaslast aidata.

[Külaline]

Olen EMO-sse sattunud ühel korral, pearingluse ja oksendamisega. Neuroloog vaatas üle, katsus pulssi ja saatis koju. Samal ööl kukkusin kodus kokku. Tuli kiirabi, viis haiglasse, kus sain head ja adekvaatset abi. Kaks nädalat hiljem sain haiglast välja ja peale seda, õnneks, pole vajadust olnud erakorralisse pöörduda.

Ei arva, et EMO peaks ainult saatekirja alusel vastu võtma. See tähendaks mõnele patsiendile kindlat surma. Lihtsalt inimeste teadlikkus tervisest ja olulistest sümptomitest võiks olla parem. Seda võiks õpetada koolis juba väga varakult, et kuidas ohtlikke seisundeid ära tunda, kasvõi näiteks, et häda korral kaaslast aidata.

Neuroloog ei tundnud ja loodad, et kõik inimesed hakkavad diagnoose panema?

[Külaline]

Ei ole tühja asjaga pöördunud, kui pöördusin günekoloogilise probleemiga, pandi kohe haiglasse. Aga tean küll üht isikut, kes läheb iga asjaga EMO-sse, sest ei viitsi perearstiga jamada. Perearsti juurde saab nii, et mingist portaalist saadad soovi ja siis kutsutakse kuskil nädala jooksul vastuvõtule. Tema võtab raamatu kaasa, läheb EMO-sse ja saab kõik analüüsid ja diagnoosid kohe, mis ta muidu saaks mitme nädala jooksul ja mitme visiidiga. Ja teda ei huvita mingi mölin, tema läheb sinna järgmine kord ka. Sellepärast polegi see hala meedias praegu õige. Tagasihoidlikumad inimesed jätavad üldse pöördumata ja surevad maha kodus oma südamehädadega näiteks ja nahhaale see nahutamine karvavõrdki ei kõiguta.

[Külaline]

Kuidas see võiks välja näha, et emosse saatekirjaga?
Kui murran luu, või on luumurru kahtlus, lähen perearstile algul. Saan saatekirja ja siis emosse. See võtab ju palju rohkem aega, kui see et mind sõidutakse kohale. Või kutsun kiirabi luumurru kahtluse korral.
Praegu on nii, et kui ma helistan perearstile, siis ta helistab mulle mitme tunni pärast tagasi. Ma saan ravijuhise ja haiguslehe oma haigestumise korral. Kiiret pole.
Aga mõne seisundi puhul on kiire. Kuidas nendega siis?

[Tolmukübe]

Kindlasti EMO peaks olema saatekirja vaba. Aga võiks nii olla, et kui inimene on pöördunud sellise hädaga, mille saaks perearsti juures ka lahendatud, siis EMO visiiditasu takkajärgi oleks nt 50-100€. Siis kaovad hordid ukse tagant minema. Või kui tahab, las maksab.

[Külaline]

Ma arvan ka et visiiditasu 50 eurot võiks olla üks asi, mis järjekorda küll vähendaks, aga tekiks kohe uus mure, inimesed võivad hakata massiliselt võlgu jääma. Mis sa siis nendega teed, jätad järgmine kord ilma abita. Siis on jälle Õhtulehes jutuke, kuidas vaene inimene abita jäi ja sellepärast maha suri.

[Kõrsik]

See perearstilt saatele saamine on juba vigane. Kui näiteks kukkudki talvel peale tööd ja on luumurd. Ning perearstikeskus on kinni juba. Enne kui emosse saad siis pead terve öö kannatama, hommikul helistad perearstile, siis vaatavad kas saavad su vastu võtta. Äkki õnnestub ja saadki paari tunniga vastuvõtule. Siis seal vaatavad üle ja saad oma lehe ning lähed ootad jälle emos oma aega.

Ei saa panna kõike saatelehe alla. On olukordi kus ei olegi võimalik oodata ning on abi vaja. Neil see mõte on juba vigane.
Tuleks pigem tagada parem kättesaadavus perearstidega. Siis ehk minda emosse iga asjaga mida saaks ka perearst lahendada.

[Külaline]

Sellisel juhul peaks ju perearst 24/7 saadaval olema, et ka saatekiri väljastada.

Mina ise olen emos käinud 12a tagasi, kui esimest last ootasin ja 20.ndal nädala ootamatult kõhuvalu tekkis.
Ülejäänud 4 korda on suurema lapsega. 3 neist on larüngiit(kõriturse, haukuv köha). Tehti adrenaliiniauru. Hapnikutase kõigil kordadel oli madal. Ja viimane kord oli, kui suurem laps sai diabeedi diagnoosi. Tal oli ketoatsidoos juba. Siis jäime haiglasse sisse ka.


Minu arvates inimesed emosse pöörduvadki "tühiste" asjade pärast seetõttu, et perearstilt ei saa abi või ei saa üldse vastuvõtulegi + lisaks nädalavahetusel vastuvõtte üldse ju pole ja valvekliinikuid ka mitte.

[Külaline]

Minu arvates inimesed emosse pöörduvadki "tühiste" asjade pärast seetõttu, et perearstilt ei saa abi või ei saa üldse vastuvõtulegi + lisaks nädalavahetusel vastuvõtte üldse ju pole ja valvekliinikuid ka mitte.

Just, aga selle probleemi lahendamisega ei taha ükski tähtis tegelane tegeleda.

[Külaline]

Ma vaevlesin 7 aastat, 2x vahetasin isegi perearsti, et ehk mõni on targem. Ei olnud. Häda põhjus leiti kui enam kannatada ei suutnud ja EMO-sse pöördusin. Loll olin, et nii kaua kannatasin.

[Külaline]

EMO-s olen käinud ükskord elus, kui patlane kätt hammustas ja see paiste läks nagu pall. Ausalt öelda oleks kannatanud küll perearsti juurde ka minna, aga see olu puhkusel.
Aga mis puudutab arstisüsteemi raha puudust, siis hull laristamine käib meil. Käisin emaga südamearstil, kabineti vastas oli mingi õekeste laud. Mille taga inimesi istus reaalselt 6 tükki. Mis nende ülesanne oli, jäi mulle arusaamatuks, keegi selle poole tunni jooksul, mis mina seal istusin, millegiga hõivatud ei paistnud. Peale arsti visiiti paistis, et ühe ülesanne oli sisestada kuskile edasised uuringud, teine andis uue aja. No nagu mida???
Ja mõttetuid analüüse on mullegi aastate jooksul tehtud üksjagu.

[Külaline]

Olen EMO-s käinud ühe korra ja seda ka reaalse hädaolukorraga. Probleem algas keset ööd, kui ärkasin meeletu valu peale alaseljas/-kõhus. Võtsin mitu Dolmeni sisse, mis ei aidanud (ainuke valuvaigisti, mis mul muidu toimib). Nagu keegi oleks elusast peast piinanud, selline tunne, et katus sõidab kohe valust ära. EMO-s pandi kanüül ja tehti valuravi, vahepeal suurendati doosi, aga sellest polnud ikka kasu ning vähkresin küljelt küljele nagu hull. Pidin hommikuni ootama, et uuringuid teha. Pärast tuli ka põhjus välja - mul oli kivi liikunud kuseteedest põide. Kuna proportsioonid on sellised, et see kivi lõhub kõik, mida mööda ta liigub, siis see elusast peast piinamise tunne oli täitsa realistlik.

[Külaline]

mul oli kivi liikunud kuseteedest põide.

Kuidas seda raviti?

[Külaline]

mul oli kivi liikunud kuseteedest põide.

Kuidas seda raviti?

Võtsin No-Spad, valuvaigisteid ja tamsulosiini (lõõgastab lihaseid kuseteedes). Kivi tuli üsna kiirelt ise välja, 1-2 päevaga.

[Külaline]

Aga mõne seisundi puhul on kiire. Kuidas nendega siis?

Siis kutsutakse kiirabi.

[Külaline]

Sellisel juhul peaks ju perearst 24/7 saadaval olema, et ka saatekiri väljastada.

Selleks puudub vajadus. Jutt käib ju tööajal perearsti saatekirja saamisest. Peale tööaega ja nädalavahetustel saatekirja ei nõuta.