Naeratus ja lahkus teeninduses

[Külaline]

Tiktok ja fb on huvitavad kohad. Ma räägin teille mida nägin ja mis te sellest arvate.
Vimasel ajal on seal olnud klippe sellest kuidas noorem ja vanem põlvkond on nii erinevad klienditeeninduses. Noorem põlvkond on viisakam, naeratavam, suhtlejam. Vanem põlvkond näib neile ülbe ja kuri. Nad ei naerata, mis vaja ütlevad ühe sõnags, lisamata Palun. Ükskõik kas nad on kliendid või teenindajad.
Ja siis on üks eesti vaimse arengu treener. Kes räägib, kui palju energiat võtab naeratus, kui sul pole selkeks tuju ja oma elu on parasjagu nässus. Räägib mõistvalt. Räägib oma kogemusest.
Mis te arvate, kas peaks naeratama ja püüdma olla lahkem teeninduses? Mõlema poolselt. Või kui on raske endal niigi, jätan naeratuse ja püüan lihtsalt hakkama saada .

[Külaline]

Lisan et on veel selline õpetus, et kui ongi kehv aeg, vea suu naerule, nii peatab oma aju ära ja tuju minevat paremaks.

[Külaline]

Esimest korda kuulen, et noorem põlvkond olevat viisakam ja naeratavam. Pigem on just noored tibid üleolevalt nähvajad.
Kumba sa oma postitusega nüüd taotlesidki - kas tahtsid põlvkondi lõhestada, tembeldades ühed ehk noored "headeks" ja teised ehk vanad "pahadeks", või oli su postituse tegelik eesmärk öelda, et teenindusvaldkonnas võiks olla rohkem viisakust ja naeratusi?

[Külaline]

Ei, ma ei soovi kaubanduslikku naeratust, hindan ehedust, mul pole tarvis kellegi kohustuslikku naeratust. Poest soovin saada vajalikke tooteid ja viisakat suhtlust, aga mitte võltsnaeratusi.

[Külaline]

No minu arust tuleb siin vahe sisse, et noorem põlvkond töötab teeninduses kuskil restoranides või kohvikutes ja vanemat põlvkonda näed sa teenindamas Lidlis või Rimis, no mida nad seal ikka väga naeratavad. Samas kallis restoranis peab ikka natuke naeratama, muidu lastakse lahti. Aga mingit vanemat põlvkonda sinna ei võetagi teenindama. Aga eestlased üldiselt pole eriti sõbralik rahvas, siis pole nad ka väga head teenindajad. No see tundub ikka imelik küll, kui oled kallis toidukohas, tibi loivab seal, nägu vingus, sest peika jättis maha vms, samas ootab ka prisket jootraha. Ega nii ikka ei lähe tõesti asi. Kui see naeratamine nii raske on ja tahad "olla see, kes oled" (mossitav vingats?), siis teenindamine lihtsalt pole sinu ala.

[Külaline]

Naeratus ja teiste vastu lahke olek on minu meelest edu alus ja seda mitte ainult äris.

Töötasin klienditeeninduses kümme aasat ja kui ma sellest ajast midagi õppisin, siis just seda. Ei pea ju pidevalt suu kõrvuni olema nagu ameeriklastel, piisab ka monalisalikust naertuse vihjest näos. Pilk, olek- kõik mängib rolli ja väike naeratus sinna juurde on alati plussiks.

Üldjoontes nõustun, et vanem generatsioon on naeratusega kitsim, aga mitte alati. Seal, kus teenindaja palk oleneb tema müüginumbritest, näeb ka naeratavaid vanema põlvkonna teenindajaid.

[Külaline]

Ma arvan, et rohkem on point ka selles, et vanem põlvkond töötab raskematel ametikohtadel, noorem põlvkond on seal, kus kliente vähe, aega maa ja ilm vestelda ja naeratada. Vanem põlvkond töötab seal, kus tempo on taga ja kliente lausa voorib. Väga vähe on ju noori toidupoodide kassades, ikka rohkem seal, kus saab leti taga ajaviiteks küüsi viilida. Iga klient on siis teretulnud tema igavust peletama, suu läheb iseenesest naerule.

[Külaline]

No minu arust tuleb siin vahe sisse, et noorem põlvkond töötab teeninduses kuskil restoranides või kohvikutes ja vanemat põlvkonda näed sa teenindamas Lidlis või Rimis, no mida nad seal ikka väga naeratavad. Samas kallis restoranis peab ikka natuke naeratama, muidu lastakse lahti. Aga mingit vanemat põlvkonda sinna ei võetagi teenindama. Aga eestlased üldiselt pole eriti sõbralik rahvas, siis pole nad ka väga head teenindajad. No see tundub ikka imelik küll, kui oled kallis toidukohas, tibi loivab seal, nägu vingus, sest peika jättis maha vms, samas ootab ka prisket jootraha. Ega nii ikka ei lähe tõesti asi. Kui see naeratamine nii raske on ja tahad "olla see, kes oled" (mossitav vingats?), siis teenindamine lihtsalt pole sinu ala.

Misasja?! Just nimelt noored - gümnasistid, tudengid, alles hiljuti oma elu peale läinud hilisteismelised - põhiliselt Lidlis ja Rimis ja Maximas ja Hesburgeris töötavadki. Tegemist on suures osas nn hüppelaudadega päris tööellu. Mitte ükski tööandja ei võta kallisse restorani 18-aastast neiukest, kel kool pooleli ja väljaõpe ning kogemus null.

[Külaline]

Naeratus ja teiste vastu lahke olek on minu meelest edu alus ja seda mitte ainult äris.

Töötasin klienditeeninduses kümme aasat ja kui ma sellest ajast midagi õppisin, siis just seda. Ei pea ju pidevalt suu kõrvuni olema nagu ameeriklastel, piisab ka monalisalikust naertuse vihjest näos. Pilk, olek- kõik mängib rolli ja väike naeratus sinna juurde on alati plussiks.

Üldjoontes nõustun, et vanem generatsioon on naeratusega kitsim, aga mitte alati. Seal, kus teenindaja palk oleneb tema müüginumbritest, näeb ka naeratavaid vanema põlvkonna teenindajaid.

jama, naeratus pole kindlasti edu alus, kui oled Lidli kassapidaja või kas või hooldaja. Võid neis ametipostikel 20 aastat suu kõrvuni naeratada, mingit metsikut karjääriredeli tõusu ei järgne. Kiirus ja täpsus on vajalik.

[Külaline]

Misasja?! Just nimelt noored - gümnasistid, tudengid, alles hiljuti oma elu peale läinud hilisteismelised - põhiliselt Lidlis ja Rimis ja Maximas ja Hesburgeris töötavadki. Tegemist on suures osas nn hüppelaudadega päris tööellu. Mitte ükski tööandja ei võta kallisse restorani 18-aastast neiukest, kel kool pooleli ja väljaõpe ning kogemus null.

Lidlis, Maximas ja Rimis mina pole ühtki teismelist näinud, keskealisi naisi näen seal. Kas noor on ainult mingi teismeline kooli pooleli jätnud 18-aastane neiuke? Kallistes restoranides mina näen küll nooremat sorti naisi, keskealisi väga vähe. Kogemuse saab selles ametis juba mõne kuuga, seda ei saa mingi arstiametiga võrrelda.

[Külaline]

Misasja?! Just nimelt noored - gümnasistid, tudengid, alles hiljuti oma elu peale läinud hilisteismelised - põhiliselt Lidlis ja Rimis ja Maximas ja Hesburgeris töötavadki. Tegemist on suures osas nn hüppelaudadega päris tööellu. Mitte ükski tööandja ei võta kallisse restorani 18-aastast neiukest, kel kool pooleli ja väljaõpe ning kogemus null.

Lidlis, Maximas ja Rimis mina pole ühtki teismelist näinud, keskealisi naisi näen seal. Kas noor on ainult mingi teismeline kooli pooleli jätnud 18-aastane neiuke? Kallistes restoranides mina näen küll nooremat sorti naisi, keskealisi väga vähe. Kogemuse saab selles ametis juba mõne kuuga, seda ei saa mingi arstiametiga võrrelda.

Minul on küll täpselt vastupidine kogemus.

Kas sa küsid restoranides kelneri vanust? Tänapäeval näevad väga paljud ca 35-aastased vägagi noored välja. Meditsiinilise jaotuse järgi loetakse nad keskealisteks. Seega võid kelneri siledat näolappi ja nooruslikku meiki nähes liigitada ta küll "nooreks", ent tegelikult on ta juba 35 aastat vana. Ilmselgelt valitakse kallisse restorani tööle hea välimusega inimesed: 35-aastane sileda näoga daam saab seal kenasti tööd, sellal kui teine 35-aastane elumuredest loppi vajunud näoga töötaja laob Lidlis kaupa riiulitele. Klient liigitab ühe "nooreks", teise "vanaks".

[Külaline]

Misasja?! Just nimelt noored - gümnasistid, tudengid, alles hiljuti oma elu peale läinud hilisteismelised - põhiliselt Lidlis ja Rimis ja Maximas ja Hesburgeris töötavadki. Tegemist on suures osas nn hüppelaudadega päris tööellu. Mitte ükski tööandja ei võta kallisse restorani 18-aastast neiukest, kel kool pooleli ja väljaõpe ning kogemus null.

Lidlis, Maximas ja Rimis mina pole ühtki teismelist näinud, keskealisi naisi näen seal. Kas noor on ainult mingi teismeline kooli pooleli jätnud 18-aastane neiuke? Kallistes restoranides mina näen küll nooremat sorti naisi, keskealisi väga vähe. Kogemuse saab selles ametis juba mõne kuuga, seda ei saa mingi arstiametiga võrrelda.

Minul on küll täpselt vastupidine kogemus.

Kas sa küsid restoranides kelneri vanust? Tänapäeval näevad väga paljud ca 35-aastased vägagi noored välja. Meditsiinilise jaotuse järgi loetakse nad keskealisteks. Seega võid kelneri siledat näolappi ja nooruslikku meiki nähes liigitada ta küll "nooreks", ent tegelikult on ta juba 35 aastat vana. Ilmselgelt valitakse kallisse restorani tööle hea välimusega inimesed: 35-aastane sileda näoga daam saab seal kenasti tööd, sellal kui teine 35-aastane elumuredest loppi vajunud näoga töötaja laob Lidlis kaupa riiulitele. Klient liigitab ühe "nooreks", teise "vanaks".

Saan väga hästi aru, kas inimene on nooruslik keskealine või 20 aastane. Ja endiselt, ma pole kuskil Seleris, Lidlis ega mujal ühtki teismelist näinud. Neid äkki ajan ka 50 aastastega sassi?

[Külaline]

Ei, ma ei soovi kaubanduslikku naeratust, hindan ehedust, mul pole tarvis kellegi kohustuslikku naeratust. Poest soovin saada vajalikke tooteid ja viisakat suhtlust, aga mitte võltsnaeratusi.

Ma sinuga ühel arvamusel. Nad naeratavad, et peavad.

[Külaline]

Lidlis, Maximas ja Rimis mina pole ühtki teismelist näinud, keskealisi naisi näen seal. Kas noor on ainult mingi teismeline kooli pooleli jätnud 18-aastane neiuke? Kallistes restoranides mina näen küll nooremat sorti naisi, keskealisi väga vähe. Kogemuse saab selles ametis juba mõne kuuga, seda ei saa mingi arstiametiga võrrelda.

Minul on küll täpselt vastupidine kogemus.

Kas sa küsid restoranides kelneri vanust? Tänapäeval näevad väga paljud ca 35-aastased vägagi noored välja. Meditsiinilise jaotuse järgi loetakse nad keskealisteks. Seega võid kelneri siledat näolappi ja nooruslikku meiki nähes liigitada ta küll "nooreks", ent tegelikult on ta juba 35 aastat vana. Ilmselgelt valitakse kallisse restorani tööle hea välimusega inimesed: 35-aastane sileda näoga daam saab seal kenasti tööd, sellal kui teine 35-aastane elumuredest loppi vajunud näoga töötaja laob Lidlis kaupa riiulitele. Klient liigitab ühe "nooreks", teise "vanaks".

Saan väga hästi aru, kas inimene on nooruslik keskealine või 20 aastane. Ja endiselt, ma pole kuskil Seleris, Lidlis ega mujal ühtki teismelist näinud. Neid äkki ajan ka 50 aastastega sassi?

Mina saan ka aru. Mu kodukoha Maximas on praegu, suvisel ajal, mitu 16-aastast tööle võetud (tean, kuna nad meie kodukandis mu laste tuttavad). Pärismüüja on Ukraina neiu, vanuses nii 22 aastat. Kui viimati ühes vanalinna restos käisin, siis teenindas meie lauda u 50.-60.aastates proua.

Mina inimesi vanuse järgi ei lahterda. Sõbralikke ja naeratavaid inimesi leidub igas vanusegrupis, nii nagu on ka vastupidiseid näiteid. Ise ma teenindajalt naeratamist ei oota, küll aga ootan professionaalsust ja kauba/teenuse tundmist. Kui küsin prae kõrvale sobivat veini, siis võiks osata soovitada.

[Külaline]

Ise ma teenindajalt naeratamist ei oota, küll aga ootan professionaalsust ja kauba/teenuse tundmist. Kui küsin prae kõrvale sobivat veini, siis võiks osata soovitada.

Mina ikka ootan sõbralikku suhtumist küll, naeratus käib sinna juurde. Kui ikka olen restoranis ja seal on mingi sellise olekuga teenindaja, et oi kuidas mulle ei meeldi seda tööd teha ja miks mina pean siin sõbralik olema, siis see rikub tuju ja sellisesse kohta rohkem ei tule.

[Külaline]

Ise ma teenindajalt naeratamist ei oota, küll aga ootan professionaalsust ja kauba/teenuse tundmist. Kui küsin prae kõrvale sobivat veini, siis võiks osata soovitada.

Mina ikka ootan sõbralikku suhtumist küll, naeratus käib sinna juurde. Kui ikka olen restoranis ja seal on mingi sellise olekuga teenindaja, et oi kuidas mulle ei meeldi seda tööd teha ja miks mina pean siin sõbralik olema, siis see rikub tuju ja sellisesse kohta rohkem ei tule.

Mina ka. Inimese kehakeel tihtipeale räägib sama palju kui sõnad. Päris nii ikka ei tohiks olla, et klienditeenindaja jätab mulje, nagu klient tuleks teda segama. Olgu siis kassapidaja või kelner. Tema töö ongi olla viisakas ja teha oma tööd. Mitte iga oma ihurakuga väljendada, et ta ei tahaks selles kohas(tööl) üldse viibida.

[Külaline]

Olen ka pigem niipidi täheldanud, et rohkem naeratavad nooremad ja enesekindlamad teenindajad. Torssis ja puuduliku viisakusega on tavaliselt vanemad ja sellised vähese haritusega naised (see on nüüd küll puhtalt peale vaadates ja käitumist hinnates eeldatud). Mõne jaoks on üleolevus vist enesekaitse, kui ta töötab sellisel alaväärtustatud kohal.

Täna nägin Grossi poes üht noormeest teenindamas: lahke naeratus näol, tegutses väga kiiresti ja oli üliviisakas. Minu ees olev pensionär ei öelnud talle teregi vastu, lõpus ühmas ka ainult "mhm", kui müüja "palun" ütles ja head aega soovis. Vot sellistest ma ei saa aru. Tahad viisakat ja toredat teenindust, siis ole ka normaalne inimene. Noorematesse austavalt suhtumine võtaks nagu tüki enda küljest ära.

Kujutan ette, et kui ma ise töötaks kaubanduses, siis mulle läheks vägagi korda see, missugune jääb mulje minust kui töötajast. Mis seal siis teistmoodi on kui mujal - viisakus ja sõbralikkus käivad suhtluse juurde. Olen ka oma tööl saanud palju kiita selle eest, et ma naeratan ja olen positiivne, kuigi minul ei ole otseselt niisugust kliendisuhtlust, nagu on teenindajatel. Ikkagi pannakse tähele sellist asja ja julgetakse veel tänulikkust ka väljendada. Mina lihtsalt soovin, et teistel oleks minuga meeldiv kokkupuude, see on ju nii elementaarne.

[Külaline]

Mina samuti täheldanud nii nagu teema algataja. Alati on ka meeldivaid erandeid. Meditsiinteenuse äris, kus käin, on leti taga mitu teenindajat ja neist silmnähtavalt eeskujulikum teenindaja on a la 55+ proua.
Laias laastus võib nii öelda, et seal kus on vaja inglise keelt, seal on noored teenindajad ja seal kus vaja vene keelt, seal on 50+ prouad või vene rahvusest teenindajad. Kuigi suhtlemiselt minu arvates on venelased muidu avatumad, siis teenindajana aga kipuvad nad olema nipsakad ja neile meeldib nähvata ja toriseda nagu nõukogude inimene. Nii kaubanduses kui ka meditsiinis.

[Külaline]

Aga miks ainult teenindused ja kaubanduses? Igasugune kolleegidega suhtlemine võiks täpselt sama viisakas ja abivalmis olla.

[Külaline]

Aga miks ainult teenindused ja kaubanduses? Igasugune kolleegidega suhtlemine võiks täpselt sama viisakas ja abivalmis olla.

Mõtlesin just seda teemat lugedes sama-naeratamine on elementaarne nii kolleegidega kui perega suheldes. Mina mingeid vingus nägusid küll näha ei soovi.