Lemmikloomad restoranis/kohvikus

[Külaline]

Minust on viimasel ajal kahjuks koeravihkaja saanud. Või õigemini- ma ei mõista neid koeraomanikke, kes oma lemmikut igale poole kaasa veavad. Restorani, muuseumisse, poodi ja reisile.

Viimastel aastatel näeb üha enam, kuidas pere sööb restoranis õhtusööki ja nende koer vahib kõik see aeg laua kõrval ning nõuab niutsudes tähelepanu. Hiljuti nägin hotellis, kuidas hommikusöögilauas oli väiksemat sorti koerale laua ääres oma tool. Hiljuti saime ehmatuse osaliseks, kui kohvikusse sisenedes "tervitas" meid teise külastaja suur koer, kes iga uue siseneja peale püsti kargas ja haukuma kukkus. Kas looma koht on ikka inimestele mõeldud söögikohas, eriti, kui on näha, et see looma ennast häirib?

Minu meelest hakkab see loomade ülistamine ja nende igale poole kaasa tassimine juba kõiki piire ületama. Mind isiklikult see häirib. Samas on koerad mulle alati meeldinud, aga ma leian, et on vale neid niimoodi igale poole kaasa tirida.

[iiR]

Noh, oleneb kohast ja koerast. Mu loom nt ei haugu (kunagi) ega niutsu ning lamab mu jala juures. Päris peenesse õhtusöögirestosse ma temaga loomulikult ei lähe, aga lihtsalt linnas või reisil olles lõunale - vabalt.
Kui ma meenutan, siis ma tõesti pole mitte ainsatki korda kohanud üheski kohvikus halvastikäituvat või häirivat koera, tänaval küll olen. Kui kellegi koer külastajate peale hauguks, siis mu meelest oleks kohane töötajal paluda ikkagi koeraga lahkuda.

[Külaline]

koerte kaasavõtmine on nii tavaline, ja pole veel kordagi ükski neist ei mind ega teisi külastajaid seganud.
Alati pikutavad kas laua all või kõrval, hääletult.
Ikka oluliselt vähem häirivad kui mõned lapsed!

[Külaline]

Koer väga sageli oma tagumikku, hambaid ega käppasid ei pese, nii et pisut ebahügieeniline on, kui ta toidukohas oma mustade käppadega, väljaheidetega saastunud tagumikuga toolil istub, ise paar minutit tagasi võibolla salaja nosis mingi teie koera junni või mõnda rohus vedelevat hiire raibet. Koera tervisele ja seedimisele ei tee selline täiesti loomuomane käitumine muidugi mitte midagi halba, aga järgmisele inimesele, kes pärast ka seda tooli puudutab, teoreetiliselt küll. Aga seda koeraomenikele selgitada on praktiliselt võimatu.

[Külaline]

Pole näinud ühtegi koera kuskil tooli peal istumas ning üldiselt võetakse kaasa need loomad, kes avalikus kohas olla oskavad. Ühtegi haukuvat ja närvilist isendit pole ka kohanud, ega söögikoht ei lase kellelgi niimoodi kliente eemale peletada.

Lapsi ja koeri pole ka vaja võrrelda. Meie ühiskond on ikka suhteliselt lastevaenulik ning siis imestatakse, miks küll naised lapsi ei taha saada.

[Külaline]

Mind üldiselt ei häiri loomad ega lapsed avalikes kohtades, aga olen mitu korda näinud, kuidas toidupoes väiksemat kasvu koerad on poekärudesse pandud. See on vastik ja ebahügieeniline. Kui puhtad need kärud üleüldse on, on muidugi omaette teema.

[Külaline]

koerte kaasavõtmine on nii tavaline, ja pole veel kordagi ükski neist ei mind ega teisi külastajaid seganud.
Alati pikutavad kas laua all või kõrval, hääletult.
Ikka oluliselt vähem häirivad kui mõned lapsed!

See on väga tavaline ka Skandinaavias. Veel mõned aastad tagasi poleks ma uskunud, et seda ütlen, aga minu jaoks on linnaruumis häirivalt palju koeri. Tihti näeb tänaval jalutamas mitte ühte vaid kolme koera rihmaotsas. Mu naaber just võttis omale kolmanda koera. Tuttav paarike võttis koerad, mõlemale oma koer. Tõesti ühest ei piisa? Võtta omale linnakorterisse kaks- kolm suurt koera on minu meelest looma suhtes vastutustundetu. Sulle omanikuna selline elu ehk meeldib, aga koerale see kindlasti parim pole.

Siin peavad kõik koduloomad olema kiibistatud, enamik teeb ka kindlustuse, mis pole odav, sest kui juhtub, et loom vajab erakorralist ravi, siis see on röögatult kallis. Tean juhtumeid, kus loom on pandud magama või ära antud, sest tema pidamine läks liiga kulukaks. Mida edasi, seda enam mõtlen, et tegelikult peaks koduloomade arv olema seadusega piiratud.

[Külaline]

koerte kaasavõtmine on nii tavaline, ja pole veel kordagi ükski neist ei mind ega teisi külastajaid seganud.
Alati pikutavad kas laua all või kõrval, hääletult.
Ikka oluliselt vähem häirivad kui mõned lapsed!

See on väga tavaline ka Skandinaavias. Veel mõned aastad tagasi poleks ma uskunud, et seda ütlen, aga minu jaoks on linnaruumis häirivalt palju koeri. Tihti näeb tänaval jalutamas mitte ühte vaid kolme koera rihmaotsas. Mu naaber just võttis omale kolmanda koera. Tuttav paarike võttis koerad, mõlemale oma koer. Tõesti ühest ei piisa? Võtta omale linnakorterisse kaks- kolm suurt koera on minu meelest looma suhtes vastutustundetu. Sulle omanikuna selline elu ehk meeldib, aga koerale see kindlasti parim pole.

Siin peavad kõik koduloomad olema kiibistatud, enamik teeb ka kindlustuse, mis pole odav, sest kui juhtub, et loom vajab erakorralist ravi, siis see on röögatult kallis. Tean juhtumeid, kus loom on pandud magama või ära antud, sest tema pidamine läks liiga kulukaks. Mida edasi, seda enam mõtlen, et tegelikult peaks koduloomade arv olema seadusega piiratud.

mitte häirivalt palju vaid meeldivalt palju ütleksin mina...
teine koer võetakse tihti esimesele seltsiks. See kas elad linnas või maal ei mõjuta koera õnne üldse - temale on oluline olla karja liige, turvatunne, piisav liikumine, kvaliteetne toit. Linnakoerad on üsna suured suhtlejad - neil on sõbrad ka neljajalgsete seas.
Loomulikult on kiibistamine kja kindlustamine tavaline ka Eestis.

[Tolmukübe]

koerte kaasavõtmine on nii tavaline, ja pole veel kordagi ükski neist ei mind ega teisi külastajaid seganud.
Alati pikutavad kas laua all või kõrval, hääletult.
Ikka oluliselt vähem häirivad kui mõned lapsed!

See on väga tavaline ka Skandinaavias. Veel mõned aastad tagasi poleks ma uskunud, et seda ütlen, aga minu jaoks on linnaruumis häirivalt palju koeri. Tihti näeb tänaval jalutamas mitte ühte vaid kolme koera rihmaotsas. Mu naaber just võttis omale kolmanda koera. Tuttav paarike võttis koerad, mõlemale oma koer. Tõesti ühest ei piisa? Võtta omale linnakorterisse kaks- kolm suurt koera on minu meelest looma suhtes vastutustundetu. Sulle omanikuna selline elu ehk meeldib, aga koerale see kindlasti parim pole.

Siin peavad kõik koduloomad olema kiibistatud, enamik teeb ka kindlustuse, mis pole odav, sest kui juhtub, et loom vajab erakorralist ravi, siis see on röögatult kallis. Tean juhtumeid, kus loom on pandud magama või ära antud, sest tema pidamine läks liiga kulukaks. Mida edasi, seda enam mõtlen, et tegelikult peaks koduloomade arv olema seadusega piiratud.

Koeramaks peaks olema. Ühe eest nii palju, iga järgneva eest rohkem, küll siis hordid tänavalt minema kaovad. Ja tõukoer oluliselt kallim, kui tavaline, siis see ärgitab inimesi varjupaikadest võtma, saavad need hinged ka endale kodu ja koeravabrikantidel vähem kundesid. Kassivabrikud on, ehk koertega sama asi.

[Külaline]

Mulle ei meeldi koerad toidukohtades. Koer on koduloom, nagu iga teine. Siga, kana, küülikut või eeslit ju restosse kaasa ei veaks, miks siis peaks koera vedama?

[Külaline]

Me elame maal, linna 50 kilomeetrit. Kui nädalavahetusel otsustame linna jalutama minna, siis muidugi võtame koera kaasa ja käime temaga ka kohvikus. Kuhu ma ta seniks panema peaks siis, kui kohvikus istun? Oleme eraldi vaeva näinud, et koer käituda oskaks. Samuti käib koer meiega reisidel, ta on pereliige ja ei pea nädalaid sel ajal kuskil koertehotelli puuris veetma. Jällegi, muidugi käime temaga koos ka reisil olles söömas. Kui see kedagi häirib - no mis teha? Mind jälle kohtuvavalt häirivad inimesed, keda kõik siin ilmas häirib, aga näe, pean nendega kuidagi leppima...

[Külaline]

Mulle ei meeldi koerad toidukohtades. Koer on koduloom, nagu iga teine. Siga, kana, küülikut või eeslit ju restosse kaasa ei veaks, miks siis peaks koera vedama?

Just. Koerale omistatakse ekslikukt omadusi nagu nad oleks jube mõistvad ja arusaajad. Tegelikult võib koer käituda stressiolukorras vägagi ettearvamatult ja linnaruum pakub koerale siiski rohkem stressi kui seda stiimulit, mida loom tegelikult vajab.

Maailm on tasapisi lolliks minemas ja see arutu koerabuum on üks selle väljendusi. Noored ei soovi enam lapsi saada, sest see on "kallis lõbu" ja ei taheta siia "hullu maaima lapsi tuua", aga sama ei kehti miskipärast koerte kohta. Üks-kaks koera peres on raudselt sama kallis "lõbu" kui laps ja see "hirmsa maailma" väljavaade koertele samuti ei laiene.

[Külaline]

Ausalt, ma ei saa aru neist loomavihkajaist.

Mis see teie asi on, mitu koera või kassi oma korteris või oma majas peab, oma raha eest. Jah, ma saan aru, kui koer on kasvatamata ja pidevalt haugub ning häirib rahu, rääkimata agressiivsusest. Aga no selliseid koeri on ikka vähe ja tavaliselt elavad nad kuskil talus, mitte ei kola kohvikutes ringi.

Mis räpasusse puutub, siis enamik inimesi on vähemalt sama räpased, ärge tulge mulle rääkima. Käed, jalanõud, kotid, rahakotid, telefonid, lapsed rongis jalgupidi tooli peal, metroos roomamas, teismelised kõnniteel istumas. Osa ei pese ka ennast ja haisevad.

Osa inimesi on ise loomavihkajad ja õpetavad oma lapsi ka vastavalt. Tuleb chihuahua vastu, hakatakse vaata et kiljuma. Laps siis õpib oma ema pealt. Muidugi oma koduriigis näen, et ka ekstreemsed moslemid ei salli koeri.

[Külaline]

Ausalt, ma ei saa aru neist loomavihkajaist.

Mis see teie asi on, mitu koera või kassi oma korteris või oma majas peab, oma raha eest. Jah, ma saan aru, kui koer on kasvatamata ja pidevalt haugub ning häirib rahu, rääkimata agressiivsusest. Aga no selliseid koeri on ikka vähe ja tavaliselt elavad nad kuskil talus, mitte ei kola kohvikutes ringi.

Enamasti probleemid sealt just algavadki, et koer haugub või käitub teisi häirivalt. Olen maalaps ja koduloomadega harjunud, aga need linnaruumis või kohvikus urisevad koerad häirivad mind ka. Ja see pole loomavihkamine vaid mina inimesena ei soovi restoranis kellegi bullterjeriga kõrvuti lauas istuda. On seda tõesti palju palutud?

Palun väga, võtke koeri, aga palun ärge suruge neid peale teistele.

[Külaline]

Me elame maal, linna 50 kilomeetrit. Kui nädalavahetusel otsustame linna jalutama minna, siis muidugi võtame koera kaasa ja käime temaga ka kohvikus. Kuhu ma ta seniks panema peaks siis, kui kohvikus istun? Oleme eraldi vaeva näinud, et koer käituda oskaks. Samuti käib koer meiega reisidel, ta on pereliige ja ei pea nädalaid sel ajal kuskil koertehotelli puuris veetma. Jällegi, muidugi käime temaga koos ka reisil olles söömas. Kui see kedagi häirib - no mis teha? Mind jälle kohtuvavalt häirivad inimesed, keda kõik siin ilmas häirib, aga näe, pean nendega kuidagi leppima...

Siis seod ta õue seniks, kuni siseruumis sööd. Sa ei vii teda toidukohta, kus inimesed istuvad. Teine naljakas asi on mingite kääbusjunnidega ringi kõndimine, need siis kuskil käekotis või süles. Anna abi. Mis sa võtad sellist, kes ei suuda kodus oodata.

[Külaline]

Ausalt, ma ei saa aru neist loomavihkajaist.

Mis see teie asi on, mitu koera või kassi oma korteris või oma majas peab, oma raha eest. Jah, ma saan aru, kui koer on kasvatamata ja pidevalt haugub ning häirib rahu, rääkimata agressiivsusest. Aga no selliseid koeri on ikka vähe ja tavaliselt elavad nad kuskil talus, mitte ei kola kohvikutes ringi.

Enamasti probleemid sealt just algavadki, et koer haugub või käitub teisi häirivalt. Olen maalaps ja koduloomadega harjunud, aga need linnaruumis või kohvikus urisevad koerad häirivad mind ka. Ja see pole loomavihkamine vaid mina inimesena ei soovi restoranis kellegi bullterjeriga kõrvuti lauas istuda. On seda tõesti palju palutud?

Palun väga, võtke koeri, aga palun ärge suruge neid peale teistele.

Ei ole kunagi silmanud bullterjerit kohvikus. Sina ära suru oma mentaliteeti teistele peale.

Virisev, klatsiv, silmi pööritav mutt rikub avalikku ruumi palju rohkem kui 95% koeri.

[Külaline]

Mul endal oli koer viimati lapsepõlves ja siis pidi alati poodi minnes koera rihmaga puu vms külge siduma ning jäi kurvalt ootama. Minu meelest on nii tore, et tänapäeva ühiskonnas on reeglid muutunud ja hästi käituvad koerad on paljudesse kohtadesse lubatud. Mul tuleb alati naeratus näole, kui kusagil siseruumis koera näen. Tänaval kõndides ei pane neid tihtipeale tähele.

[Külaline]

Ausalt, ma ei saa aru neist loomavihkajaist.

Mis see teie asi on, mitu koera või kassi oma korteris või oma majas peab, oma raha eest. Jah, ma saan aru, kui koer on kasvatamata ja pidevalt haugub ning häirib rahu, rääkimata agressiivsusest. Aga no selliseid koeri on ikka vähe ja tavaliselt elavad nad kuskil talus, mitte ei kola kohvikutes ringi.

Mis räpasusse puutub, siis enamik inimesi on vähemalt sama räpased, ärge tulge mulle rääkima. Käed, jalanõud, kotid, rahakotid, telefonid, lapsed rongis jalgupidi tooli peal, metroos roomamas, teismelised kõnniteel istumas. Osa ei pese ka ennast ja haisevad.

Osa inimesi on ise loomavihkajad ja õpetavad oma lapsi ka vastavalt. Tuleb chihuahua vastu, hakatakse vaata et kiljuma. Laps siis õpib oma ema pealt. Muidugi oma koduriigis näen, et ka ekstreemsed moslemid ei salli koeri.

Kas see tuleb tõesti mõnele üllatusena, aga koerad ja kassid võivad kanda päris palju vastikuid parasiite, millega inimesed linnakeskkonnas nii kergelt ei nakkuks. Inimesed nimelt ei situ ja kuse avalikus ruumis (mõnede eranditega muidugi) ega nühi oma paljast või muidu saastunud taguotsa vastu ostukäru või kohvikupinki, pükstega koera kuigi tihti pole kohanud. Mõni laseb oma koeral vastu majaseinu kuseda, kuidas see väljaheide peaks sellisest kohast kaduma? Vihm sinna ju ei saja. Mõni on jah korralik loomaomanik ja annab oma koerale regulaarselt ussirohtu ja jalutab ettenähtud kohas, aga mõni ei viitsi oma koerag isegi majast kaugemale jalutada, muust rääkimata. Kassid ja liivakastid vana teema, lapsed topivad seda saastunud liiva suhu jne. Meil kolisid koerad kortermajast (graafiku alusel ise koristame) välja ja kohe tunduvalt puhtam on olla, enne oli karvu igal pool ja poripritsmeid pidevalt seintel, koerahaisust ja kontrollimatust haukumisest rääkimata.

[Külaline]

Ma koeri ei vihka aga sellest hoolimata ei soovi neid kohata toidukohtades siseruumides.

[Külaline]

Ausalt, ma ei saa aru neist loomavihkajaist.

Mis see teie asi on, mitu koera või kassi oma korteris või oma majas peab, oma raha eest. Jah, ma saan aru, kui koer on kasvatamata ja pidevalt haugub ning häirib rahu, rääkimata agressiivsusest. Aga no selliseid koeri on ikka vähe ja tavaliselt elavad nad kuskil talus, mitte ei kola kohvikutes ringi.

Mis räpasusse puutub, siis enamik inimesi on vähemalt sama räpased, ärge tulge mulle rääkima. Käed, jalanõud, kotid, rahakotid, telefonid, lapsed rongis jalgupidi tooli peal, metroos roomamas, teismelised kõnniteel istumas. Osa ei pese ka ennast ja haisevad.

Osa inimesi on ise loomavihkajad ja õpetavad oma lapsi ka vastavalt. Tuleb chihuahua vastu, hakatakse vaata et kiljuma. Laps siis õpib oma ema pealt. Muidugi oma koduriigis näen, et ka ekstreemsed moslemid ei salli koeri.

Kas see tuleb tõesti mõnele üllatusena, aga koerad ja kassid võivad kanda päris palju vastikuid parasiite, millega inimesed linnakeskkonnas nii kergelt ei nakkuks. Inimesed nimelt ei situ ja kuse avalikus ruumis (mõnede eranditega muidugi) ega nühi oma paljast või muidu saastunud taguotsa vastu ostukäru või kohvikupinki, pükstega koera kuigi tihti pole kohanud. Mõni laseb oma koeral vastu majaseinu kuseda, kuidas see väljaheide peaks sellisest kohast kaduma? Vihm sinna ju ei saja. Mõni on jah korralik loomaomanik ja annab oma koerale regulaarselt ussirohtu ja jalutab ettenähtud kohas, aga mõni ei viitsi oma koerag isegi majast kaugemale jalutada, muust rääkimata. Kassid ja liivakastid vana teema, lapsed topivad seda saastunud liiva suhu jne. Meil kolisid koerad kortermajast (graafiku alusel ise koristame) välja ja kohe tunduvalt puhtam on olla, enne oli karvu igal pool ja poripritsmeid pidevalt seintel, koerahaisust ja kontrollimatust haukumisest rääkimata.

Ja kui palju inimese on sellise ohu tõttu haigestunud?

Tuletame meelde viimast suurt epideemiat. Inimesed surid covidisse, kuna polnud vaktsiine ja kuigi neil paluti kodus olla ja haigust mitte levitada, ronisid nad avalikesse kohtadesse, levitasid haigust ja jäid ise haigeks, halvemal juhul surid maha.

Mida me sellest järeldada võime?