Kas tunnete mõnda sugu vahetanud inimest?

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Kas tunnete mõnda sugu vahetanud inimest?

Postitus Postitas Külaline »

Kas inimene tundub siis pärast soovahetusoperatsiooni õnnelikum ja rahulolevam?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tunnen mitut. Jah, nemad on oma otsusega rahul. Samapalju õnnelikud ja rahulolevad nagu kõik mitte sugu vahetanud inimed. Sina ise ju ka kogu aeg ei mõtle rahulolevalt oma genitaalidele...
Kui tunned, et midagi on valesti on see sul kogu aeg peas tiksumas, kui kõik on korras siis enam mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 13:38 Tunnen mitut. Jah, nemad on oma otsusega rahul. Samapalju õnnelikud ja rahulolevad nagu kõik mitte sugu vahetanud inimed. Sina ise ju ka kogu aeg ei mõtle rahulolevalt oma genitaalidele...
Kui tunned, et midagi on valesti on see sul kogu aeg peas tiksumas, kui kõik on korras siis enam mitte.
Kas sulle nendega suheldes ei tundu, et nad on kokkuvõttes nagu midagi mehe ja naise vahepealset? Ma ei ole näinud veel ühtegi sugu muutnud inimest, kes näeks päris naise või mehena välja, ikka kumab see algupärane sugu nende välimusest ja olemusest läbi. Naiseks muutunute puhul mängib kaasa veel see aspekt, et nad kipuvad seda naiseks olemist riietuse ja meigiga üle rõhutama ja tulemus on pigem drag queen´ilik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 13:25 Kas inimene tundub siis pärast soovahetusoperatsiooni õnnelikum ja rahulolevam?
Tunnen. Tema on küll õnnetu. Kahetseb tohutult aga 100% protsessi tagasi pöörata enam pole võimalik. Ma väga loodan, et ta saab oma kehaga taas sõbraks ja eluisu tuleb tagasi. Kunagi oli andekas, energiline noor. Praegu nagu inimvare, sageli psühhiaatriahaiglas, järjepidevalt ravimid peal...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kahte inimest tean, kes hakkasid naisest meheks. Mõlemad on edukad ja väga tublid inimesed. Mõlemad näevad ka täiesti mehe moodi välja, ainuke asi, et üks on lühike.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 13:47 Kas sulle nendega suheldes ei tundu, et nad on kokkuvõttes nagu midagi mehe ja naise vahepealset? Ma ei ole näinud veel ühtegi sugu muutnud inimest, kes näeks päris naise või mehena välja, ikka kumab see algupärane sugu nende välimusest ja olemusest läbi. Naiseks muutunute puhul mängib kaasa veel see aspekt, et nad kipuvad seda naiseks olemist riietuse ja meigiga üle rõhutama ja tulemus on pigem drag queen´ilik.
Mina näen inimest sellena, nagu ta on. Sugu ei ole minu jaoks oluline, pole kunagi olnud. Ega inimene sisemiselt ei muutu, sõbra või tuttava puhul eriti, nad ei ole ju mitte kunagi olnud ülinaiselikud või übermehelikud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Otseselt sõbra või töökaaslasena ei tunne, aga läbi ühe hobiportaali küll. Sellel ca 60-aastasel mehel on naiseks muutumise protsess käsil ja ta postitab muu hulgas ka sellest pidevalt pilte. Tegu hollandlasega.

Ega sealt sellises vanuses enam midagi esteetilist ei tule, mis välimust puudutab. Aga kui ta ise on õnnelik, siis nii kõrges eas lasku käia. Mina sellest paraku lõpuni aru ei saa ja pean seda psüühiliseks häireks.

Ise olen naine, kes saab nn meestetöödega suurest osast meestest paremini hakkama, aga see ei tähenda ometi, et ma mees oleksin. Ühel päeval toimetan töökombes, järgmisel lähen kleidis ja kontsadega välja. Mis takistab teistel laia diapasooniga elu elamast? Miks on selleks tarvis enda keha retsida?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 14:52 Otseselt sõbra või töökaaslasena ei tunne, aga läbi ühe hobiportaali küll. Sellel ca 60-aastasel mehel on naiseks muutumise protsess käsil ja ta postitab muu hulgas ka sellest pidevalt pilte. Tegu hollandlasega.

Ega sealt sellises vanuses enam midagi esteetilist ei tule, mis välimust puudutab. Aga kui ta ise on õnnelik, siis nii kõrges eas lasku käia. Mina sellest paraku lõpuni aru ei saa ja pean seda psüühiliseks häireks.

Ise olen naine, kes saab nn meestetöödega suurest osast meestest paremini hakkama, aga see ei tähenda ometi, et ma mees oleksin. Ühel päeval toimetan töökombes, järgmisel lähen kleidis ja kontsadega välja. Mis takistab teistel laia diapasooniga elu elamast? Miks on selleks tarvis enda keha retsida?
See "ise olen naine" su kommentaaris peaks ju täiesti ühese vastuse andma kellena sa end tunned. Nemad nii ei tunne ja sina ei saa sellest aru. Kõige lihtsamalt mõistetav sinu jaoks oleks ilmselt selline kirjeldus: kui sul on sünnist saati saba või lisajäsemed, siis ilmselt sa pöörduksid meditsiini poole, et oma probleem kirurgiliselt lahendada. Isegi kui need kuidagi otseselt su elu ei ohusta ja võiksid vabalt ka nendega edasi elada. Kui sul on diabeet, siis süstid terve elu insuliini. Kui su diagnoosiks on soodüsfooria, ravitakse sind samamoodi tänapäevase meditsiini parimate võimaluste kohaselt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 15:14

See "ise olen naine" su kommentaaris peaks ju täiesti ühese vastuse andma kellena sa end tunned. Nemad nii ei tunne ja sina ei saa sellest aru. Kõige lihtsamalt mõistetav sinu jaoks oleks ilmselt selline kirjeldus: kui sul on sünnist saati saba või lisajäsemed, siis ilmselt sa pöörduksid meditsiini poole, et oma probleem kirurgiliselt lahendada. Isegi kui need kuidagi otseselt su elu ei ohusta ja võiksid vabalt ka nendega edasi elada. Kui sul on diabeet, siis süstid terve elu insuliini. Kui su diagnoosiks on soodüsfooria, ravitakse sind samamoodi tänapäevase meditsiini parimate võimaluste kohaselt.
Lihtsalt ...neid düsfoorikuid on viimasel ajal kuidagi väga palju ja see on natuke nagu moevool. Mis ongi põhjuseks, et paljudele see ei meeldi, eriti kuna siin mängib rolli ka teatud propaganda. Nagu on teismeliste seas moevool olla gay või lesbi ja vikerkaarelippu lehvitada. Kusjuures hiljem saavad paljudest (isegi enamusest) neist siiski tavalised heteroseksuaalid.
Kui mingi eluperioodi veetmine väidetava omasooiharana ei too enamasti mingeid pöördumatuid muudatusi, siis soo kirurgilise muutmisega need paraku kaasnevad. Ja nagu näha, paljud kahetsevad.

Seega ma arvsn ikkagi, et kõigepealt peaks ravima psüühikat ja kirurgi võiks olla absoluutselt kõige viimane meede. Kindlasti mitte hõlpsasti kätte saadav.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 15:31 Seega ma arvsn ikkagi, et kõigepealt peaks ravima psüühikat ja kirurgi võiks olla absoluutselt kõige viimane meede. Kindlasti mitte hõlpsasti kätte saadav.
Aga äkki jätaks selle arvamise meditsiinis pädevatele professionaalidele. Nii nagu diabeedi puhul sa ilmselt ei kipu neid nõuandeid jagama. Soomuutmine ei ole hõpsasti kättesaadav ja kiire protsess. Arste, kellega tegemist tuleb on ikka väga mitmeid. Selle läbimine on paras kadalipp, tean seda väga lähedase sõbra näitel. Ütleks, et lausa põhjendamatult pikk ja keeruline.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tunnen üht täiskasvanud: mehest naiseks. Tema tundub küll rahul.
Tunnen ka üht last: naisest meheks. (või, noh, tüdrukust poisiks) Tema on hormoonimöllus teismeline ja täiesti pekkis on temaga. Enne oli hull, nüüd veel hullem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.

Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Peale nende mõne, keda Eestis kõik teavad, tunnen kolme teismelist, kellel soovahetus käsil. Pilt on masendav. Mis neist saab, kas ikka õnnelikud inimesed, seda veel ei tea. Seni pole neid opereeritud, aga vähemalt kaks neist söövad hormoone (üks tüdrukust poisiks, teine vastupidi). Kolmas samuti tüdrukust poisiks, kaugel tal mingi juriidiline või füüsiline protsess on, seda ka ei tea, aga riietub ja käitub nagu poiss. Tegemist on kõigil kolmel juhul väga noorte põhikooli õpilastega.
Kui saaks, peksaksin nende ümbert laiali kõik need kõrvasosistajad, nagu siingi paar kägu on. Te ei anna endale aru, mida te teete. Kui õnnelik keegi on, seda sina öelda ei saa. Sa ei tea, kui palju keegi patja nutab või enesetapumõtteid haub. Nii palju võiks neil kõvadel "arusaajatel" ju elementaarset psühholoogia-alast vaistu olla, et mõista: soovahetajad ei saagi kurta. Kui nad kannatavad, siis hambad ristis, omaette. Sest lisaks mõistmisele, et ta tegi pöördumatu fataalse ja vale otsuse, tuleks tal avalikult kahetsedes või õnnetu olles veel ka parastamist taluma hakata. Kannatavad ja jõuavadki lõpuks enesetapuni. Kapist välja tulla selles mõttes, et kõigile tunnistada - jah, olin loll, on väga raske.
Ma ikka imestan, kuidas selliseid asju absoluutselt ei mõisteta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 17:10 Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.

Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Ainult et see kahetsemine ei aita enam midagi. See ongi jube selle asja juures. Untsuläinud soengu saad kuu aja pärast õigeks lõigata, aga mida sa teed oma untsuläinud soovahetusega? Invaliid, kummaline olend eluks ajaks. Mul pole sõnu, kuidas ma neile kaasa tunnen.
ÜKs rääkis siin mingitest professinaalsetest arstidest? Lubage väga valjusti naerda. Ükski professionaalne arst ei soovita kellelgi sugu muuta.
Nõuka teadlased pöörasid Siberi jõgesid ümber ja aretasid uusi võimatuid viljasorte. Äpardusid muidugi, aga nüüdseks on see unustatud. Lapsi väärastavad "arstid" aga teevad oma õudse teo igaveseks.
Kui lihtsameelne saab siis inimene olla, et sellist asja usub? Kui loll saab olla, et seletada siin midagi professionaalsetest arstidest. Kas sa peaksid seda ka professionaalseks arstiks, kes tuleks näiteks naabri emast koera isaseks lõikama, sest naaber soovib nii? Vaevalt küll, sa arvaksid, et see arst on idioot. Aga lastega eksperimenteerida - laske aga käia, nii tore! Teeme nad õnnelikuks, juhhei! Kas pole kuritegelik?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 16:00 Aga äkki jätaks selle arvamise meditsiinis pädevatele professionaalidele. Nii nagu diabeedi puhul sa ilmselt ei kipu neid nõuandeid jagama. Soomuutmine ei ole hõpsasti kättesaadav ja kiire protsess. Arste, kellega tegemist tuleb on ikka väga mitmeid. Selle läbimine on paras kadalipp, tean seda väga lähedase sõbra näitel. Ütleks, et lausa põhjendamatult pikk ja keeruline.
Arstid on pigem nagu kahe kivi vahel ja lõpuks suhtumisega, et tuleb ära teha, olenemata isiklikust arvamusest. Olen seda haiglas töötades piisavalt näinud.

Ja kahjuks ma ei usu ega näe, et soodüsfoorikud saaksid piisavat psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi. Igasuguse vaimse tervise abi välja ajamine Eestis on juba piisav kadalipp, kui just endal rahakott puuga seljas pole.
Kõuts
Teerajaja
Postitusi: 128
Liitunud: 03 Juun 2024 22:04
Kontakt:

Postitus Postitas Kõuts »

Aga kus on siis nende laste vanemad? Ükski laps ei saa midagi niisugust ju üksi otsustada ega algatada. Kas psühholoogid siis vanematega ei vestle?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 17:10 Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.

Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Sa ei tea, mis põhjusel inimene endalt elu võttis.

Soomuutust kahetsevad on ikka väga suures vähemuses, nendest räägitakse loomulikult ja transfoobid oma kõlakodades võimendavad neid juhte kümnekordselt üle ka. Tulised debatid käivad peamiselt asjassepuutumatute "ekspertide" ja poliitikute vahel. Nagu siin teemaski, kirglikult avaldavad arvamust inimesed, kel endal puudub suurelt osalt igasugune isiklik kokkupuude, mida tähendab poisile puberteedist läbiminek, kus talle kasvavad rinnad ja hakkavad päevad. Mida nii füüsiliselt kui sotsiaalses plaanis tegelikult see nn.vales kehas elamine kuude ja aastate (vahel ka aastakümnete) kaupa igapäevaselt tähendab ja teeb sinu vaimse tervisega. Kui suitsidiaalsed sellised inimesed on. Kui palju on katseid ja kui palju neid suitsiide ka päriselt lõpuni viiakse, kuna see protsess on lihtsalt nii pikk. Kohati on tegu ka väga kalli protsessiga, mida osadel inimestel puhtmateriaalselt pole võimalik jätkata.

See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 18:52 . Nagu siin teemaski, kirglikult avaldavad arvamust inimesed, kel endal puudub suurelt osalt igasugune isiklik kokkupuude, mida tähendab poisile puberteedist läbiminek, kus talle kasvavad rinnad ja hakkavad päevad. Mida nii füüsiliselt kui sotsiaalses plaanis tegelikult see nn.vales kehas elamine kuude ja aastate (vahel ka aastakümnete) kaupa igapäevaselt tähendab ja teeb sinu vaimse tervisega.

See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.
Need nn poisid võivad siis jõusaali minna ja endale piisavad lihased kasvatada, et rinnad ei häiriks. Mehed ju suisa eraldi treenivad oma rinnalihaseid. Siin üks eeskuju ka "poistele":https://pin.it/6msma2fl8

Ja skisofreenia ravimise üle muuseas arutatakse vägagi, sh juriidilises maailmas, sest paraku paljud haiged ei saa ega taha aru saada, et nad haiged on.

Jalaseene välja ravimise tagajärjel ei trki sul aga mingeid pöördumatuid kahjustusi, nii et see asi siia nimekirja üldse ei kuulu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kõuts kirjutas: 11 Juul 2024 18:47 Aga kus on siis nende laste vanemad? Ükski laps ei saa midagi niisugust ju üksi otsustada ega algatada. Kas psühholoogid siis vanematega ei vestle?
Loomulikult ei saa eestis laps iseseisvalt sugu muuta. Ja eelnevalt ongi vaja psühhiaatri hinnangut ja diagnoosi. Ja see ei ole tasuta, inimene ise maksab selle erst. See päris üleöö ikka ei käi, et õhtu mõtled, et teed kõrvaaugud, hommikul teed ja pärastlõunal kahetsed.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juul 2024 18:52
See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.
Sest jalaseene kiituseks ei tehta nii kõva lobitööd.
Eestis on õnneks üsna mõistlik see trans teema veel. Paar aktivisti möllab, aga enamusel on siiski ükskõik.
Mehed naiste riietusruumid ja poisid tüdrukute võistlustel tasemeni on siiski veel minna..
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist