Kas tunnete mõnda sugu vahetanud inimest?
Postitatud: 11 Juul 2024 13:25
Kas inimene tundub siis pärast soovahetusoperatsiooni õnnelikum ja rahulolevam?
Kas sulle nendega suheldes ei tundu, et nad on kokkuvõttes nagu midagi mehe ja naise vahepealset? Ma ei ole näinud veel ühtegi sugu muutnud inimest, kes näeks päris naise või mehena välja, ikka kumab see algupärane sugu nende välimusest ja olemusest läbi. Naiseks muutunute puhul mängib kaasa veel see aspekt, et nad kipuvad seda naiseks olemist riietuse ja meigiga üle rõhutama ja tulemus on pigem drag queen´ilik.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 13:38 Tunnen mitut. Jah, nemad on oma otsusega rahul. Samapalju õnnelikud ja rahulolevad nagu kõik mitte sugu vahetanud inimed. Sina ise ju ka kogu aeg ei mõtle rahulolevalt oma genitaalidele...
Kui tunned, et midagi on valesti on see sul kogu aeg peas tiksumas, kui kõik on korras siis enam mitte.
Tunnen. Tema on küll õnnetu. Kahetseb tohutult aga 100% protsessi tagasi pöörata enam pole võimalik. Ma väga loodan, et ta saab oma kehaga taas sõbraks ja eluisu tuleb tagasi. Kunagi oli andekas, energiline noor. Praegu nagu inimvare, sageli psühhiaatriahaiglas, järjepidevalt ravimid peal...Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 13:25 Kas inimene tundub siis pärast soovahetusoperatsiooni õnnelikum ja rahulolevam?
Mina näen inimest sellena, nagu ta on. Sugu ei ole minu jaoks oluline, pole kunagi olnud. Ega inimene sisemiselt ei muutu, sõbra või tuttava puhul eriti, nad ei ole ju mitte kunagi olnud ülinaiselikud või übermehelikud.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 13:47 Kas sulle nendega suheldes ei tundu, et nad on kokkuvõttes nagu midagi mehe ja naise vahepealset? Ma ei ole näinud veel ühtegi sugu muutnud inimest, kes näeks päris naise või mehena välja, ikka kumab see algupärane sugu nende välimusest ja olemusest läbi. Naiseks muutunute puhul mängib kaasa veel see aspekt, et nad kipuvad seda naiseks olemist riietuse ja meigiga üle rõhutama ja tulemus on pigem drag queen´ilik.
See "ise olen naine" su kommentaaris peaks ju täiesti ühese vastuse andma kellena sa end tunned. Nemad nii ei tunne ja sina ei saa sellest aru. Kõige lihtsamalt mõistetav sinu jaoks oleks ilmselt selline kirjeldus: kui sul on sünnist saati saba või lisajäsemed, siis ilmselt sa pöörduksid meditsiini poole, et oma probleem kirurgiliselt lahendada. Isegi kui need kuidagi otseselt su elu ei ohusta ja võiksid vabalt ka nendega edasi elada. Kui sul on diabeet, siis süstid terve elu insuliini. Kui su diagnoosiks on soodüsfooria, ravitakse sind samamoodi tänapäevase meditsiini parimate võimaluste kohaselt.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 14:52 Otseselt sõbra või töökaaslasena ei tunne, aga läbi ühe hobiportaali küll. Sellel ca 60-aastasel mehel on naiseks muutumise protsess käsil ja ta postitab muu hulgas ka sellest pidevalt pilte. Tegu hollandlasega.
Ega sealt sellises vanuses enam midagi esteetilist ei tule, mis välimust puudutab. Aga kui ta ise on õnnelik, siis nii kõrges eas lasku käia. Mina sellest paraku lõpuni aru ei saa ja pean seda psüühiliseks häireks.
Ise olen naine, kes saab nn meestetöödega suurest osast meestest paremini hakkama, aga see ei tähenda ometi, et ma mees oleksin. Ühel päeval toimetan töökombes, järgmisel lähen kleidis ja kontsadega välja. Mis takistab teistel laia diapasooniga elu elamast? Miks on selleks tarvis enda keha retsida?
Lihtsalt ...neid düsfoorikuid on viimasel ajal kuidagi väga palju ja see on natuke nagu moevool. Mis ongi põhjuseks, et paljudele see ei meeldi, eriti kuna siin mängib rolli ka teatud propaganda. Nagu on teismeliste seas moevool olla gay või lesbi ja vikerkaarelippu lehvitada. Kusjuures hiljem saavad paljudest (isegi enamusest) neist siiski tavalised heteroseksuaalid.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 15:14
See "ise olen naine" su kommentaaris peaks ju täiesti ühese vastuse andma kellena sa end tunned. Nemad nii ei tunne ja sina ei saa sellest aru. Kõige lihtsamalt mõistetav sinu jaoks oleks ilmselt selline kirjeldus: kui sul on sünnist saati saba või lisajäsemed, siis ilmselt sa pöörduksid meditsiini poole, et oma probleem kirurgiliselt lahendada. Isegi kui need kuidagi otseselt su elu ei ohusta ja võiksid vabalt ka nendega edasi elada. Kui sul on diabeet, siis süstid terve elu insuliini. Kui su diagnoosiks on soodüsfooria, ravitakse sind samamoodi tänapäevase meditsiini parimate võimaluste kohaselt.
Aga äkki jätaks selle arvamise meditsiinis pädevatele professionaalidele. Nii nagu diabeedi puhul sa ilmselt ei kipu neid nõuandeid jagama. Soomuutmine ei ole hõpsasti kättesaadav ja kiire protsess. Arste, kellega tegemist tuleb on ikka väga mitmeid. Selle läbimine on paras kadalipp, tean seda väga lähedase sõbra näitel. Ütleks, et lausa põhjendamatult pikk ja keeruline.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 15:31 Seega ma arvsn ikkagi, et kõigepealt peaks ravima psüühikat ja kirurgi võiks olla absoluutselt kõige viimane meede. Kindlasti mitte hõlpsasti kätte saadav.
Ainult et see kahetsemine ei aita enam midagi. See ongi jube selle asja juures. Untsuläinud soengu saad kuu aja pärast õigeks lõigata, aga mida sa teed oma untsuläinud soovahetusega? Invaliid, kummaline olend eluks ajaks. Mul pole sõnu, kuidas ma neile kaasa tunnen.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 17:10 Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.
Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Arstid on pigem nagu kahe kivi vahel ja lõpuks suhtumisega, et tuleb ära teha, olenemata isiklikust arvamusest. Olen seda haiglas töötades piisavalt näinud.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 16:00 Aga äkki jätaks selle arvamise meditsiinis pädevatele professionaalidele. Nii nagu diabeedi puhul sa ilmselt ei kipu neid nõuandeid jagama. Soomuutmine ei ole hõpsasti kättesaadav ja kiire protsess. Arste, kellega tegemist tuleb on ikka väga mitmeid. Selle läbimine on paras kadalipp, tean seda väga lähedase sõbra näitel. Ütleks, et lausa põhjendamatult pikk ja keeruline.
Sa ei tea, mis põhjusel inimene endalt elu võttis.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 17:10 Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.
Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Need nn poisid võivad siis jõusaali minna ja endale piisavad lihased kasvatada, et rinnad ei häiriks. Mehed ju suisa eraldi treenivad oma rinnalihaseid. Siin üks eeskuju ka "poistele":https://pin.it/6msma2fl8Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 18:52 . Nagu siin teemaski, kirglikult avaldavad arvamust inimesed, kel endal puudub suurelt osalt igasugune isiklik kokkupuude, mida tähendab poisile puberteedist läbiminek, kus talle kasvavad rinnad ja hakkavad päevad. Mida nii füüsiliselt kui sotsiaalses plaanis tegelikult see nn.vales kehas elamine kuude ja aastate (vahel ka aastakümnete) kaupa igapäevaselt tähendab ja teeb sinu vaimse tervisega.
See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.
Loomulikult ei saa eestis laps iseseisvalt sugu muuta. Ja eelnevalt ongi vaja psühhiaatri hinnangut ja diagnoosi. Ja see ei ole tasuta, inimene ise maksab selle erst. See päris üleöö ikka ei käi, et õhtu mõtled, et teed kõrvaaugud, hommikul teed ja pärastlõunal kahetsed.
Sest jalaseene kiituseks ei tehta nii kõva lobitööd.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 18:52
See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.