Nõuanne abiellujale

[Külaline]

Mis on sinu kogemuse põhjal kõige tähtsam nõuanne, mis sa tahaksid anda oma sõbrale, kes soovib abielluda?

[Külaline]

Ära abiellu!

[Külaline]

Kas just nõuanne, aga abielu võiks olla tähtajaline.
Kuskilt saatest kuulsin seda. Kui tähtaeg läbi, siis kas pikendatakse või mitte.

[Külaline]

Kas just nõuanne, aga abielu võiks olla tähtajaline.
Kuskilt saatest kuulsin seda. Kui tähtaeg läbi, siis kas pikendatakse või mitte.

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

[Külaline]

Mis on sinu kogemuse põhjal kõige tähtsam nõuanne, mis sa tahaksid anda oma sõbrale, kes soovib abielluda?

Mõttetu käik. Soovitus: kasuta oma aega ja raha otstarbekamalt

[Külaline]

Tähtsaim nõuanne: et abielluks sobiva ja normaalse inimesega. Muu pole oluline.
Minu pulmad olid küll uhked ja nö ideaalsed, aga inimese valikuga panin mööda veidi. Nüüdseks on see "leping" lõpetatud.

[Külaline]

Ära abiellu enne 30ndat eluaastat ega enne partneriga vähemalt 3 aastat koos olemist.

[Külaline]

Kui ta ikka soovib täiega abielluda, siis soovi õnne, et tal on keegi keda armastab ja vastu armastab.
Mul on ka salasoov abielluda naisega kes mulle väga meeldib, on mulle eriline ja keda armastan. Iseasi kas see päriselt õnnestub ja seda teen.

[Külaline]

Millest nii suur poleemika, see riigilõiv nüüd nii suur ka pole, tahad abiellud kui ei taha, ära abiellu. Lahutamine ka täitsa legaalne ja odav eestis

[Külaline]

Kas just nõuanne, aga abielu võiks olla tähtajaline.
Kuskilt saatest kuulsin seda. Kui tähtaeg läbi, siis kas pikendatakse või mitte.

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

Aga mida see paremaks või mugavamaks teeks? Kui pole ühist vara ega lapsi, siis lahutus niikuinii väga lihtne. Raskeks teeb asja ühisvara ja laste jagamine, aga sellest niikuinii ei pääse, olgu abielu tähtajaline või mitte.

Mul üks hea tuttav läks lahku - abielus nad ei olnudki, aga lahkuminek ikkagi väga keeruline, sest neil ühine kodu, investeerimisfirma ja lapsed.

[Külaline]

Kas just nõuanne, aga abielu võiks olla tähtajaline.
Kuskilt saatest kuulsin seda. Kui tähtaeg läbi, siis kas pikendatakse või mitte.

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

Aga mida see paremaks või mugavamaks teeks? Kui pole ühist vara ega lapsi, siis lahutus niikuinii väga lihtne. Raskeks teeb asja ühisvara ja laste jagamine, aga sellest niikuinii ei pääse, olgu abielu tähtajaline või mitte.

Mul üks hea tuttav läks lahku - abielus nad ei olnudki, aga lahkuminek ikkagi väga keeruline, sest neil ühine kodu, investeerimisfirma ja lapsed.

Põhiliselt vist muudaks seda, et nägemus abileus ja päriselu oleks rohkem korrelatsioonis. Üsna jabur on ju olukord, kus inimesed muudkui lubavad midagi (surmani koos olla), aga reaalis iga teine abielu lahutatakse.
Milleks siis see komejant.
Ausalt tehtud ajutine leping vähendakski seda illusiooni.
Tundub kuidagi ausam.

[Mammut]

Mis on sinu kogemuse põhjal kõige tähtsam nõuanne, mis sa tahaksid anda oma sõbrale, kes soovib abielluda?

Eks abiellutakse erinevatel põhjustel, aga eeldame, et selle sõbra põhjused on siirad. Esimene soovitus - ei ole mõtet teha kallist pidu, endal on see peagi meelest läinud ja mingeid pulmavideosid ei vaata hiljem keegi. Teine - parem, kui abikaasa pole teisest usust, liiga teistsugusest kultuurist või üldse sinu enda staatusest/ haridusest ja varalt liiga palju erinev. Ärge lükake kodu ostmist, laste saamist jm suuri otsuseid kaugesse tulevikku. Täiuslikku aega ei saabu kunagi, pole mõtet kahtluste ja hirmude pärast elu elamata jätta. Kuula ainult nende inimeste nõuandeid suhetest ja abielust, kelle enda pikk ja toimiv abielu on sulle eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste “head soovitused” juhatavad sind tõenäoliselt sinna, kus nad ise oma abieluga on.

[Külaline]

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

Aga mida see paremaks või mugavamaks teeks? Kui pole ühist vara ega lapsi, siis lahutus niikuinii väga lihtne. Raskeks teeb asja ühisvara ja laste jagamine, aga sellest niikuinii ei pääse, olgu abielu tähtajaline või mitte.

Mul üks hea tuttav läks lahku - abielus nad ei olnudki, aga lahkuminek ikkagi väga keeruline, sest neil ühine kodu, investeerimisfirma ja lapsed.

Põhiliselt vist muudaks seda, et nägemus abileus ja päriselu oleks rohkem korrelatsioonis. Üsna jabur on ju olukord, kus inimesed muudkui lubavad midagi (surmani koos olla), aga reaalis iga teine abielu lahutatakse.
Milleks siis see komejant.
Ausalt tehtud ajutine leping vähendakski seda illusiooni.
Tundub kuidagi ausam.

No ma ei tea... see, mida inimesed teineteisele lubavad, on iga abielupaari enda asi. Ok, vb kirikus veel öeldakse "kuni surm meid lahutab", aga perekonnaseisuametis sellist asja küll ei nõuta.

Töö juures tehakse ka tähtajatuid töölepinguid, see ei tähenda ju ometi, et lubad kuni pensionini seal töötada. Töökohti vahetatakse ju keskmiselt veel tihedamini kui abikaasasid Kas oleks siis "ausam" teha kõikide töötajatega tähtajalised lepingud?
Või üürilepingud - need tehakse samuti tihti tähtajatuks, aga üürnik ei luba oma allkirjaga seal surmani elada.

Pigem on tähtajatu leping (või abielu) paindlikum, see kehtib nii kaua, kuni mõlemale osapoolele sobib.

[Külaline]

Ära abiellu enne 30ndat eluaastat ega enne partneriga vähemalt 3 aastat koos olemist.

Peale 30-ndat abielludes piisab juba ka vähemast tutvusest, siis oskad juba inimestes olulist märgata. Enne 30-ndat abielludes tuleb oodata, kuni esimene armumine üle on läinud ja siis uuesti mõelda. Eks see umbes 3-5 aastat võtabki.
Ja veel - ära abiellu võõra kultuuriruumi esindajaga, kui sa ise selles ruumis pikalt elanud ei ole.

[Karin]

Ärge tähtsustage üle tähistamist ja ärge tehke pidu laenuraha eest. Suure peo ja kalli kleidi asemel minge reisile või sisustage kodu.
Kui kavatsete igapäevaselt abielusõrmust kanda, siis valige traditsiooniline rõngas, mitte erikujuline kivide jm kaunistustega "ehtekunsti tippteos".

[iiR]

Oh, keegi ei taha sellises olukorras teise nõuandeid!
Ma oskaks öelda vist ainult seda, et abielluda tasub armastusest, kõlagu see nii juustuselt kui tahes, aga ilma armastuseta tõesti ei ole mõtet.
Ja pärisarmastus ei tee haiget. Kui peab hirmsasti end alla suruma, üles vuhvima, kavaldama, võimlema, mängima, teise pärast hinge valutama ja kedagi päästma või muutma vms, siis pole tegu tervisliku suhtega.
Ja ideaalis tasuks lapsi saada siis, kui on omavahel vähemalt 3-5 aastat koos elatud ja esimene roosa armutuhin üle läinud. Aga reaalsuses muidugi ei ole üldse lihtne end siis enam teise küljest lahti kangutada, kui selgubki, et vist ikka päris minu inimene ta polegi. Äkki kõik muutub paremaks, kui lapse saame! Ei muutu. Lapsed muudavad keerulise suhte igatahes veel tuhat korda keerulisemaks, isegi hea ja tugeva suhte panevad proovile.

[Katerin]

Mis on sinu kogemuse põhjal kõige tähtsam nõuanne, mis sa tahaksid anda oma sõbrale, kes soovib abielluda?

Eks abiellutakse erinevatel põhjustel, aga eeldame, et selle sõbra põhjused on siirad. Esimene soovitus - ei ole mõtet teha kallist pidu, endal on see peagi meelest läinud ja mingeid pulmavideosid ei vaata hiljem keegi. Teine - parem, kui abikaasa pole teisest usust, liiga teistsugusest kultuurist või üldse sinu enda staatusest/ haridusest ja varalt liiga palju erinev. Ärge lükake kodu ostmist, laste saamist jm suuri otsuseid kaugesse tulevikku. Täiuslikkuii aega ei saabu kunagi, pole mõtet kahtluste ja hirmude pärast elu elamata jätta. Kuula ainult nende inimeste nõuandeid suhetest ja abielust, kelle enda pikk ja toimiv abielu on sulle eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste “head soovitused” juhatavad sind tõenäoliselt sinna, kus nad ise oma abieluga on.

Üldjuhul nende soovitustega nõus. Abielus olen mitukümmend aastakest ja armastus endiselt täitsa olemas.

Peo osas - mulle meeldis selline pidu, nagu meil oli. See ei olnud tohutu uhke ega kallis ega pidanud end lõhki laenama. Samas kõik oli põhimõtteliselt siiski olemas - tellitud pulmakimp, renditud pulmakleit, fotograaf, laud 25 inimesele, pulmavana. Ei midagi suurt ega liiglärmakat, aga samas oli see päev siiski pidulik ja mõistlikul määral korraldatud. Kutsutud olid lähemad sõbrad ja sugulased, ja koos oli tore. Sai tantsida hommikuni, laulsime, mängisime, suhtlesime. Tagantjärele saime endale päeva, mida soojalt meenutada. Muide, meil on kodus selline traditsioon, et iga aasta pulmapäeval vaatame perega pulmaalbumit. Seal albumis on muudki peale piltide. Tõtt öelda, kui elus on olnud raskemad ajad, siis aitab nende ilusate mälestuste taaselustamine vaimselt väga palju. See tekitab tunde, et kui toredad hetked on olemas, siis võivad nad ka tagasi tulla, ja see mõte annab jõudu.

Mis minu arust abielus kõige tähtsam on - oskus valida võitluseid ja võtta parajas annuses vabalt. Mitte nii, nagu praegu kõikjal soovitatakse, et niikui miski vähegi ei meeldi, mine kohe minema! Abikaasa jätab tule põlema - lahuta sellisest ja jäta lapsed isata! Sihuke jalga laskmise soovitus esimese raskuse peale on jube lapsik. Jah, on küll asjad, mille osas me ei vaidle (nt kaasa vägivaldsus), aga olen näinud, kuidas näiteks mererannas riidleb naispool mehega häälekalt ja kurjalt, kui mees enda rannalina "valesti" kokku voldib. No tõesti, milleks teha kära mingist mõttetust pisiasjast? Ega te isegi täiuslikud pole. Võtame asja nii, et koos on tore kulgeda, kahekesi põnevam kui üksi.

[Külaline]

Kas just nõuanne, aga abielu võiks olla tähtajaline.
Kuskilt saatest kuulsin seda. Kui tähtaeg läbi, siis kas pikendatakse või mitte.

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

Aga mida see paremaks või mugavamaks teeks? Kui pole ühist vara ega lapsi, siis lahutus niikuinii väga lihtne. Raskeks teeb asja ühisvara ja laste jagamine, aga sellest niikuinii ei pääse, olgu abielu tähtajaline või mitte.

Mul üks hea tuttav läks lahku - abielus nad ei olnudki, aga lahkuminek ikkagi väga keeruline, sest neil ühine kodu, investeerimisfirma ja lapsed.

Kooselus on inimestel kaasomand, abielus ühisvara. Lihtsalt terminite vahe.

[Külaline]

Sõrmus olgu lihtne. Üks rõngas, ilma kivideta. See on praktiline endale, saab kanda igas olukorras ja suurendada aastate pärast.
Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.
Ei tasu loota inimese muutumise, ära päästmisse. Saad selle mis praegu on. Kui sellega ei suuda leppida, ära abiellu.
Varasuhted läbi rääkida.
Korra paarinõustamises käia. Seal saab kiiresti ja palju teise iseloomu, perekonna ja lapsepõlvetraumade kohta teada.
Sa ei abiellu ainult kaasaga. Tema pere, sõbrad, töö - kõik saavad olema teie elu osa. Ka nendega peab olema minimaalselt neutraalne läbisaamine.

[Külaline]

Oo, minu idee keegi teine välja öelnud! Ehk et olen sama asja mõelnud korduvalt. Tänapäevamaailmas ja ka statistikaga tõestatud, et see oleks palju loogilisem ja mugavam paljudele.
Isegi nii võiks olla, et vaikimisi jätkub, aga iga 7 (või 10 või 5, vahet pole) saab ainult linnukese panemisega lõpetada.

Aga mida see paremaks või mugavamaks teeks? Kui pole ühist vara ega lapsi, siis lahutus niikuinii väga lihtne. Raskeks teeb asja ühisvara ja laste jagamine, aga sellest niikuinii ei pääse, olgu abielu tähtajaline või mitte.

Mul üks hea tuttav läks lahku - abielus nad ei olnudki, aga lahkuminek ikkagi väga keeruline, sest neil ühine kodu, investeerimisfirma ja lapsed.

Kooselus on inimestel kaasomand, abielus ühisvara. Lihtsalt terminite vahe.

Abielus ei pea olema ühisvara. Saab ka lahusvara valida.