Balti kett

[Külaline]

Kas teie osalesite Balti ketis ning kus selles ketis seisite?

Meie pere osales aga kuna ma olin laps sel ajal, siis ma täpset kohta ei tea. Tallinna piirist veidi väljapoole pidime sõitma igatahes. Meie kõrval oli 5 lapsega pere ja kaks pensionäri, kel mõlemal pisarad silmis. Pakkusid kõigile lähemal seisvatele koduaia õunu.

Mis mälestused teil on sellest üritusest?

[Külaline]

Olin 10-aastane ja olime samuti kuskil Tallinnast väljas, läksime asutuse bussiga, nö töökollektiiv ja nende lähedased.

[Tõutäkk]

Mina osalesin ja mäletan ka täpselt kus ma seisin.
59.08103288643911, 24.801298945323296

[Külaline]

Ei osalenud ja mängisin samal ajal linnaluurekat omavanustega. Ning igast esimese korruse madalast aknast, kus nägin et keegi seda paika telekast vaatas, möödudes tegin põlastavalt "böö" . See võttis kokku minu tollase suhtumise ja ka praeguse

[Külaline]

Ei osalenud ja mängisin samal ajal linnaluurekat omavanustega. Ning igast esimese korruse madalast aknast, kus nägin et keegi seda paika telekast vaatas, möödudes tegin põlastavalt "böö" . See võttis kokku minu tollase suhtumise ja ka praeguse

Putinist möllab. Miks sa kodumaale ei kebi?

[Külaline]

Olin varateismeline ja mäletan kogu sündmust küllaltki hästi. Seisime terve pere ja suguvõsaga paarkümmend kilomeetrit Tallinnast väljas, kusagil Kohila kandis.

See on mälestus, mis jääb mind saatma terve elu. See õhustik, üksmeel rahva hulgas ja sõbralikkus. Mäletan, kui tähtsana ma ennast tundsin, et millestki NII olulisest osa saan võtta. Oli tunne, et nüüd saab kõik ainult paremaks minna.

[Külaline]

Ei osalenud ja mängisin samal ajal linnaluurekat omavanustega. Ning igast esimese korruse madalast aknast, kus nägin et keegi seda paika telekast vaatas, möödudes tegin põlastavalt "böö" . See võttis kokku minu tollase suhtumise ja ka praeguse

Aljoshale ikka lilli viid?

[iiR]

Olin viiene, mäletan seda päeva katkendlikult. Meie läksime Tallinnast veidi välja, ei mäleta täpselt, kuhu, aga meeles on, et mändide vahel seisime. Lisaks meie perele oli onupere ja vanavanemad ka, vist mingid vanaema töökaaslased olid samuti samas kohas. Kõik olid ebaharilikult rõõmsad ja sõbralikud, jagati üksteisega kaasavõetud toitu, aeti juttu, muidu ju eestlased niimoodi võhivõõrastega ei suhtle. Sihuke peomeeleolu oli. Kõik möödasõitvad autod tuututasid ja inimesed muudkui lehvitasid meile, mäletan et hiljem õhtul majalastega mängides lehvitasin kodutänavas ka mööduvatele autodele ja paljud inimesed lehvitasid vastu. Negatiivselt on meeles see, et mul kästi ketis võtta võhivõõral punase habemega onul käest kinni, aga ma häbenesin ja võõrastasin teda. Kuidagi said siis vanaisaga kohad vahetatud nii, et sattusin omade vahele seisma, aga mäletan, et häbenesin ikkagi kogu seda olukorda, et mis nüüd onu mõtleb ja et tegin tühjast tüli, kuid samas käest kinni hoida tal ikkagi ei tahtnud.

[Mauno]

Kahjuks ei ole mälestusi, olin aastane. Juttude järgi tean, et vanemad käisid ja kui koju tulid, siis olin vanaema ja vennaga seisnud keset tuba, kätest kinni ja oma Balti ketti teinud

[Külaline]

Ei osalenud ja mängisin samal ajal linnaluurekat omavanustega. Ning igast esimese korruse madalast aknast, kus nägin et keegi seda paika telekast vaatas, möödudes tegin põlastavalt "böö" . See võttis kokku minu tollase suhtumise ja ka praeguse

Putinist möllab. Miks sa kodumaale ei kebi?

Pole raha isegi mitte viisa jaoks.

[Külaline]

Pole raha isegi mitte viisa jaoks.

Miks varem ei läinud, kui venemaa lausa toetusi jagas kodumaale ümberasujatele? Piisavalt vana ju, kui 35a tagasi linna peal luurekat mängimas olid.

[Külaline]

Mina kahjuks ei osalenud. Olin 11, elasime saarel ja ilmselt ei leidnud vanemad võimalust, et sinna kohale sõita. Veidi suuremana olin vanemate peale isegi pisut pahane, et nad nii olulist üritust piisavalt tähtsaks ei pidanud, aga tegelikult nad muidugi pidasid ikka, lihtsalt olud olid tol ajal meil väga kitsad ja eks võis olla muidki takistavaid asjaolusid. Telekast vaatasime ülekannet küll ja meeleolu oli ülev. Praegugi vaatan aegajalt YouTubest Balti keti hümni (Ärgake, Baltimaad!), see on lihtsalt nii võimas. 80ndate lõpp-90ndate algus oli üldse äge aeg, kõik muutus nii kiiresti, see vabaduse joovastus jõudis ka minusuguse varateismelise teadvusesse väga selgelt.

[Külaline]

Pole raha isegi mitte viisa jaoks.

Miks varem ei läinud, kui venemaa lausa toetusi jagas kodumaale ümberasujatele? Piisavalt vana ju, kui 35a tagasi linna peal luurekat mängimas olid.

sest mulle ei jagatud, pole mingit seost Venemaaga. Peale selle, et tahan NSVL tagasi .

[Külaline]

sest mulle ei jagatud, pole mingit seost Venemaaga. Peale selle, et tahan NSVL tagasi .

NSVL on jäädavalt läinud, ka venemaal. Palu seal poliitilist varjupaika siis.

[Külaline]

Seisin Raplamaal koos oma perekonnaga. Natukene Raplast väljas Viljandi poole. Olin teismeline - 16-aastane

Arvan, et see isik, kes sellise asja välja mõtles, on geenius. Täiesti uskumatu üritus!

[Külaline]

Olin sel ajal lapsega kodune ja nii imelik, kui see ka pole, minust läks see sündmus kuidagi mööda. Minu meelest ma isegi ei teadnud sellest ennem, kui tagantjärgi uudistes näidati.

[Tõutäkk]

Olin sel ajal lapsega kodune ja nii imelik, kui see ka pole, minust läks see sündmus kuidagi mööda. Minu meelest ma isegi ei teadnud sellest ennem, kui tagantjärgi uudistes näidati.

Minust läks jälle Eestimaa laul 1988 aastal mööda nii, et ma ei teadnudki selle toimumisest. Õigemini helistasin sel ajal oma klassivennale Kaliningradi oblastist, kus olin parasjagu kirsasid kulutamas. Vastu võttis klassivenna ämm ja ütles, et Tom on lauluväljakul. Küsisin, et mis ta seal teeb? Ämm küsis vastu, et kas sa siis ei tea? Ütlesin, et ei tea, siis ütles, et Eestimaa laul.

[kps]

Olin 8-aastane, osalesime kogu perega (+ sugulased saarelt + vanaema ja tädi). Olime Tallinnas, minu meelest kuskil Hipodroomi kandis, aga kindel ei ole. Üritusest endast ei mäleta eriti midagi. Nüüd paar aastat tagasi leidsin ERM'is Balti keti pilte vaadates ühe, kus mina ka peal olin. Tagantjärgi on äge tunne, et olin osa ajaloost, aga teisalt see, et inimesed hoiaks seda vabadust, et jumala pärast enam kunagi mingit sellist sündmust ei peaks uuesti tegema.

[Külaline]

Olin 8-aastane, osalesime kogu perega (+ sugulased saarelt + vanaema ja tädi). Olime Tallinnas, minu meelest kuskil Hipodroomi kandis, aga kindel ei ole. Üritusest endast ei mäleta eriti midagi. Nüüd paar aastat tagasi leidsin ERM'is Balti keti pilte vaadates ühe, kus mina ka peal olin. Tagantjärgi on äge tunne, et olin osa ajaloost, aga teisalt see, et inimesed hoiaks seda vabadust, et jumala pärast enam kunagi mingit sellist sündmust ei peaks uuesti tegema.

Minu arust hipodroom küll selle teele ei jäänud, ikka mööda pärnu maanteed läks balti kett. Lapse mälu vast trikitab siin.

[Külaline]

Olin sel ajal lapsega kodune ja nii imelik, kui see ka pole, minust läks see sündmus kuidagi mööda. Minu meelest ma isegi ei teadnud sellest ennem, kui tagantjärgi uudistes näidati.

Minust läks jälle Eestimaa laul 1988 aastal mööda nii, et ma ei teadnudki selle toimumisest. Õigemini helistasin sel ajal oma klassivennale Kaliningradi oblastist, kus olin parasjagu kirsasid kulutamas. Vastu võttis klassivenna ämm ja ütles, et Tom on lauluväljakul. Küsisin, et mis ta seal teeb? Ämm küsis vastu, et kas sa siis ei tea? Ütlesin, et ei tea, siis ütles, et Eestimaa laul.

Kui vanalt sa siis sõjaväes olid? Ma mõtlesin, et sa oled praegu 60ne ligi. Või läksid tavapärasest hiljem sõjaväkke?