Nagu ma esimeses postituses ka kirjutasin - need põhjused on mis iganes põhjused, mind isiklikult huvitab lihtsalt, millistes söögikohtades on võimalik kaloreid näha, ja kas siinseid arutlejaid see võimalus huvitaks. Laiem arutelu selle üle, miks see on hea või halb, on täitsa eraldi teema, aga üldiselt: pakun, et mis tahes sektor, majandus- või muu, eelistab võimalusel anda oma tegevuse kohta pigem vähem infot kui rohkem infot, ja põhjuseid suudab vastav sektor selleks alati toota. Ja oletan ka, et tarbija huvides on praktiliselt alati saada pigem rohkem kui vähem infot oma kasutatava teenuse kohta.
Siin lihtsalt mõned põhjused, miks see konkreetne artikkel minu arvates siiski ei ole hea - või täpsemalt, esindab ühte väga kitsast vaatenurka. Vastuvaidlemine on ainult teretulnud.
-"For most people, going out to eat is an occasional luxury. It’s not an everyday thing." - see on vägagi sotsiaalse grupi, riigi, kultuuri spetsiifiline. Eesti kontekstis: enamus söögikohti pakuvad aktiivselt muust menüüst oluliselt madalama hinnaga lõunapakkumisi, ja paljud neist söögikohtadest on lõunaajal pungil täis. See tähendab - leidub arvestatav hulk inimesi, kelle jaoks väljas söömine siiski on "everyday thing" kõige otsesemas mõttes. See, kas need on "most people" või mingi spetsiifilisem grupp, pole oluline. Oluline on, et neid inimesi on vähemalt Eestis silmatorkav kogus. Toidu omale koju või tööle woltijad lisab siia veel väga olulise eraldi rühma juurde. Mina nende hulka ei kuulu, nii et ma ei tea, kas ja kui palju sealtkaudu tellides saab mugavalt näha infot toiteväärtuse kohta. Kirjutage, kui teil on kogemusi.
-"No one wants to know how many calories are in a bacon and truffle oil tagliatelle on date night." - sellise asja väitmine iseenesest nõuaks tuginemist mingile päris laiale uurimusele, ja tulemused võivad ühiskonnagrupiti, riigiti jne kindlasti erineda. Mina isiklikult tahan just nimelt teada, mis on nende tagliatellede kalorid, just nagu ka argise lõunapakkumise kalorid. Esiteks huvitab see mind selleks, et end pärast sööki end hästi tunda, nii selles mõttes et kõht poleks pärast liiga täis ega liiga tühi kui ka selle mõttes, et toit ei jääks asjatult üle, kui ka selles mõttes et tellides tean - selle raha eest saan kõhu täis / ei saa kõhtu täis, pean midagi veel tellima.
-"Unless you eat nothing but green vegetables for the entire evening, you’re going to end up racking up some serious kcals – and with the added guilt of counting them all." - eks siin see saatan olegi. Et äkki (nagu keegi eelpool ka kirjutas) kui selgub et praad annab 900 kcal, ja tean et tahan veel kooki ka, siis ma ... mmm... ei telligi seda? valin midagi väiiksemat, tervislikumat? Suudan oma toitumist kontrolli all hoida? Ülesöömine on tõsine ja järjest enam leviv häire ja samal ajal kui ühed leiavad, et kalorite jälgimine on "added guilt", näevad teised tõsist vaeva, et kalorite kohta infot saada ja oma vägagi sõltuvushäirelaadset probleemi ohjata. Kõik on perspektiivi küsimus. Päris arusaamatuks jääb, miks peaks peene harukordse restoraniõhtu naelaks olema "racking up some serious kcals", nii et pärast kõht valus ja gaasi täis. Äkki hoopis nauding mõistlikust kogusest maitsvast ja samas tervislikust toidust?
-"Besides, calories are a single piece in the baffling puzzle that is nutritional science. There’s far more to maintaining a healthy weight than simply measuring ‘calories in’ against ‘calories out’. Salmon drizzled with olive oil, served with sweet potato and veggies might well contain a few hundred more calories than a ham and cheese panini. But which will keep you satisfied for longer? And, crucially, which contains the most micronutrients?" - Jah, kalorid pole täppisteadus ja toitumine ise on keerukas mehhanism, millest kalorid kirjeldavad vaid üht osa. Aga, see on üks kõige konkreetsem, selgem ja arusaadavam mõõdik sellegipoolest. Ja nagu ma ka algses postituses kirjutasin - veelgi parem oleks, kui kirjas oleks ka info makrotoitainete (valgud-süsivesikud-rasvad) vahekorra kohta. Vähese harjumise kohta saab just nendest kõige täpsemini teada, milline on toidu tegelik väärtus ja võime kohtu täita. Samas, see (erinevalt kalorite lugemisest) nõuab tõesti ka juba natuke rohkem toitumisteemadega kursis olemist. "Salmon drizzled with olive oil + potato + veggies" - kõrge valkude hulk ja palju kiudaineid = täidab hästi kõhtu + hea seedida. Panini singi ja juustuga - vähem valku, sellevõrra rohkem rasva, ja süsivesikud eelkõige saiast, kust ei saa kiudaineid. = ei täida hästi kõhtu, ega käi ka hästi kõhust läbi. Läheb otse rasvaks. Kõik see on muidugi üsna individuaalne, ja mis ühel seedub hästi, ei seedu teisel, jne, nii et see on keerukam teadus. Aga äärmiselt informatiivne. Kui keegi veel ka mikrotoitainete (vitamiinid, mineraalid) info lisaks, siis hüppaksin rõõmust lakke. Aga see info on veelgi raskemalt tõlgendatav.
-"Approximately 1.25 million people in the UK have an eating disorder, according to national charity Beat. How can anyone foster a healthy attitude to food when the menus of restaurants, cafes, and fast food joints up and down the country are perpetuating the myth that health is a numbers game?" Enamjaolt on toitumishäire kaldu just sinnapoole, et ei osata oma toitumist piirata ega tajuta üldse, kui palju süüakse, mitte sinnapoole, et jälgitakse ülemäära. Ja kui viimast tehaksegi, siis pigem ajutiselt, kuni jälle sõltuvuskäitumine võimust võtab ja loobutakse söödavate toidukoguste jälgimisest täielikult. Vähemalt osalt selletõttu, et seda kogust mitte jälgida on ju nii lihtne, ja hiidportsude serveerimine on normaliseeritud. Ja kui see oleks tõsi, et toiteväärtuse info on toitumishäirega inimestele kahjulik, siis peaks ju ometigi esmajärjekorras korjama selle info ära poes müüdavalt toidukaubalt (sest vähemalt artikli autori väitel ju väljas nagunii peaaegu kunagi ei sööda, seega siis ju ei tohiks restoranitoidu kaloriinfo kedagi ka nii väga puudutada kui kalorid igapäevasel toidukaubal?). Võibolla oleks mõistlik toitumisalane info isegi salastada, et inimesed endale selle valesti tõlgendamisega liiga ei teeks... Ja kui tõsiselt rääkida siis - kui kalorid menüüs kedagi segaks, siis kes keelaks jagamast seda infot kuskil eraldi lehel, eraldi menüüs, mida iganes - nii et soovija saaks info, ja mittesoovija ei saaks?
- Ja ikka jah see sama iroonia, mille üks eelpool kirjutaja ka välja tõi: just kiirtoidurestoranid miskipärast ikkagi saavad selle info jagamisega hakkama... Avalikkuse survel loomulikult. Ma ei tea seda seadusandlust, aga kindlassti pole mcdonaldsid ja burgerkingid kõik koos nagu üks mees oma kaloriinfot avalikuks teinud mingist oma seesmisest sunnist. Muidugi aga mitte nii avalikuks, et koos hinnaga näeks burksi pildi kõrval ka kalorite infot. Sest kui näeks, siis ilmselt tõenäosus, et omale 800 kcal burgeri + 500 kcal friikad tellid, ilmselt siiski mõnevõrra väheneks. Aga nii või naa - olen rõõmus, et vähemalt tahtmise korral on info leitav.
- Artiklis paistab edasine olema lihtsalt hädaldamine teemal, et kuidas ometigi peaks restoran suutma portsude kaloreid välja arvutada ja näidata. Eks ikka samal viisil nagu nt kiirsöögikohad seda teevad, või nagu seda teeb iga oma kaloritarbimist iseseisvalt jälgiv inimene, või nagu teevad seda nt lasteaiad või koolid - olen näinud, et seal vähemalt kohati on väga selgelt kirjas, mitu kcal mis element annab. Ei ole teadlik, kas see on igal pool nii.
Sry et nii pikk
Lihtsalt see artikkel on nii mõttetu, et selle "heaks" nimetamine tekitas ülemäärase tahtmise reageerida.
Aga tegelikult mind endiselt huvitavad ennekõike lihtsalt näited söögikohtadest, kus on toiteväärtuse info avalik. Aga ka see, mida siinsed lugejad-kirjutajad arvavad. Kas see on teile vajalik? Kui ei ole vajalik, siis kas selle info olemasolu segaks teid kuidagi? Kui jah, siis kus ja kuidas võiks sellist infot ikkagi jagada neile, kes seda tahavad?