PALUN ABI

Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:08
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 23:59
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:32

Miinimumpalk on 886 eurot, seega väga palju väiksem sinu ema pensionist ei saa olla, kui ta just väga suurt pensioni ei saa. Keskmine pension on miinimumpalgast väiksem. Miinimumpalka teenib ChatGPT andmetel 3,4 protsenti tööealisest elanikkonnast. Seega mida sa seletad, et küll pensionärid elavad hästi ja töölkäijad halvasti.
Täpselt miinimumpalka 3,4%, aga sinna alla ei lähe 20 eurot rohkem saavad. Kui Jõgevamaal on mediaanpalk netos 1150, siis ikka kohutav ju mõelda, et 50% täiskohaga töötajatest saavad palka vahemikus 810-1150 eurot. Pensionärid saavad küll suts vähem, aga nemad reeglina ei maksa ka elukoha eest ning neil on pooled hinnad pensionärisoodukaga.
Nemad elavad sinu arust mingist õhust ja armastusest. Mis pensionärisoodukatega. Neil on ravimid, mida jälle noorematel inimestel pole vaja osta. Mingi jutt, et kuidas pensionärid elavad meeletult hästi, on ikka täisjama.
Neil ei ole laene ja liisinguid. Kehva penssi saavad need, kes 90ndatel ümbriku palga eest töötasid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 14:43
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:08
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 23:59

Täpselt miinimumpalka 3,4%, aga sinna alla ei lähe 20 eurot rohkem saavad. Kui Jõgevamaal on mediaanpalk netos 1150, siis ikka kohutav ju mõelda, et 50% täiskohaga töötajatest saavad palka vahemikus 810-1150 eurot. Pensionärid saavad küll suts vähem, aga nemad reeglina ei maksa ka elukoha eest ning neil on pooled hinnad pensionärisoodukaga.
Nemad elavad sinu arust mingist õhust ja armastusest. Mis pensionärisoodukatega. Neil on ravimid, mida jälle noorematel inimestel pole vaja osta. Mingi jutt, et kuidas pensionärid elavad meeletult hästi, on ikka täisjama.
Neil ei ole laene ja liisinguid. Kehva penssi saavad need, kes 90ndatel ümbriku palga eest töötasid.
Minu ämm pole kunagi mustalt töötanud, aga ikka saab vasi 750.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 14:43

Neil ei ole laene ja liisinguid. Kehva penssi saavad need, kes 90ndatel ümbriku palga eest töötasid.
sa vist pole üldse meie riigi pensioniarvestuse süsteemist aru saanud?
praegused pensionärid saavad veel väga head pensioni, sest iga nende eelmisel sajandil töötatud tööaasta, sõltumata sellest, mis palka ta sai või kui suure koormusega töötas (ka näiteks poole kohaga töötamine), annab talle nüüd 1 pensionistaaži aasta. Ja tulevase saadava pensioni suuruse määrabki ära nende pensionistaaži aastate summa.
Need, kes lähima 10a jooksul pensionile jäävad, on suurema osa oma tööelust töötanud praegusel sajandil ja kui nende palk oli võrreldes konkreetse aasta riigi keskmise palgaga väiksem, siis nad ei saa ühe töötatud aasta eest mitte üht staažiaastat, vaid vähem.
nt kui mõni madalapalgaline koristaja töötas 1,5 kohaga, aga kuna isegi sel juhul tema palk jäi ikkagi alla riigi keskmise, saab ta iga oma tööaasta eest mingi 0,6-0,8 pensioniaasta tasu.
Kes töötas üldse miinimumpalgaga, sellel võib 1 staažiaasta saamiseks olema vajalik lausa 3 tööaastat, ehk siis pension tuleb 3x väiksem kui neil, kes töötasid 1990ndatel
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 14:58
Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 14:43

Neil ei ole laene ja liisinguid. Kehva penssi saavad need, kes 90ndatel ümbriku palga eest töötasid.
sa vist pole üldse meie riigi pensioniarvestuse süsteemist aru saanud?
praegused pensionärid saavad veel väga head pensioni, sest iga nende eelmisel sajandil töötatud tööaasta, sõltumata sellest, mis palka ta sai või kui suure koormusega töötas (ka näiteks poole kohaga töötamine), annab talle nüüd 1 pensionistaaži aasta. Ja tulevase saadava pensioni suuruse määrabki ära nende pensionistaaži aastate summa.
Need, kes lähima 10a jooksul pensionile jäävad, on suurema osa oma tööelust töötanud praegusel sajandil ja kui nende palk oli võrreldes konkreetse aasta riigi keskmise palgaga väiksem, siis nad ei saa ühe töötatud aasta eest mitte üht staažiaastat, vaid vähem.
nt kui mõni madalapalgaline koristaja töötas 1,5 kohaga, aga kuna isegi sel juhul tema palk jäi ikkagi alla riigi keskmise, saab ta iga oma tööaasta eest mingi 0,6-0,8 pensioniaasta tasu.
Kes töötas üldse miinimumpalgaga, sellel võib 1 staažiaasta saamiseks olema vajalik lausa 3 tööaastat, ehk siis pension tuleb 3x väiksem kui neil, kes töötasid 1990ndatel
Õnneks saab 2. sambasse maksta 2% asemel 4 või 6 % ja kolmas sammas ju ka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 15:18
Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 14:58
Õnneks saab 2. sambasse maksta 2% asemel 4 või 6 % ja kolmas sammas ju ka.
Teise sambasse minev summa on vastav protsent palgast. Ka 3.sambasse saab makstav summa sõltub palga suurusest, sinna saab maksta vaid kuni 15% aastapalgast ja mitte rohkem kui 6000€ aastas.
Seega mida on väiksem palk, seda väiksemad summad saab kanda pensionisammastesse.
Kui kõrgepalgaline (palk üle 3200€ kuus) saab kantida 3.sambasse maksuvabalt kuni 6000€ aastas, siis miinimumpalgalise max piir lubab sinna maksta vaid umbes 1000€ aastas.
Omaette ooper on hiljem väljamaksed 2.pensionisambast. Kui võtad pensionieas kõik korraga välja, maksad riigile 10% tulumaksu. Aga kui lepid kindlustusfirma fondipensioniga, siis kaotad teenustasudena rohkemgi kui see 10% tulumaks on.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 3 külalist