Kui üks eelistab elada väiksemas ja teine suuremas kohas

[Külaline]

Kui see "suurem koht" ja "väiksem koht" on nii lähedased ja üksteisega seotud nagu Tartu ja Jõgeva (Jõgevalt käib osa rahvast ju igapäev rongiga Tartusse tööle) - siis ma ei näe mingit raskust, miks see talveks suuremasse linna ihkaja ei võiks elada igapäevaselt Tartus.

Raskem võib olla, kui need kohad asuvad üks ühes ja teine teises Eesti otsas.

Olen ka mõelnud, et kui maja ja korter asuksid üksteise lähedal, siis on viitsimist käia mõlemas kohas. Kui vahemaa on pikk, siis jääksid käimised järjest harvemaks, lisaks suur aja- ja rahakulu. Samas on siin jälle üks oluline nüanss, kui kahe asukoha vahel on maa piisavalt lühike, siis kas kahel majapidamisel on suurt mõtet? Kommunaalkulusid oleks vaja maksta mõlemas kohas ja sellisel juhul võiks juba arvestada suurema kütusekuluga. Kui tahaks vaheldust, siis sõidaks lihtsalt tihedamini linna ja veedaks seal aega. Üürile antaval korteril oleks suurem rahaline kasu, kui ise kahes kohas vaheldumisi elada ja kommunaalkulusid maksta.

[Külaline]

Tulge ostke Tallinna külje alla ridakas-on nii vaikne kui ka linn lähedal. Kui näitena tuua Tartu, siis see on ju ka väike koht.

Kunagi käis see mõte peast läbi, aga kuna maja pole plaanis müüa, siis võiks korter asuda lähemal. Kevadest sügise alguseni on valge aeg ja ka väiksemas kohas okei elada. Paljudel on korterid ja suvilad. Päris maal elamisest ka ei unista, aga pimedal ja külmal ajal tõmbab rohkem linna poole. Üks variant on käia talvisel ajal palju linnas, aga see pole vist päris see ja korterit tahaks ka investeeringuks, kuigi praegu on hinnad laes ja ostmiseks pole kõige parem aeg.

Kui mõelda, et lisaks põhikodule suvekodu omamine on levinud, siis miks ei võiks olla mõnel vastupidi ehk talvekodu?

Kulukam nii muidugi on, aga kui materiaalselt hammas peale hakkab kahe kodu pidamisele (laenumakse + ühistu kulud tuleb maksta talvekodu eest), miks mitte.

[Külaline]

Kulukam nii muidugi on, aga kui materiaalselt hammas peale hakkab kahe kodu pidamisele (laenumakse + ühistu kulud tuleb maksta talvekodu eest), miks mitte.

Kuna üks päranduseks saadud kinnisvara, mis meile ei asukoha tõttu ei sobinud, sai juba mõni aeg tagasi müüdud, siis sooviks lisaks ka raha paigutada ja investeerida. Linnas asuval korteril näen suuremat väärtust, kasvõi tuleviku, lapse tarbeks. Olen seda meelt, et raha tuleb kusagile panna, sest Inflatsioon teeb oma töö. Omaette küsimus on, kas praegu on kõige parem aeg osta kinnisvara? Hinnad on väga palju tõusnud ja antud valdkonnas on arvamusi erinevaid, osad leiavad, et oma kodu jaoks pole kunagi hilja, aga üürimiseks mõeldud kinnisvaraga on nii ja naa. Mõni räägib, osta aktsiaid, aga ma ei tahaks sukelduda valdkonda, millest ma eriti midagi ei tea.

[Külaline]

Kulukam nii muidugi on, aga kui materiaalselt hammas peale hakkab kahe kodu pidamisele (laenumakse + ühistu kulud tuleb maksta talvekodu eest), miks mitte.

Kuna üks päranduseks saadud kinnisvara, mis meile ei asukoha tõttu ei sobinud, sai juba mõni aeg tagasi müüdud, siis sooviks lisaks ka raha paigutada ja investeerida. Linnas asuval korteril näen suuremat väärtust, kasvõi tuleviku, lapse tarbeks. Olen seda meelt, et raha tuleb kusagile panna, sest Inflatsioon teeb oma töö. Omaette küsimus on, kas praegu on kõige parem aeg osta kinnisvara? Hinnad on väga palju tõusnud ja antud valdkonnas on arvamusi erinevaid, osad leiavad, et oma kodu jaoks pole kunagi hilja, aga üürimiseks mõeldud kinnisvaraga on nii ja naa. Mõni räägib, osta aktsiaid, aga ma ei tahaks sukelduda valdkonda, millest ma eriti midagi ei tea.

Siis on korteri ostu soov mõistetav, jah.

Kui vaadata, et igasugu kriiside hambad pole kinnisvara hindadele peale hakanud, siis kohe-kohe vist hinnad ei lange. Ilmselt on nõudlus nii hea, ostjaid (veel) jätkub. Elu alustavale noorele mingi elukoht või asi ikka. Pikemas perspektiivis võib aga kinnisvara nõudlusele hakata mõjuma madal sündimus. Kui rääkida praegustest lastest, siis keeruline öelda, kui tulus/vähetulus praegu ostetud kinnisvara "nende ajal" võib olla.

[Külaline]

Siis on korteri ostu soov mõistetav, jah.

Kui vaadata, et igasugu kriiside hambad pole kinnisvara hindadele peale hakanud, siis kohe-kohe vist hinnad ei lange. Ilmselt on nõudlus nii hea, ostjaid (veel) jätkub. Elu alustavale noorele mingi elukoht või asi ikka. Pikemas perspektiivis võib aga kinnisvara nõudlusele hakata mõjuma madal sündimus. Kui rääkida praegustest lastest, siis keeruline öelda, kui tulus/vähetulus praegu ostetud kinnisvara "nende ajal" võib olla.

Kõigil on vaja kusagil elada. Üha rohkem hakkab tunduma, et kuna maa kahe asukoha vahel on piisavalt lühike, siis kahes kohas pole ka mõistlik kommunaalkulusid maksta või kui kõik pooleks aastaks korterisse koliksid, siis oleks tülikas tegeleda iga aasta maja kütte, vee ja torude teemaga ja ühel hetkel peaks olema kooli pärast nagunii paiksem. Kui korter, siis pigem välja üürimiseks. Pigem loeks nüüd arvamusi, kuhu investeerikste ja miks?

[Külaline]

Tegelikult tuleb välja, et su probleem on pigem selles, et sul sügeleb suurem summa (pärandvaramüügi)raha käes ja sa ei tea, mida sellega teha. Ise ostaks korteri ja üüriks välja, kuniks seda pinda on vaja lapsele elluastumiseks, sest kui just pomm ei kuku, siis neli seina ikka alles on ja iseseisvumise alguses on see parem, kui tühjad pihud. Ja teine argument selle kasuks on, et kuna see raha tuli kinnisvarast, siis oleks mõistlik see sinna samma ka tagasi paigutada, lihtsalt endale sobivamasse piirkonda või tulusama üürihinnaga piirkonda (et tulud kulusid ikka kataks ja ise peale maksma ei peaks sellele lõbule).

[Külaline]

ja sa ei tea, mida sellega teha. Ise ostaks korteri ja üüriks välja, kuniks seda pinda on vaja lapsele elluastumiseks, sest kui just pomm ei kuku, siis neli seina ikka alles on ja iseseisvumise alguses on see parem, kui tühjad pihud. Ja teine argument selle kasuks on, et kuna see raha tuli kinnisvarast, siis oleks mõistlik see sinna samma ka tagasi paigutada, lihtsalt endale sobivamasse piirkonda või tulusama üürihinnaga piirkonda (et tulud kulusid ikka kataks ja ise peale maksma ei peaks sellele lõbule).

Kui teemat tehes kibelesin juba mõnda aega pimedaks ajaks linnakeskkonda, siis nüüd, teema arenedes olen hakanud detailsemalt läbi mõtlema positiivsete ja negatiivsete külgede peale, et kas kahte, lähedal asuvat kinnisvara ikka on mõtet üleval pidada ja nii öelda peale maksta. Jutt liigub nüüd tõesti juba investeerimise suunas, aga investeerida pole mõtet ka sinna, millest midagi ei tea, nagu näiteks aktsiad? Kinnisvara on miski, mis kulub ikka ära ja tulud võiksid kulusid katta, aga küsimus on nüüd millisesse piirkonda, kui suur, milline küte jne?

[Külaline]

kui lapsed ka, siis elukorralduses arvestaksin esmajoones nendega - kool, sõbrad, huvid jne.

aga kuna teemaks ka investeerimine, siis ostaksin ikkagi suurlinna korteri - heasse asukohta, et oleks endal mugav linnaelu nautida ja hiljem võibolla müüa. Ja käiksin tihti linnakodus nii üksi kui mehega (kui õnnestub kaasa meelitada). Põhielukoht jääks siiski praegune, samas on võimalus linna põgeneda kui maaelust kopp ees.

[Külaline]

Madal sündivus hakkab umbes 2045 eriti märgatavalt kinnsivaraturul tundma andma- suur demograafiline grupp on lapsed kodust välja saanud või hakkab pensionile jääma, pensionärid suunavad hulgi oma maju müüki, aga noori pole, kes seda ostaks. Osad noored saavad ka päranduseks palju kortereid/maju, kuna paljud eestlased omavad oma kinnisvara. Loodetavsti on siis piisavalt kehva suusailma ihkavaid sisserändajaid, kes elamispinda vajavad. Mis tööturul sel ajal toimub on AI tõttu võimatu ette näha. Äkki noored soovivad veel rohkem kui praegu kuskil paremas kliimas olla (ka mujal, soojemas Euroopas on pikalt olnud madal sündivus ja palju odavat kinnisvara ka seal hulgi).

[Külaline]

kuna teemaks ka investeerimine, siis ostaksin ikkagi suurlinna korteri - heasse asukohta, et oleks endal mugav linnaelu nautida ja hiljem võibolla müüa. Ja käiksin tihti linnakodus nii üksi kui mehega (kui õnnestub kaasa meelitada). Põhielukoht jääks siiski praegune, samas on võimalus linna põgeneda kui maaelust kopp ees.

Kaaluks ridaelamut, kui elaks seal pool aastat koos perega, aga üürile andmiseks pole nagu mõtet.

[Külaline]

Madal sündivus hakkab umbes 2045 eriti märgatavalt kinnsivaraturul tundma andma- suur demograafiline grupp on lapsed kodust välja saanud või hakkab pensionile jääma, pensionärid suunavad hulgi oma maju müüki, aga noori pole, kes seda ostaks.

Tartu elanike arv on olnud viimased 50 aastat keskmiselt umbes 100 000. Samas on päris palju uusi elamurajoone ehitatud. Tekib küsimus, et kui kinnisvara tuleb pidevalt juurde, aga elanike arv ei kasva, siis kõigisse korteritesse ja majadesse ei jätku inimesi, aga kinnisvaral on omanikud. Kui üürnikke ka igasse korterisse ei jätku, siis kes neis kõigis elavad?

[Külaline]

ostaksin ikkagi suurlinna korteri - heasse asukohta, et oleks endal mugav linnaelu nautida ja hiljem võibolla müüa. Ja käiksin tihti linnakodus nii üksi kui mehega (kui õnnestub kaasa meelitada). Põhielukoht jääks siiski praegune, samas on võimalus linna põgeneda kui maaelust kopp ees.

Suurema, keskküttega korteri puhul on kommunaalkulud ka suuremad ja kui korterit kasutada vähe ja üürile anda ka ei soovi, siis muutuks korteri ülevalpidamine kuluks, eriti külmal talveperioodil. Vahel kasutamiseks sobiks ehk väike kööktuba?

[Külaline]

ostaksin ikkagi suurlinna korteri - heasse asukohta, et oleks endal mugav linnaelu nautida ja hiljem võibolla müüa. Ja käiksin tihti linnakodus nii üksi kui mehega (kui õnnestub kaasa meelitada). Põhielukoht jääks siiski praegune, samas on võimalus linna põgeneda kui maaelust kopp ees.

Suurema, keskküttega korteri puhul on kommunaalkulud ka suuremad ja kui korterit kasutada vähe ja üürile anda ka ei soovi, siis muutuks korteri ülevalpidamine kuluks, eriti külmal talveperioodil. Vahel kasutamiseks sobiks ehk väike kööktuba?

ideaalne oleks 2-toaline uues majas. Nende kommunaalid pole nii suured.

[Külaline]

Suurema, keskküttega korteri puhul on kommunaalkulud ka suuremad ja kui korterit kasutada vähe ja üürile anda ka ei soovi, siis muutuks korteri ülevalpidamine kuluks, eriti külmal talveperioodil. Vahel kasutamiseks sobiks ehk väike kööktuba?

ideaalne oleks 2-toaline uues majas. Nende kommunaalid pole nii suured.

Üksi või kahekesi elades on 2-toaline ka paras, aga 3-4 pereliikme jaoks jääks veidi väikeseks. Mis puudutab uut maja, uut korterit, siis endale elamiseks sobiks, aga üürile anda ei raatsiks elamist täiesti uude kortermajja. Korrashoidu ja elukombeid ei loe välja otsa vaadates välja või tausta kontrollides ja riskid tunduvad suuremad.

[Külaline]

Suurema, keskküttega korteri puhul on kommunaalkulud ka suuremad ja kui korterit kasutada vähe ja üürile anda ka ei soovi, siis muutuks korteri ülevalpidamine kuluks, eriti külmal talveperioodil. Vahel kasutamiseks sobiks ehk väike kööktuba?

ideaalne oleks 2-toaline uues majas. Nende kommunaalid pole nii suured.

Üksi või kahekesi elades on 2-toaline ka paras, aga 3-4 pereliikme jaoks jääks veidi väikeseks. Mis puudutab uut maja, uut korterit, siis endale elamiseks sobiks, aga üürile anda ei raatsiks elamist täiesti uude kortermajja. Korrashoidu ja elukombeid ei loe välja otsa vaadates välja või tausta kontrollides ja riskid tunduvad suuremad.

Miks ei raatsiks? Uusarenduse 2-toalise eest saab 700-800 eurot, mingi paadialune seda ei rendi.

[Külaline]

ideaalne oleks 2-toaline uues majas. Nende kommunaalid pole nii suured.

Üksi või kahekesi elades on 2-toaline ka paras, aga 3-4 pereliikme jaoks jääks veidi väikeseks. Mis puudutab uut maja, uut korterit, siis endale elamiseks sobiks, aga üürile anda ei raatsiks elamist täiesti uude kortermajja. Korrashoidu ja elukombeid ei loe välja otsa vaadates välja või tausta kontrollides ja riskid tunduvad suuremad.

Miks ei raatsiks? Uusarenduse 2-toalise eest saab 700-800 eurot, mingi paadialune seda ei rendi.

Päris paadialusied ei tule, omapärase käitumisega üürnikke ei saa päris välistada.

Enda jaoks suure emotsionaalse väärtusega mööbliesemeid jm. sisustusesemeid, mille hoolimatust kohtlemisest või ära rikkumisest oleks väga kahju, parem mitte üürikasse panna. Korralik, aga vajadusel ilma südamevaluta asendatav/ülevärvitav sisekujundus pigem.

[Külaline]

üürile anda ei raatsiks elamist täiesti uude kortermajja. Korrashoidu ja elukombeid ei loe välja otsa vaadates välja või tausta kontrollides ja riskid tunduvad suuremad.

Miks ei raatsiks? Uusarenduse 2-toalise eest saab 700-800 eurot, mingi paadialune seda ei rendi.

Kui kommunaalkulud koos üüriga on tuhat eurot, siis oleks mõistlik juba osta. Tallinnas on ilmselt üürilise leidmine lihtsam, aga Tartus on peamiselt tudengid, kes otsivad soodsat elamispinda ja lisaks ei raatsi anda tudengitele täiesti uut korterit üürile. Kui 2-toalisele ei leia sobivaid üürilisi, tuleks kommunaalid omast taskust kinni maksta.

[Külaline]

Madal sündivus hakkab umbes 2045 eriti märgatavalt kinnsivaraturul tundma andma- suur demograafiline grupp on lapsed kodust välja saanud või hakkab pensionile jääma, pensionärid suunavad hulgi oma maju müüki, aga noori pole, kes seda ostaks.

Tartu elanike arv on olnud viimased 50 aastat keskmiselt umbes 100 000. Samas on päris palju uusi elamurajoone ehitatud. Tekib küsimus, et kui kinnisvara tuleb pidevalt juurde, aga elanike arv ei kasva, siis kõigisse korteritesse ja majadesse ei jätku inimesi, aga kinnisvaral on omanikud. Kui üürnikke ka igasse korterisse ei jätku, siis kes neis kõigis elavad?

Inimesed äkki tahavad aina suuremal pinnal elada. Vanasti oli kolmetoalises võib-olla viis või kuus inimest, nüüd ainult kaks või üks näiteks.

[Külaline]

üürile anda ei raatsiks elamist täiesti uude kortermajja. Korrashoidu ja elukombeid ei loe välja otsa vaadates välja või tausta kontrollides ja riskid tunduvad suuremad.

Miks ei raatsiks? Uusarenduse 2-toalise eest saab 700-800 eurot, mingi paadialune seda ei rendi.

Kui kommunaalkulud koos üüriga on tuhat eurot, siis oleks mõistlik juba osta. Tallinnas on ilmselt üürilise leidmine lihtsam, aga Tartus on peamiselt tudengid, kes otsivad soodsat elamispinda ja lisaks ei raatsi anda tudengitele täiesti uut korterit üürile. Kui 2-toalisele ei leia sobivaid üürilisi, tuleks kommunaalid omast taskust kinni maksta.

Mõistlikkus sõltub rahakoti suurusest. Taolise korteri sissemakse on 50 tuhat, laen kuus 1000+siis kommunaalid.

[Külaline]

Inimesed äkki tahavad aina suuremal pinnal elada. Vanasti oli kolmetoalises võib-olla viis või kuus inimest, nüüd ainult kaks või üks näiteks.

Inimesed, kes soovivad perega suuremal pinnal elada, ostavad tõesti näiteks maja uuselamurajooni, aga kõigisse vanadesse kortermajadesse ei jätkuks ikkagi inimesi. Pole kuulnud, et paljud tudengid on nii rikkad, et elavad üksi, näiteks uutes, kahe- või kolmetoalistes korteris.