Elurõõm 40+ vanuses

[Külaline]

Obsessiivsus on haiglane, otsi abi.
Armumine ja armastus on ilus.

Sa ennegi kirjutanud, et otsi abi, nagu see abi oleks olemas. Seda on hea öelda.
Armumine ma usun, et võib olla ilus, aga tean, et ka kole.

Mis obsessiivses armumises koledat on?

Obsessiivne inimene klammerdub, tüütab ja ei lase elada. Sellise vastu kaovad igasugused tunded.

[Külaline]

Mis rõõmu on elul 40+ vanuses? Tunnen, et kõik on möödas, kõige õnnelikumad hetked on möödas, lapsed varsti suured.

Jah, juba Tšehhov kirjutas oma "Kolmes ões", et "ma olen juba 23-aastane - olen vanaks, inetuks ja kõhnaks jäänud." Mis siis veel 40-aastasest rääkida.

[Külaline]

Mis rõõmu on elul 40+ vanuses? Tunnen, et kõik on möödas, kõige õnnelikumad hetked on möödas, lapsed varsti suured.

Jah, juba Tšehhov kirjutas oma "Kolmes ões", et "ma olen juba 23-aastane - olen vanaks, inetuks ja kõhnaks jäänud." Mis siis veel 40-aastasest rääkida.

Aga vanasti oligi eluiga palju väiksem. Ja naistel oli 22 viimane taks. Selleks ajaks pidi juba abielus ja laps olema.

Tänapäeval on uus 22 hoopis 42

[Külaline]

Jah, juba Tšehhov kirjutas oma "Kolmes ões", et "ma olen juba 23-aastane - olen vanaks, inetuks ja kõhnaks jäänud." Mis siis veel 40-aastasest rääkida.

Näed kui tore, et aeg on ikka edasi läinud. Ma mõtlen alles 53 aastaselt mõnel päeval nii, et olen vanaks, inetuks ja paksuks jäänud.

[Külaline]

Jah, juba Tšehhov kirjutas oma "Kolmes ões", et "ma olen juba 23-aastane - olen vanaks, inetuks ja kõhnaks jäänud." Mis siis veel 40-aastasest rääkida.

Näed kui tore, et aeg on ikka edasi läinud. Ma mõtlen alles 53 aastaselt mõnel päeval nii, et olen vanaks, inetuks ja paksuks jäänud.

Ma olen 52 ja mõtlen, et pole aastaid nii kabe välja näinud kui praegu.

[Külaline]

Ma olen 52 ja mõtlen, et pole aastaid nii kabe välja näinud kui praegu.

Ma ka 52a mõtlesin nii ja siis lendas menokas täiega selga. +20 kilo ja närvid krussis. Selline tunne, et laske mind maha, kaua ma piinlen.

[Külaline]

Jah, juba Tšehhov kirjutas oma "Kolmes ões", et "ma olen juba 23-aastane - olen vanaks, inetuks ja kõhnaks jäänud." Mis siis veel 40-aastasest rääkida.

Näed kui tore, et aeg on ikka edasi läinud. Ma mõtlen alles 53 aastaselt mõnel päeval nii, et olen vanaks, inetuks ja paksuks jäänud.

Ma olen 52 ja mõtlen, et pole aastaid nii kabe välja näinud kui praegu.

Ma ikka olen elus kabedam välja näinud, kui 50 aastasena. 50+ võid olla sale ja tuunitud, aga saleda ja tuunitud 30 aastasega võrreldes oled ikka natuke teistsugune. Aga eks enesekindlus on muidugi pool võitu.

[Külaline]

Ma olin parimas vormis 35a. Ise olin ka endaga nii rahul. Nüüd, 20a hiljem, olen paksemaks ja laisemaks läinud.

[Külaline]

Sa ennegi kirjutanud, et otsi abi, nagu see abi oleks olemas. Seda on hea öelda.
Armumine ma usun, et võib olla ilus, aga tean, et ka kole.

Mis obsessiivses armumises koledat on?

Obsessiivne inimene klammerdub, tüütab ja ei lase elada. Sellise vastu kaovad igasugused tunded.

Kuidas teil nii lihtsalt need tunded kaovad?

[Külaline]

Meil on terve plejaad emasid, kes alles 40.aastaselt esimest korda emaks saavad.

[Külaline]

Meil on terve plejaad emasid, kes alles 40.aastaselt esimest korda emaks saavad.

40 saadakse vanaemaks, mitte emaks.

[Külaline]

Ja seoses väikeste naistele omaste rõõmudega: selles vanuses ei ole enam sobilik kanda ilusaid riideid ja kingi, huvituda ilusast maniküürist, varsti ei sobi enam ennast meikida ja pikki juukseid kanda. Trennis ei sobi enam käia. Sõbrannadega kohvikus pläkutada ja naerda ei saa enam. Jne.

Vastupidi, just selles vanuses hakkad aru saama, mis seljas PÄRISELT ilus ja kvaliteetne on, sama meigiga. Maniküür on ka maitsekam. Trennis lausa PEAB käima üle 40, ja mitte lihtsat ilulemas seal, et olla vormis ja mitte kaotama lihasmassi. Sõbrannad on ikka alles ja just on rohkem aega nende jaoks, kui väikelaste kõrvalt- ei pea enam kedagi kell 9 magama panema mida mõttetu ulg, ausõna- tervis on veel hea, elu on joones, mida veel vaja on, ideaalne aeg lausa. TA on see, kes nutab nurgas iga päev, kuidas varsti tuleb surm? Ega siis pole jah midagi teha, kui ise eladagi ei oska.

[Külaline]

Teemaalgataja ei osanud ka noorest peast vist elada, vanemaks saades ei ole ka seda kunsti selgeks saanud, küllap jääb uluma eluaeg.

[Külaline]

Kui noor inimene on niigi ilus ilma vaevatagi. Siis vanusega peab hakkama vaeva nägema et püsida heas vormis.
Nt paneb noor selga vintage riided ja on lahe.
Kui mina panen selga samad vintage riided, ei ole lahe. Sest mina ise olen juba vintage.

[Külaline]

Meil on terve plejaad emasid, kes alles 40.aastaselt esimest korda emaks saavad.

40 saadakse vanaemaks, mitte emaks.

Aa, mis sa ära teed, kui mõnel salvestab paugu ilusti kuni 50 ärra. Inimkond ju teadlikum ja tervem nüüd.

[Külaline]

Kui noor inimene on niigi ilus ilma vaevatagi. Siis vanusega peab hakkama vaeva nägema et püsida heas vormis.
Nt paneb noor selga vintage riided ja on lahe.
Kui mina panen selga samad vintage riided, ei ole lahe. Sest mina ise olen juba vintage.

Vintage ikka algab vanusest 60 ma eeldan.

[Külaline]

Mis rõõmu on elul 40+ vanuses? Tunnen, et kõik on möödas, kõige õnnelikumad hetked on möödas, lapsed varsti suured.
Kuidas tunda elust rõõmu sellisest vanusest alates?

Mõni ilmselt on depressiivikuks loodud ja leiab põhjust kurvastamiseks millest iganes. Ma olen 50+ ja ei oska jälle millegi üle kurvastada: elu on ilus, maailm on avatud ja põnev tulevik on ees.

[Külaline]

Mõni ilmselt on depressiivikuks loodud ja leiab põhjust kurvastamiseks millest iganes. Ma olen 50+ ja ei oska jälle millegi üle kurvastada: elu on ilus, maailm on avatud ja põnev tulevik on ees.

Loeksin huviga, milline "põnev tulevik" 50+ vanuses veel ees on? Et kas esimesena hakkavad kimbutama liigesehaigused või vererõhuhaigused?

[Külaline]

Mõni ilmselt on depressiivikuks loodud ja leiab põhjust kurvastamiseks millest iganes. Ma olen 50+ ja ei oska jälle millegi üle kurvastada: elu on ilus, maailm on avatud ja põnev tulevik on ees.

Loeksin huviga, milline "põnev tulevik" 50+ vanuses veel ees on?

Kogu maailm muutub ju iga päevaga, pidevalt leiutatakse ja võetakse kasutusele uusi asju. Planeeritakse mehitatud reisi Kuule, Marsile. Isegi see igapäevane AI on lahe, sest selle abil saab nii palju ära teha. Minu jaoks on selline maailma avardumine väga värskendav. Lisaks personaalne tasand, nt õpi mõni uus keel, avasta tänu sellele mõni uus riik ja kultuur. Üldse reisi, loo, avasta. Maailmas on nii palju põnevat, et kõige ei jõuaks ka siis kogeda, kui 200 aastaseks elaks. Minu arust on väga imelik küsida, et mis tulevik 50+ vanuses veel ees on. Ega tulevik ei sõltu sinu vanusest. Tsivilisatsioon areneb, oled sa siin või ei ole. Aga kui juba oled, siis võta sellest osa, hari ennast, naudi seda.

[Külaline]

Jeerum, mul pole kunagi rikast meest olnud ja ka vanemad polnud toona rikkad. Ikka oma vara otseloomulikult, elasin isiklikus kodus ja nii on see terve elu ka olnud. Isiklik vaimne ja materiaalne kindlustus on tagatud, kui sul on oma kodu, haridus ja teenid umbes paar keskmist palka. Nii ka toona oli.

Kust 22-aastane siis isikliku kodu saab, mis on tal "terve elu olnud"? Kui sa just Kelly Sildaru ei ole.

Ju sai päranduse/võitis lotoga/vanemad aitasid esimese kodu ostuga. Mis siin imelikku on? Ise aitad ju ka oma lapsi vähemalt kinnisvara sissemakse rahaga, kui mitte kogu ostuga, eks?

Sina ja mina oleme väljasurev liik. Jah, meie mehega aitame omad lapsed elule, aga on küllaga neid, kes lapse juba 16-18.aastaselt üle parda loobivad ja kodu vaadaku ise kuis saavad.