Kas eestlastel on välimus kinnisidee?

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

[Külaline]

Seda välimuse ületähtsustamist olen täheldanud pigem väiksemates linnades ja olles ise väikelinnast pärit, oli see ka mulle esialgu kuidagi sissekodeeritud, kui noorem olin. Kolisin Tallinna ülikooli minnes ning esimeseks elukohaks sai Kalamaja piirkond, kus võis hommikuti nurgapealses poes ka suvalises hommikunantlis-sussides inimesi näha. Nüüd olen sellega nii harjunud ja käin ka ise väga vabalt riides, ei vaata keegi imelikult ja ei viitsi ka ise teisi pealaest-jalatallani mõõta.

Vaata, need inimesed ostavad oma hommikukohvipiima ära ja kui linna lähevad, võtavad ikka oma hommikumantli seljast ära. Aeg ja koht, ok?

[Külaline]

Ja kui keegi räägib Ida-Euroopast, siis täna briti lehed esilehel teevad märkuse uue peaministri kabinetiülemale, et ta töötab valitsuse heaks, mitte ei lähe pidžaamapeole.

[Külaline]

Ega pole hästi aru saada, mis on hommikumantel või mis kimono. Minu laps käib koolis pükstega, mis on tegelikult ostetud pidzaamana. Ka need õhukesed kleidid, siidised ja õlapaeltega. On öösaärk või kleit, raske aru saada. Vaid selle järgi, kus poes asus.
Enamus noori käivad kogu aeg dressides. Kodus, koolis, teatris. Ka kui ema tahab et ta teatrisse minekuks end viisakalt riidesse paneks, tõuseb tüli. Selle mugavuse ja sobivuse pinnalt. Et tähtis on et ta üldse teatrisse läheks, tuleb emal silm kinni pigistada, mitte kombeid õpetada. Muidu on sama jutt, et mis see teiste asi on. Üldiselt kasvavad nad sellest ikka välja. Edasine on juba maitse asi või oma stiili väljakujunemine.

[Külaline]

Kui keegi ütleb, et tal pole ühtki koledat riietuseset, siis see võib olla tõsi küll. Aga sellegipoolest ei taga see seda, et inimene oleks alati riides parimal viisil. Kõige rohkem eksivad riietuses inimesed selle vastu, et need esemed ei sobi talle. Näiteks vale värv, teeb kahvatuks, esemed ei sobi kokku, teeb figuuri töntsakaks vms. Mina vaatan küll, et mõni asi, mis ma olen ostnud, ei ole minu seljas nii ilus kui mõni teine. Poes nagu ei taba seda veel ära. Nii jäävadki osad asjad seisma. Isegi dressidel võib olla ülisuur vahe, kas teevad ilusamaks või koledamaks. Ja selle vastu eksivad staaridki, keda riietavad stilistid, nii et ei usu, et kõik inimesed alati ideaalselt riietuvad. Mõni tabab selle intuitiivselt ära, mis talle sobib ja teine on selles osas täiesti lootusetu.

[Külaline]

Kui keegi ütleb, et tal pole ühtki koledat riietuseset, siis see võib olla tõsi küll. Aga sellegipoolest ei taga see seda, et inimene oleks alati riides parimal viisil. Kõige rohkem eksivad riietuses inimesed selle vastu, et need esemed ei sobi talle. Näiteks vale värv, teeb kahvatuks, esemed ei sobi kokku, teeb figuuri töntsakaks vms. Mina vaatan küll, et mõni asi, mis ma olen ostnud, ei ole minu seljas nii ilus kui mõni teine. Poes nagu ei taba seda veel ära. Nii jäävadki osad asjad seisma. Isegi dressidel võib olla ülisuur vahe, kas teevad ilusamaks või koledamaks. Ja selle vastu eksivad staaridki, keda riietavad stilistid, nii et ei usu, et kõik inimesed alati ideaalselt riietuvad. Mõni tabab selle intuitiivselt ära, mis talle sobib ja teine on selles osas täiesti lootusetu.

Valet värvi riided annetan ära. Ka trennis kannan ühes outfitis vaid kokkusobivaid värve ning materjale, igapäevaelus samuti. Samuti mehega kuhugi minnes vaatame, et omavaheline riietus oleks sobiv. Mitte, et üks on villase mantli ja teine dressidega.

[Külaline]

kuskohast TA-l selline kogemus pärit on?
elan Tallinna kesklinnas, ja siin on küll inimestel täitsa suva, mismoodi välja näevad - koeraga jalutades kohtun pidevalt teiste jalutajatega, ja mugavus on küll põhiline kriteerium. Poodi minnakse ka plätudes ja selleks meiki küll eraldi ei tehta.
Oma sugulaste põhjal ütleks, et snooblus on pigem Tartu, Viljandi ja veel mõne väiksema linna teema.

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

Tean naist kes töötas teenindajana, endal mees miljonär…Teisel abikaasa edukas ettevõtja, rahapuudust polnud ja mees polnud rahaga kitsi kah, naisele kingiti uhkeid kuldkette, reise, riideid, mida kõike ta vähegi soovis, naisele meeldis tööd teha.
Ei maksa arvata, et palgast elatutakse. Mõni soovib suhelda ja midagi teha. Kehva palgaga saab tänapäeval töötada rikas inimene.

[Külaline]

Kas olete lääneriikides märganud, et inimesed käivad suht lopelt ja suvakalt riides ja Eestis kiputaks vahtima selliste peale, et imelik või naljakas või teeb lolliks ennast? Avaliku arvamuse küsitlus seoses minu hiljutiste kogemustega.
Olen u 10 a välismaal elanud (Euroopas siiski, mitte kuskil kauges kultuuriruumis) ja mul on nüüd vist tagurpidi kultuurišokk. Ma ise ei saa midagi aru, aga sugulased surgivad.
Ühesõnaga, asjaga tegi algust üks u 55a naissugulane. Pidin minema rattaga ja panin jalga 2/3 retuusid ja tuunika. Retuusidel on kintsu küljel sügav tasku, ilmselt telefoni jne jaoks, panin sinna võtmekimbu. Sugulane ütles mitu korda, et sinna panedki või. Mina mitu korda vastu, et jah, ei kao ära, sügav tasku ja need pole nii rasked jne. Tema ikka vaatab ja küsib, et kas sa kotti ei võta. Lõpuks siis ütles, et aga punnis on! Mis punnis? No kintsu peal on näha, et punnis on taskus midagi. Mis siis? Aga näha on tänaval ju! Polnudki probleem, et taskus rasked või kukuvad välja, aga vaat, et õues kõik vahivad, kui rattaga mööda uhan, et mul punnis asi kintsul.
Teiseks, mul on tugevad miinusprillid ja suvel kannan fitover päikeseprille. Ma ei tea, kas see toode pole Eestis levinud, minu vahmiil nägi esimest korda. Ja no hirnu herneks, nad arvasid, et ma panin tavalised päikseprillid oma prillide peale ja nagu mingi pööningult välja lastud nohik käin kahed prillid ees. Näitasin, et, nendel on spetsiaalselt sobiv kuju nagu väikese eendiga, mõeldudki korrigeerivate prillide peale, polariseeritud jne. Pidin konkreetselt reklaami näitama neile telefonist, kus noored kaunid näitsikud neid oma prillide peale lükkavad. Et ongi selline spetsiaalne toode prillikandjatele. Ikkagi oli kuulda turtsatusi ja kui ma need ette panen, siis muigavad.
Hakkasin mõtlema ja meenus, et tõepoolest, u 15 a tagasi käisin ma Walesis sõbrannaga ja ühel pimedal vihmasel hommikul nägime, kuidas mees sõitis jalgrattaga, otsaees pealamp. Mõlemad itsitasime, et Eestis küll keegi kaevurilambiga jalgrattaga sõitma ei lähe. Nüüd tagantjärele mõtlen, et läheks küll, kui vihmane ja pime on.
Ja siis meenus veel, et perekoolis keegi tegi pandeemia alguses teema, et kuidas ta läheb maskiga poodi, kõik vahivad ja peavad imelikuks ja miks ta peab nüüd nagu lollakas välja nägema sellega.
Ühesõnaga, saate ehk aru, mida ma mõtlen. Ma ise olen juba nii kaua suvakalt riietuvas riigis elanud, et punnis tasku, topeltprillid ja pealamp pole midagi märkimisväärset, ei arvaks, et keegi vahib ja kui vahib, ei huvita ka. Aga eestlasi vist huvitab? Peab alati korralik välja nägema ja jälgima, mis seljas-jalas, et keegi viltu ei vaataks ja tähtis on, mis teised sinu välimusest arvavad. Kas ikka nooremat põlvkonda ka endiselt huvitab? Või on mul lihtsalt sellised pipstükid sugulased?

Pole midagi imestada. Erinev kultuuriruum, sotsiaalne taust ja erinev maitse.

Vaata mõnes Lääne-Euroopa linnas kohalikke naisi. 80% linnapildist on süngetes ja silmapaistmatutes värvides, ka keset rõõmsat suve. Tumesinine. Helehall. Valge. Must. Kui oled liiga sätitud ja kannad midagi väga värvilist, siis peetakse seda liiga silmatorkavaks, lapsikuks või ekstsentriliseks. Inglise keeles kutsutakse seda riietusstiili sõnaga "gaudy" - KIREV, liigpidulik, uhkeldav, maitsetu.

Pole õiget ega vale. On lihtsalt erinevused.

[Külaline]

Seda välimuse ületähtsustamist olen täheldanud pigem väiksemates linnades ja olles ise väikelinnast pärit, oli see ka mulle esialgu kuidagi sissekodeeritud, kui noorem olin. Kolisin Tallinna ülikooli minnes ning esimeseks elukohaks sai Kalamaja piirkond, kus võis hommikuti nurgapealses poes ka suvalises hommikunantlis-sussides inimesi näha. Nüüd olen sellega nii harjunud ja käin ka ise väga vabalt riides, ei vaata keegi imelikult ja ei viitsi ka ise teisi pealaest-jalatallani mõõta.

Vaata, need inimesed ostavad oma hommikukohvipiima ära ja kui linna lähevad, võtavad ikka oma hommikumantli seljast ära. Aeg ja koht, ok?

No ma väga kahtlen, et need minuvanused noored peale kohvijoomist oma koduriided pliiatsseeliku ja kontsakingade vastu vahetasid. Kalamaja piirkond asub linnas sees või mis "linna" minekut sa silmas pead?

[Külaline]

Seda välimuse ületähtsustamist olen täheldanud pigem väiksemates linnades ja olles ise väikelinnast pärit, oli see ka mulle esialgu kuidagi sissekodeeritud, kui noorem olin. Kolisin Tallinna ülikooli minnes ning esimeseks elukohaks sai Kalamaja piirkond, kus võis hommikuti nurgapealses poes ka suvalises hommikunantlis-sussides inimesi näha. Nüüd olen sellega nii harjunud ja käin ka ise väga vabalt riides, ei vaata keegi imelikult ja ei viitsi ka ise teisi pealaest-jalatallani mõõta.

Vaata, need inimesed ostavad oma hommikukohvipiima ära ja kui linna lähevad, võtavad ikka oma hommikumantli seljast ära. Aeg ja koht, ok?

No ma väga kahtlen, et need minuvanused noored peale kohvijoomist oma koduriided pliiatsseeliku ja kontsakingade vastu vahetasid. Kalamaja piirkond asub linnas sees või mis "linna" minekut sa silmas pead?

Sa ei oska ruumi lugeda? Siis vist jah tunne, et oled kogu seg vales kohas valede riietega.
Peale pliiatseeliku ja hommikumantli on ka muid riideid.

[Külaline]

Keegi ei vali endale arvamusi või suhtumisi nii, et vot mina hakkan nüüd nõmedaks inimeseks. Kõik need arvamused kujunevad ikka välja läbi mingisuguse loogika. Näiteks kui inimene on oma elu jooksul saanud korduvalt kogemusi, et välimusest oleneb, kuidas teda Eestis koheldakse müüjate, teenindajate, arstide, oma lapse õpetaja poolt jne. Siis võibki inimesel loogiliselt tekkida sisemine tunne, et välimus ja riietus ongi Väga Tähtis. Ja heast südamest proovib ta enda lähedastele omal teadvustamata viisil seda teadmist edasi anda.

[Külaline]

Ei ole see asi nii hull midagi. Olen elanud Eestis ja pikalt Lääne-Euroopas. Kadedust ja enda teistest paremaks pidamist on nn. Läänes samapalju või rohkem kui Eestis. Vahe on ainult selles, et seal on see jah varjatum ja silmakirjalikum, aga samas jultunum, sest eestlase enesehinnang on ikka õnneks veel sellel tasemel, et endalt küsida, et kas mina olen ikka see kõige tähtsam, et teisi paika panna. Lääne inimene ei kahtle, et tema ongi see kõige tähtsam, kusjuures sageli, mida mõttetum kuju, seda ülbem ja suuremate nõudmistega.

Samas mingil tasemel seal võetakse asju jah lõdvemalt. Olen peale operatsiooni käinud linnas, armid näos, sest kodus hakkas nii igav. Keegi ei kommenteerinud, keegi soovis kiiret paranemist. Eestis kindlasti oleks rohkem kommenteeritud. Lääne inimesi, just valgeid, häirib pigem see, kui keegi on hea välimusega, heas vormis, jne. Muidugi mitte kõiki, aga teatud osa. Rohkem kui Eestis, sest neid on tihti kasvatatud nii, et nemad on ise need kõige-kõige.

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

Näe, juba 5 vaest siin miinustamas

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

Näe, juba 5 vaest siin miinustamas

Näe, üks paistis arvavat, et vaesed teda arvustada ei tohi. Naljakas

[Külaline]

Minu meelest Tallinnas ja põhjarannikul küll see ei kehti. Küll aga jah, lõuna poole linnapilt muutub. Käin tihti komandeeringutes erinevates linnades ja konkurentsitult kõige rohkem puhvis on Tartu. Mis on tegelikult huvitav, kuna seal on ju palju üliõpilasi. Need ongi vist normaalsed, aga ausalt - ma tunnen tartlase tänaval kohe ära . Teine sarnane fenomen on Võru. Pärnus ollakse enam-vähem, seal ollakse suvakalt riides turistidega harjunud vist ja ikkagi suvepealinn. Haapsalu ka ei hiilga liigse ülesätitusega. Mitte, et ma tahaksin kedagi solvata, aga no sellist kontsaklõbinat, filmistaarilikku üleslöömist, soenguid ja ekstra eksponeeritud firmamärke näeb Tallinna tänavapildis väga harva. Kui, siis mõnel üritusel.

[Külaline]

Minu meelest Tallinnas ja põhjarannikul küll see ei kehti. Küll aga jah, lõuna poole linnapilt muutub. Käin tihti komandeeringutes erinevates linnades ja konkurentsitult kõige rohkem puhvis on Tartu. Mis on tegelikult huvitav, kuna seal on ju palju üliõpilasi. Need ongi vist normaalsed, aga ausalt - ma tunnen tartlase tänaval kohe ära . T

Mul samad kogemused. Töötasin kunagi Tallinna firmas, millel olid harud üle Eesti ja Tartu omad olid konkurentsitult kõige kriitilisemad teiste suhtes. Firma suvepäevadele tuldi puhvis ja üleslööduna. Tere osaliseks said ainult need kolleegid, kellel mingi firmariie seljas oli. Kogu nende olek mujalt tulnute suhtes oli selline, et mis te s*tarattad siin üldse teete. Pärnakad seevastu mõnusad ja laheda olemisega.

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

Näe, juba 5 vaest siin miinustamas

Pigem miinustavad varakamad inimesed, eks ikka su kommentaari vaimuvaesusest märku andes.

[Külaline]

Eriti naljakas, et kriitiliselt vahtijateks on sageli näruse palgaga poemüüjad. Kujutavad ette, et kui kallist kaupa müüvad, siis on nemad ka eliit.

Näe, juba 5 vaest siin miinustamas

Pigem miinustavad varakamad inimesed, eks ikka su kommentaari vaimuvaesusest märku andes.

Tubli, et teisele miinust ladudes endale plussi paned.

[Külaline]

Minu meelest Tallinnas ja põhjarannikul küll see ei kehti. Küll aga jah, lõuna poole linnapilt muutub. Käin tihti komandeeringutes erinevates linnades ja konkurentsitult kõige rohkem puhvis on Tartu. Mis on tegelikult huvitav, kuna seal on ju palju üliõpilasi. Need ongi vist normaalsed, aga ausalt - ma tunnen tartlase tänaval kohe ära . T

Mul samad kogemused. Töötasin kunagi Tallinna firmas, millel olid harud üle Eesti ja Tartu omad olid konkurentsitult kõige kriitilisemad teiste suhtes. Firma suvepäevadele tuldi puhvis ja üleslööduna. Tere osaliseks said ainult need kolleegid, kellel mingi firmariie seljas oli. Kogu nende olek mujalt tulnute suhtes oli selline, et mis te s*tarattad siin üldse teete. Pärnakad seevastu mõnusad ja laheda olemisega.

Inimesel peab ikka midagi väga puudu olema kui ta linnade järgi sel moel inimesi lahterdab, nagu nad seal kõik ühtmoodi riietuks. Eriti imelik kui ta seejärel ise enda kommentaari sisuliselt sama jutuga tsiteerib.