Lasteaias mure

[Külaline]

Okei, mis on siis kasvataja ülesanne? Lapsevanem viib lapse lasteaeda, et teine inimene hoiab tema last kui ta ise on tööl. Okei, sa ütled kasvataja ei kasvata, aga millest siis on tekkinud üldse ametinimi kasvataja? Kui kasvataja ei kasvata last seni kuni lapsevanem on tööl, siis mis ülesanne on üldse kasvatajal?

Lasteaedades on juba ammu õpetajad, mitte kasvatajad. Lisaks tugispetsialistid.
Lasteaed on koolieelne õppeasutus.
Hariduski peab neil olema vastav, õpetamine samuti vastavalt nõuetele.
Kasvatajad on praegu vaid hoidudes. Nemad ei peagi midagi õpetama.

https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036

V-o on kasvataja sarnaselt hoidudele ka aedade sõimerühmades - 1,5 - 3-aastased? Ei tea täpselt. Suurema vanusega rühmades ongi koolieelse asutuse pedagoogid, kes õpetavad vastavalt seadusega ettenähtud programmile.

[Külaline]

Kui kasvatajad ei ole enam kasvatajad, siis on nad lihtsalt lapsehoidjad. Lasteaia mõte on hoida lapsed väljaspool kodu elus ja terved, et lapsevanemad saaksid tööl käia.

[Külaline]

Lasteaias võivad ju need kasvatajad üksteist professoriteks, doktoriteks jne kutsuda, kui tahavad, keegi ei keela. Teiste inimeste jaoks on nad ikka kasvatajad.

Lasteaias on siiski õpetajad. Kasvataja on lapsevanem, kes KASVATAB oma last ise. Ei saa eeldada, et õpetaja teeb ka lapsevanema töö ära.

Loomulikult kasvatab lapsevanem oma last ise. Küll aga on lasteasutuse töötajate olemasolu eesmärk vanemat selles toetada. Lasteaiad on rajatud nendesamade vanemate ehk maksumaksjate raha eest ja sinna on tööle võetud spetsialistid, kelle eriharidus peaks sisaldama ka lastega tegelemise oskuseid. Sellel ajal, mil vanemad on tööl ja laps lasteaias, peavad lasteaiatöötajad tagama lastele heaolu, turvalisuse ja kõik muu, mis on kirjas nende ametijuhendites. Siia kuulub ka rühmas ettetulevate vaidluste, konfliktide lahendamine, rühma koostööle ja koos toimima panemine jne.

Spetsialist just seepärast spetsialisti uhket nimetust kannabki, et temal võiksid olla erialased teadmised ja oskused suurema hulga lastega hakkama saamiseks. Mitte aga nii nagu siin teemas üks eripedagoog soovitab, et kui kaks nelja-aastast sõpra on koos mürakarud, siis mingu üks neist lasteaiast üldse minema, kuhugi mujale! Selleks, et mõnda last lausa välja visata, peab asi ikka väga hull olema ja kõik muu meetodid spetsialistide poolt juba läbi proovitud.

[Külaline]

Kui kasvatajad ei ole enam kasvatajad, siis on nad lihtsalt lapsehoidjad. Lasteaia mõte on hoida lapsed väljaspool kodu elus ja terved, et lapsevanemad saaksid tööl käia.

Lasteaias peab see spetsialist oskama hinnata ja märgata lapse eakohast arengut. Kui laps on igati normaalne, nutikas ja tubli, vanemad tegelevad, siis ei ole lasteaia tähtsus väga suur. Küll aga muutub lasteaia personali kvaliteet väga oluliseks siis, kui lapse areng pole eakohane, tal on mitmesugused raskused keele arenguga, sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes jne. Kui nende probleemidega varakult tegeleda, siis võivad nad olla kooliks täiesti eakohaselt arenenud ja ei satu käitumishäirete ja õpiraskustega kohe sinna allapoole otsa. See muide mõjutab ka lapse enesehinnangut ja stressitaset, kas tal tulevad asjad teistega võrreldes hästi või halvasti välja. Erivajadustega lapsi on äärmiselt palju. Ja kui võiks arvata, et nendest asjadest on väga palju räägitud ja vanemad ise märkavad, ise tegelevad, ise aitavad, siis nii see ei ole kohe üldse. Näiteks keele arendamisel magatakse koolijõudmise ajaks juba peamine abi maha, see on juba kahe-kolmesel näha, et tal võib tekkida lugemisraskus, kirjutamisraskus, aga vanemad ei oska seda märgata ega last aidata.

[Külaline]

Kui kasvatajad ei ole enam kasvatajad, siis on nad lihtsalt lapsehoidjad. Lasteaia mõte on hoida lapsed väljaspool kodu elus ja terved, et lapsevanemad saaksid tööl käia.

Lasteaias peab see spetsialist oskama hinnata ja märgata lapse eakohast arengut. Kui laps on igati normaalne, nutikas ja tubli, vanemad tegelevad, siis ei ole lasteaia tähtsus väga suur. Küll aga muutub lasteaia personali kvaliteet väga oluliseks siis, kui lapse areng pole eakohane, tal on mitmesugused raskused keele arenguga, sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes jne. Kui nende probleemidega varakult tegeleda, siis võivad nad olla kooliks täiesti eakohaselt arenenud ja ei satu käitumishäirete ja õpiraskustega kohe sinna allapoole otsa. See muide mõjutab ka lapse enesehinnangut ja stressitaset, kas tal tulevad asjad teistega võrreldes hästi või halvasti välja. Erivajadustega lapsi on äärmiselt palju. Ja kui võiks arvata, et nendest asjadest on väga palju räägitud ja vanemad ise märkavad, ise tegelevad, ise aitavad, siis nii see ei ole kohe üldse. Näiteks keele arendamisel magatakse koolijõudmise ajaks juba peamine abi maha, see on juba kahe-kolmesel näha, et tal võib tekkida lugemisraskus, kirjutamisraskus, aga vanemad ei oska seda märgata ega last aidata.

Siin teemas ongi üks eakohase arenguga laps, kellele meeldivad aktiivsemad mängud, mida lasteaia personal ei oska ei suunata ega kontrollida. See pole isegi siin enam lapsehoidjaks nimetamiseks vääriline, pigem nagu algajad vangivalvurid vms.

[Külaline]

Kui kasvatajad ei ole enam kasvatajad, siis on nad lihtsalt lapsehoidjad. Lasteaia mõte on hoida lapsed väljaspool kodu elus ja terved, et lapsevanemad saaksid tööl käia.

Lasteaias peab see spetsialist oskama hinnata ja märgata lapse eakohast arengut. Kui laps on igati normaalne, nutikas ja tubli, vanemad tegelevad, siis ei ole lasteaia tähtsus väga suur. Küll aga muutub lasteaia personali kvaliteet väga oluliseks siis, kui lapse areng pole eakohane, tal on mitmesugused raskused keele arenguga, sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes jne. Kui nende probleemidega varakult tegeleda, siis võivad nad olla kooliks täiesti eakohaselt arenenud ja ei satu käitumishäirete ja õpiraskustega kohe sinna allapoole otsa. See muide mõjutab ka lapse enesehinnangut ja stressitaset, kas tal tulevad asjad teistega võrreldes hästi või halvasti välja. Erivajadustega lapsi on äärmiselt palju. Ja kui võiks arvata, et nendest asjadest on väga palju räägitud ja vanemad ise märkavad, ise tegelevad, ise aitavad, siis nii see ei ole kohe üldse. Näiteks keele arendamisel magatakse koolijõudmise ajaks juba peamine abi maha, see on juba kahe-kolmesel näha, et tal võib tekkida lugemisraskus, kirjutamisraskus, aga vanemad ei oska seda märgata ega last aidata.

Siin teemas ongi üks eakohase arenguga laps, kellele meeldivad aktiivsemad mängud, mida lasteaia personal ei oska ei suunata ega kontrollida. See pole isegi siin enam lapsehoidjaks nimetamiseks vääriline, pigem nagu algajad vangivalvurid vms.

No see on ema jutt, et lasteaia personal midagi ei oska ja on üks lollikari. Mis seal päriselt toimub, me ei tea. Sama juttu lugesin Silvia Ilvese sulest, et MUBA-s tema andekat last muudkui karistatakse ebaõiglaselt. Tegelikult olid asjad teisiti ja need tema poiste tembud on ikka väga tõsised, mitte niisama väike naljatamine. Emadel jätab sageli reaalsustaju neid maha, kui tegemist on oma lapsega.

[Külaline]

Lasteaias võivad ju need kasvatajad üksteist professoriteks, doktoriteks jne kutsuda, kui tahavad, keegi ei keela. Teiste inimeste jaoks on nad ikka kasvatajad.

Lasteaias on siiski õpetajad. Kasvataja on lapsevanem, kes KASVATAB oma last ise. Ei saa eeldada, et õpetaja teeb ka lapsevanema töö ära.

Loomulikult kasvatab lapsevanem oma last ise. Küll aga on lasteasutuse töötajate olemasolu eesmärk vanemat selles toetada. Lasteaiad on rajatud nendesamade vanemate ehk maksumaksjate raha eest ja sinna on tööle võetud spetsialistid, kelle eriharidus peaks sisaldama ka lastega tegelemise oskuseid. Sellel ajal, mil vanemad on tööl ja laps lasteaias, peavad lasteaiatöötajad tagama lastele heaolu, turvalisuse ja kõik muu, mis on kirjas nende ametijuhendites. Siia kuulub ka rühmas ettetulevate vaidluste, konfliktide lahendamine, rühma koostööle ja koos toimima panemine jne.

Spetsialist just seepärast spetsialisti uhket nimetust kannabki, et temal võiksid olla erialased teadmised ja oskused suurema hulga lastega hakkama saamiseks. Mitte aga nii nagu siin teemas üks eripedagoog soovitab, et kui kaks nelja-aastast sõpra on koos mürakarud, siis mingu üks neist lasteaiast üldse minema, kuhugi mujale! Selleks, et mõnda last lausa välja visata, peab asi ikka väga hull olema ja kõik muu meetodid spetsialistide poolt juba läbi proovitud.

mina olen see eripedagoog, kes soovitas lasteaeda vahetada. tõsi - jutt oli tallinnakeskne, maakohas selline asi ei toimi. küsimus ongi selles, kas lasteaed panustab erialase haridusega spetsilistidesse või on seal hädavaevu keskharidusega nn kasvatajad, kes ainsa lahendusena vanemaid traumeerivad. mis laste müramisse puutub, siis kuulsime me siin ka ainult lapsevanema nägemust, mis seal tegelikult toimub, me ei tea. aga seda võin kindlalt öelda, et ühe müramise pärast ei hakkaks isegi see "kasvataja" teemat tõstatama.

[Külaline]

Lasteaias võivad ju need kasvatajad üksteist professoriteks, doktoriteks jne kutsuda, kui tahavad, keegi ei keela. Teiste inimeste jaoks on nad ikka kasvatajad.

Lasteaias on siiski õpetajad. Kasvataja on lapsevanem, kes KASVATAB oma last ise. Ei saa eeldada, et õpetaja teeb ka lapsevanema töö ära.

Loomulikult kasvatab lapsevanem oma last ise. Küll aga on lasteasutuse töötajate olemasolu eesmärk vanemat selles toetada. Lasteaiad on rajatud nendesamade vanemate ehk maksumaksjate raha eest ja sinna on tööle võetud spetsialistid, kelle eriharidus peaks sisaldama ka lastega tegelemise oskuseid. Sellel ajal, mil vanemad on tööl ja laps lasteaias, peavad lasteaiatöötajad tagama lastele heaolu, turvalisuse ja kõik muu, mis on kirjas nende ametijuhendites. Siia kuulub ka rühmas ettetulevate vaidluste, konfliktide lahendamine, rühma koostööle ja koos toimima panemine jne.

Spetsialist just seepärast spetsialisti uhket nimetust kannabki, et temal võiksid olla erialased teadmised ja oskused suurema hulga lastega hakkama saamiseks. Mitte aga nii nagu siin teemas üks eripedagoog soovitab, et kui kaks nelja-aastast sõpra on koos mürakarud, siis mingu üks neist lasteaiast üldse minema, kuhugi mujale! Selleks, et mõnda last lausa välja visata, peab asi ikka väga hull olema ja kõik muu meetodid spetsialistide poolt juba läbi proovitud.

mina olen see eripedagoog, kes soovitas lasteaeda vahetada. tõsi - jutt oli tallinnakeskne, maakohas selline asi ei toimi. küsimus ongi selles, kas lasteaed panustab erialase haridusega spetsilistidesse või on seal hädavaevu keskharidusega nn kasvatajad, kes ainsa lahendusena vanemaid traumeerivad. mis laste müramisse puutub, siis kuulsime me siin ka ainult lapsevanema nägemust, mis seal tegelikult toimub, me ei tea. aga seda võin kindlalt öelda, et ühe müramise pärast ei hakkaks isegi see "kasvataja" teemat tõstatama.

Kui need spetsialistid midagi lahendaks, oleks ju kõik juba lahendatud.

[Külaline]

Lasteaias võivad ju need kasvatajad üksteist professoriteks, doktoriteks jne kutsuda, kui tahavad, keegi ei keela. Teiste inimeste jaoks on nad ikka kasvatajad.

Lasteaias on siiski õpetajad. Kasvataja on lapsevanem, kes KASVATAB oma last ise. Ei saa eeldada, et õpetaja teeb ka lapsevanema töö ära.

Loomulikult kasvatab lapsevanem oma last ise. Küll aga on lasteasutuse töötajate olemasolu eesmärk vanemat selles toetada. Lasteaiad on rajatud nendesamade vanemate ehk maksumaksjate raha eest ja sinna on tööle võetud spetsialistid, kelle eriharidus peaks sisaldama ka lastega tegelemise oskuseid. Sellel ajal, mil vanemad on tööl ja laps lasteaias, peavad lasteaiatöötajad tagama lastele heaolu, turvalisuse ja kõik muu, mis on kirjas nende ametijuhendites. Siia kuulub ka rühmas ettetulevate vaidluste, konfliktide lahendamine, rühma koostööle ja koos toimima panemine jne.

Spetsialist just seepärast spetsialisti uhket nimetust kannabki, et temal võiksid olla erialased teadmised ja oskused suurema hulga lastega hakkama saamiseks. Mitte aga nii nagu siin teemas üks eripedagoog soovitab, et kui kaks nelja-aastast sõpra on koos mürakarud, siis mingu üks neist lasteaiast üldse minema, kuhugi mujale! Selleks, et mõnda last lausa välja visata, peab asi ikka väga hull olema ja kõik muu meetodid spetsialistide poolt juba läbi proovitud.

mina olen see eripedagoog, kes soovitas lasteaeda vahetada. tõsi - jutt oli tallinnakeskne, maakohas selline asi ei toimi. küsimus ongi selles, kas lasteaed panustab erialase haridusega spetsilistidesse või on seal hädavaevu keskharidusega nn kasvatajad, kes ainsa lahendusena vanemaid traumeerivad. mis laste müramisse puutub, siis kuulsime me siin ka ainult lapsevanema nägemust, mis seal tegelikult toimub, me ei tea. aga seda võin kindlalt öelda, et ühe müramise pärast ei hakkaks isegi see "kasvataja" teemat tõstatama.

Pigem ikka on probleem mitte kuulamises, kui müramises. Vb nad siis oma mpramisega teevad teistele haiget, segavad ühistegevust jne.

Mu poiss oli ka selles vanuses mürgeldis(üksi) ja mäletan, et mingi hetk oli probleem muusikaringis tooli püsimise ja kaasa tegemisega. Aga see oli õnneks vaid üsna lühike periood.
Eks muud lahendust ei olegi, kui lasteaia ja vanema omavaheline koostöö. Äkki mingi kleepsude kogumise tabel, kus mingi teatud arvu kleepsu eest saab mingi väikese preemia(kodus). Lasteaias ma mõtlen. Mõlemale lapsele siis. Ja õpetaja hoiab siis ise järge vihikus või paberil. Kui teisi lapsi see ei puuduta, siis võiks sellise süsteemi nö sahtlipõhjas vaid neile kahele poisile hoida. Muidu teiste suhtes ebaaus. Või siis tabel on kodus aga õpetaja siis iga päeva lõpus annab tagasiside, kuidas päev läks.
Mina sellist tabelit kasutan aegajalt oma eelteismelisega siiamaani. Mõnikord ta ise küsib seda. See aitab laiskuse eemale hoida ja teatud rutiin on igas vanuses lapsele hea. Nüüd preemia on lihtsalt teistsugune

[Külaline]

Nõustun, et mingi osa õpetajaid eelistab tugevalt kukupaisid tüdrukuid ja õiendab aktiivsemate lastega üleliia. Aga kui õpetaja juba niimoodi ütleb, et ülejäänud rühmaga ei saa töötada, kui need 2 "mürakaru" kohal on, ja teine (sõltumatu) inimene keeldub neid lapsi koos trenni võtmast, siis ei ole tegu tavaliste aktiivsete poiste müramisega, vaid probleem on reaalne ja tõsisem. Õpetajad on ju küll ja veel näinud neid "tavalisi mürakarusid" ja neil kulm ka ilmselt ei tõuse selle peale, et poisid (ja ka tüdrukud) mõnikord eakohaselt mürgeldavad, ei kuula, lollitavad ja trallitavad. Küsimus ei saa ka olla selles, et lapsed liikuda tahaksid, aga ei lasta, sest trennis ju justnimelt selline aktiivne kehaline tegevus toimukski, aga kirjutise kohaselt poisid ei saanud ka seal oma käitumist tavalise lastepärase sahmerdamise juures hoitud, vaid käitusid nii sõnakuulmatult ja segavalt, et treener keeldus neid edaspidi treenimast.

Hämmasta on teemaalgataja nending, et laps on alles 4-aastane ja seega temaga ei saa probleemist rääkida. Kuidas ei saa? Ma oma 2-aastasele ka räägin, millist käitumist temalt oodatakse ja mida pole lubatud teha, ja ka väga väike laps saab jutust aru ja on võimeline oma käitumist eakohasel määral kontrollima ja suunama, kui seda talle pidevalt ja nii kodu kui lasteaia poolt õpetada! 4-aastane on ju juba täiesti asjalik parimas mängueas jõmm, kellega saab kõik asjad ära arutatud ja kellelt on kohane oodata, et ta suudab vahet teha õigel ja valel käitumisel, suudab keskenduda ülesannetele vähemalt 15 minutiks, suudab algatatud tegevusi lõpule viia ja päris kindlasti suudab kuulata ja järgida täiskasvanutepoolseid lihtsaid korraldusi. Kui laps eristub ülejäänud eakaaslastest ega ole võimeline eelmainitud asjadeks, siis tundub kohane erispetsialisti poolde pöörduda, et välja selgitada, kas laps vajab ehk lihtsalt eneseregulatsiooni arendamises suuremat tuge või on tegu hoopiski mõne erivajadusega. Sellised käitumishäired ei lähe üldiselt iseenesest üle.

[Külaline]

Jäin ka mõtlema, et kui isegi treeneril on probleem ja keeldub poisse koos treenimast, on seal midagi ebamat kui vaid lasteaiaõoetajate kaeblemine.

[Külaline]

Okei, sa ütled kasvataja ei kasvata, aga millest siis on tekkinud üldse ametinimi kasvataja?

See ametinimetus kadus lasteaedadest juba aastakümneid tagasi.

Ma ei saa ikka lahti sellest, et lasteaia õpetajaid nimetan kasvatajateks. Nii kummaline tundub öelda lasteaias õpetaja. Eks mul vanust ka juba üle viiekümne.

[Külaline]

Nõustun, et mingi osa õpetajaid eelistab tugevalt kukupaisid tüdrukuid ja õiendab aktiivsemate lastega üleliia. Aga kui õpetaja juba niimoodi ütleb, et ülejäänud rühmaga ei saa töötada, kui need 2 "mürakaru" kohal on, ja teine (sõltumatu) inimene keeldub neid lapsi koos trenni võtmast, siis ei ole tegu tavaliste aktiivsete poiste müramisega, vaid probleem on reaalne ja tõsisem. Õpetajad on ju küll ja veel näinud neid "tavalisi mürakarusid" ja neil kulm ka ilmselt ei tõuse selle peale, et poisid (ja ka tüdrukud) mõnikord eakohaselt mürgeldavad, ei kuula, lollitavad ja trallitavad. Küsimus ei saa ka olla selles, et lapsed liikuda tahaksid, aga ei lasta, sest trennis ju justnimelt selline aktiivne kehaline tegevus toimukski, aga kirjutise kohaselt poisid ei saanud ka seal oma käitumist tavalise lastepärase sahmerdamise juures hoitud, vaid käitusid nii sõnakuulmatult ja segavalt, et treener keeldus neid edaspidi treenimast.

Hämmasta on teemaalgataja nending, et laps on alles 4-aastane ja seega temaga ei saa probleemist rääkida. Kuidas ei saa? Ma oma 2-aastasele ka räägin, millist käitumist temalt oodatakse ja mida pole lubatud teha, ja ka väga väike laps saab jutust aru ja on võimeline oma käitumist eakohasel määral kontrollima ja suunama, kui seda talle pidevalt ja nii kodu kui lasteaia poolt õpetada! 4-aastane on ju juba täiesti asjalik parimas mängueas jõmm, kellega saab kõik asjad ära arutatud ja kellelt on kohane oodata, et ta suudab vahet teha õigel ja valel käitumisel, suudab keskenduda ülesannetele vähemalt 15 minutiks, suudab algatatud tegevusi lõpule viia ja päris kindlasti suudab kuulata ja järgida täiskasvanutepoolseid lihtsaid korraldusi. Kui laps eristub ülejäänud eakaaslastest ega ole võimeline eelmainitud asjadeks, siis tundub kohane erispetsialisti poolde pöörduda, et välja selgitada, kas laps vajab ehk lihtsalt eneseregulatsiooni arendamises suuremat tuge või on tegu hoopiski mõne erivajadusega. Sellised käitumishäired ei lähe üldiselt iseenesest üle.

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

[Külaline]

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

Tundud meeldiv inimene. Kutsud teisi jobudeks ja puha. Asi pole aktiivsuses, vaid korralduste mittekuulamises. Kui lasteaiaõpetajad ja treener, kes ei tööta ühes asutuseski, näevad suuremat probleemi, siis mingi probleem siin ju on. Ja kuidas asi päriselt on, me ei tea, sest on vaid ema (kallutatud) jutt.

[Külaline]

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

Täpselt! Mina olen jõnglase sünnitanud, tema kasvatamine pole enam minu asi!

[Borabora]

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

Tundud meeldiv inimene. Kutsud teisi jobudeks ja puha. Asi pole aktiivsuses, vaid korralduste mittekuulamises. Kui lasteaiaõpetajad ja treener, kes ei tööta ühes asutuseski, näevad suuremat probleemi, siis mingi probleem siin ju on. Ja kuidas asi päriselt on, me ei tea, sest on vaid ema (kallutatud) jutt.

Olen TA

Mismoodi ma kallutasin? Rääkisin nii nagu mure on. Ma ei eitagi, et lasteaias on probleem, aga mida mina teha seal lasteaias saan? Lähen korda lööma sinna?

Meenub üks mu ema räägitud juhtum. Mu ema sai mitu märkust lapsena: "... Ei tööta tunnis kaasa " jne
Lõpuks mu vanaema saatis märkuse vastu: " ... Ei vii kodus solgiämbrit ka välja."

No mida ma teha saan? Kodus ei ole ta selline. Pole vaja isegi pahandada väga. Mõni kord peab korrale kutsuma, aga see laste puhul ju normaalne. Kodus joonistab, mängib omaette, vaatab multikaid ja aeg ajalt jah paneb oma kostüümi selga ja ongi " ämblikmees " . Ei midagi hullu.
Ma ei arva, et mu laps nüüd erivajadusega on. Ju siis nad seal lasteaias mõjuvad teineteisele nii selle sõbraga.
Oh jah. Aga tänud kaasa elamast ja mõtlemas. Eks püüan siis rohkem rääkida lapsega. Kodus mõistab ja saab aru, aga lasteaias on see justkui nagu peoga pühitud jutt.

[Külaline]

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

Tundud meeldiv inimene. Kutsud teisi jobudeks ja puha. Asi pole aktiivsuses, vaid korralduste mittekuulamises. Kui lasteaiaõpetajad ja treener, kes ei tööta ühes asutuseski, näevad suuremat probleemi, siis mingi probleem siin ju on. Ja kuidas asi päriselt on, me ei tea, sest on vaid ema (kallutatud) jutt.

Olen TA

Mismoodi ma kallutasin? Rääkisin nii nagu mure on. Ma ei eitagi, et lasteaias on probleem, aga mida mina teha seal lasteaias saan? Lähen korda lööma sinna?

Meenub üks mu ema räägitud juhtum. Mu ema sai mitu märkust lapsena: "... Ei tööta tunnis kaasa " jne
Lõpuks mu vanaema saatis märkuse vastu: " ... Ei vii kodus solgiämbrit ka välja."

No mida ma teha saan? Kodus ei ole ta selline. Pole vaja isegi pahandada väga. Mõni kord peab korrale kutsuma, aga see laste puhul ju normaalne. Kodus joonistab, mängib omaette, vaatab multikaid ja aeg ajalt jah paneb oma kostüümi selga ja ongi " ämblikmees " . Ei midagi hullu.
Ma ei arva, et mu laps nüüd erivajadusega on. Ju siis nad seal lasteaias mõjuvad teineteisele nii selle sõbraga.
Oh jah. Aga tänud kaasa elamast ja mõtlemas. Eks püüan siis rohkem rääkida lapsega. Kodus mõistab ja saab aru, aga lasteaias on see justkui nagu peoga pühitud jutt.

Mitte päris nii pööraselt käituva tegeleinskiga, aga siiski sarnane asi läbi tehtud oma suurema pojaga, kui ta oli 4-5.
Igal õhtul peale lasteaeda küsid üle, kuidas päev läks, st konkreetselt - mida tegite, mida õppisite, mida mängisite, kas kuulasid õpetajat, kas oli pahandusi. Igal hommikul vahetult enne rühma minemist kükitad lapse kõrgusele ja tõsiselt räägid üle: mäletad, mis me kokku leppisime? Kui õpetaja ütleb: "Lõpeta!" siis sina lõpetad Aaduga müramise ja kuulad, mida õpetaja palub teha.
Toeks on igasugused pidurdamist õpetavad ja tähelepanu aktiveerivad ülesanded ja mängud kodus ja lasteaias, mis treenivad teda enda tegevust peatama ja tähelepanu nt sinu või õpetaja korraldusele suunama (nt automäng - et kui ütled roheline, siis jookseb ringi, kui kollane, siis peatub, kui punane, siis kükitab; korralduste kuulamine: annad nt 3-osalise korralduse ja tema peab täitma, nt on teil ees kuhi mänguasju ja annate kordamööda teineteisele korraldusi, nt: võta siit punane klots, pane tooli kõrvale ja siis ise kükita).
Ütled, et mis sa ikka teha saad, aga tegelikult saad, 4-aastasele on veel väga oluline oma vanemate poolne hoiak, eeskuju ja see tunnetus, et ahah, mu emme ja issi ja õpetajad ja treener, KÕIK suured inimesed mu elus on seda meelt, et ma peaksin tegema nii, mitte naa. Kui ta näeb, et olete järjekindlad ja ühisrinne ning aitate tal õppida ennast paremini reguleerima, siis ta seda ka tegema hakkab ja siis see probleem ka lahendatud saab, kui pole taga erivajadust. Kui ütled, et muudes keskkondades, kus seda käivitavat sõpra pole, on laps tähelepanelik ja võimeline eakohaselt oma käitumist korrigeerima, siis ilmselt polegi

[Külaline]

Hahahaha, ma kohe ootasin ja jälgisin millal küll üks tuleb siia ja nimetab, et laps võib olla erivajadusega.

No kurat, see et laps on aktiivne, mängib, kargab ja hüppab, see ei näita, et tal mõni erivajadus on. Laps on lihtsalt keskmisest aktiivsem.
Minu laps oli veel 5 aastaselt umbes sama nagu teemaalgatajal. Ei huvitanud teda teistega koos joonistamine, laulmine vms. Pidevalt ajas oma asja ja hüppas kargas ringi. Lasteaeda järgi minnes aeles ja püherdas maas, samal ajal kui mina tänitasin kõrval, et end riidesse hakkaks panema.
Nüüd täiesti normaalne 16 aastane noormees.
Kõik lapsed ei olegi ühe puuga löödud.
Oleks ikka mugav küll kui kasvatajad saaksid seal kohvitada ja muliseda samal ajal kui lapsed on kukununnud reas ja teavad juba eos kuidas käituda/olla.
Lapsed on erinevad!
Paraku paljud panevad kohe diagnoose. Jobud

Tundud meeldiv inimene. Kutsud teisi jobudeks ja puha. Asi pole aktiivsuses, vaid korralduste mittekuulamises. Kui lasteaiaõpetajad ja treener, kes ei tööta ühes asutuseski, näevad suuremat probleemi, siis mingi probleem siin ju on. Ja kuidas asi päriselt on, me ei tea, sest on vaid ema (kallutatud) jutt.

Olen TA

Mismoodi ma kallutasin? Rääkisin nii nagu mure on. Ma ei eitagi, et lasteaias on probleem, aga mida mina teha seal lasteaias saan? Lähen korda lööma sinna?

Meenub üks mu ema räägitud juhtum. Mu ema sai mitu märkust lapsena: "... Ei tööta tunnis kaasa " jne
Lõpuks mu vanaema saatis märkuse vastu: " ... Ei vii kodus solgiämbrit ka välja."

No mida ma teha saan? Kodus ei ole ta selline. Pole vaja isegi pahandada väga. Mõni kord peab korrale kutsuma, aga see laste puhul ju normaalne. Kodus joonistab, mängib omaette, vaatab multikaid ja aeg ajalt jah paneb oma kostüümi selga ja ongi " ämblikmees " . Ei midagi hullu.
Ma ei arva, et mu laps nüüd erivajadusega on. Ju siis nad seal lasteaias mõjuvad teineteisele nii selle sõbraga.
Oh jah. Aga tänud kaasa elamast ja mõtlemas. Eks püüan siis rohkem rääkida lapsega. Kodus mõistab ja saab aru, aga lasteaias on see justkui nagu peoga pühitud jutt.

Kasvatajad salamisi ootavad, et sa oma poisile kodus korraliku keretäie annad. Siis on edaspidi arem ja vaiksem.

[Sajajalgne]

Mina siis see postitaja, kes ütles, et õpetaja ei ole kasvataja. Töötan sõimerühmas. Selgitan natuke. Laps saab põhiväärtused kodust. Lapsevanem peaks lapse lasteaiaks/sõime ette valmistama. Paraku on järjest rohkem neid lapsevanemaid, kes toovad lapse lasteaeda ja ootused on, et tehke temast inimene. Lapsevanem peab ka last õpetama potil käima, sööma lusikaga, ise riietuma jne. Ühesõnaga oma lapsega tegelema. Olime märksõna on koostöö.
Loomulikult õpetaja, lisaks õppetööle, vaatab, tegeleb, aitab, lohutab, hoiab jne.

[Külaline]

Mina siis see postitaja, kes ütles, et õpetaja ei ole kasvataja. Töötan sõimerühmas. Selgitan natuke. Laps saab põhiväärtused kodust. Lapsevanem peaks lapse lasteaiaks/sõime ette valmistama. Paraku on järjest rohkem neid lapsevanemaid, kes toovad lapse lasteaeda ja ootused on, et tehke temast inimene. Lapsevanem peab ka last õpetama potil käima, sööma lusikaga, ise riietuma jne. Ühesõnaga oma lapsega tegelema. Olime märksõna on koostöö.
Loomulikult õpetaja, lisaks õppetööle, vaatab, tegeleb, aitab, lohutab, hoiab jne.