Kuidas kaitsta end ja oma pere viisakalt inimeste eest

[Külaline]

Kõik ei eelista tööd lastele.

Ehk siis et ei ole. Siis pole mingit probleemi päeva lastest "hoolimisega" sisustada ka.

Õige ema pühendubki ainult lastele.

Et siis sellesk, et kui lapsed suured on, saaksime kõik looteasendis nutta, et lapsed suured ja surm lähedal?

Õige ema oskab leida tasakaalu laste ja muu elu vahel.

[Külaline]

Siin paistab selgelt välja see, et räägitakse samast asjast, aga erinevast "vaateavast", ühest küljest on õigus kõigil, aga sellest teisest vaatenurgast lihtsalt raske aru saada. Illustreerides - ilm võib olla vihmane, aga samas siiski ka päike paista, ehk kumbki iseloomustus sobiks.
Kokkuvõtlikult siis: toreda lapsega võib loomulikult sõber olla, hoolimata ebasobivatest vanematest. AGA, sageli juhtub, et takistuseks saavadki just need vanemad ise, kes last kokkulepitud ajal kohale ei too või ära ei vii või üritusele saata unustavad. Oma kodus järelvalvet ei korralda, kuhugi järgi minna unustavad. Või saadavad lapse rõõmuga iga päev pärast kooli sõbra juurde ega ootagi teda tagasi enne ööd jnejne.
Valdav enamus arvab, et kõigepealt lapsed tutvuvad ja siis alles vanemad. Pole kivisse raiutud, kui on tagasihoidlik laps, siis on tal sageli raske suhteid ise algatada. Sel juhul sobib suurepäraselt vastupidine variant. Võin oma kogemusest kinnitada, et see toimib väga edukalt sellistel juhtudel.
On tõesti olemas ka tõenäosus, et vanemad on toredad, aga laps osutub kiuslikuks ja laps ei tahagi väga temaga suhelda. Mul on olnud ka selline kogemus ühe oma lapse klassikaaslasega. Vanemad olid väga toredad, aga seoses kärgpere tekkimise ja uue lapse ilmumisega tekkisid sellel lapsel probleemid. Meie laps temaga otseselt suhelda ei tahtnud, aga tekkis paar olukorda, kus see laps tuli pärast kooli meile, et siis hiljem koos üritusele minna (vanemate palvel). Meil käitus ta väga kenasti, me rääkisime temaga pikalt erinevatel teemadel, mängisid midagi ja pärast laps arvas, et ta polegi tegelikult selline, nagu koolis paistab.
Erinev sotsiaalne staatus pole tõesti oluline, kui keegi pole kade ja IQ ning EQ samal tasemel, aga hiljemalt gümnaasiumi lõpust hakkab tööle nn autoselektsioon. Edasi liiguvad nad erinevatele radadele, ja paljudel tekivad uued huvid ja uued, sarnaste huvidega, õpingutega sõbrad.
Nii, et igal olukorral võib ollagi mitu vaatenurka, täpselt nagu kogemusi on erinevaid, vale pole üks ega teine, tuleb lihtsalt laiemalt vaadata.

Sa peaks nüüd üra otsustama, kas räägid lapse sõpradest kellega ta igapäev koos mängib või siis lapse sunnitud suhtlemised koolis näiteks kuna kool on kohustus ja seal on teised lapsed ka, aga need lapsed ei peagi olema sõbrad. Sõbrad on lastel need kes elavad nendega kas ühes majas või lähestikku. Kui lapsed kolivad ära, siis kaob ka sõprusside. Kuna lapsed kasvavad iga aastaga suuremaks, siis nende sõprused ka muutuvad täiskasvanulikumaks.

Mis mõttes sunnitud suhtlemisest koolis? Sõber on see, kellega tahetakse koos aeg veeta, kellega on ühised mängud ja tegevused, sõltumata sellest kus see sõber siis elab. Naabruses ei tarvitse üldse mingeid sõpru tekkida. Meie laps leidis kolm sõpra just koolist ja neist kaks on tal sõbrad siiani. Üks neist oli eriti lähedane, elas meist kaugemal. Aga me kutsusime teda tihti nädalalõpuks külla, korraldasime erinevaid tegevusi, viisime kinno, võtsime kaasa teatrisse ja suvistele puhkusereisidele. Mõlemad armastasid tennist mängida ja kasutasid selleks igat võimalust. See sõber kolis hiljem küll teise linna, aga suhtlus jätkus ja oli meil külas igal koolivaheajal ning suvel. Teise sõbraga olid jälle teistsugused koostegevused, suhtlemine ka perekonniti.

[Külaline]

Ehk siis et ei ole. Siis pole mingit probleemi päeva lastest "hoolimisega" sisustada ka.

Õige ema pühendubki ainult lastele.

Hoidku jumal sellise ema eest, kel mingit oma elu pole ja on klammerdunud oma laste külge. Pakud neile sotsiaaltoetustest pakatavat elu ja "suurepäraseid" võimalusi ka?

Pole öelnud, et mul raha pole.

[Külaline]

Õige ema pühendubki ainult lastele.

Hoidku jumal sellise ema eest, kel mingit oma elu pole ja on klammerdunud oma laste külge. Pakud neile sotsiaaltoetustest pakatavat elu ja "suurepäraseid" võimalusi ka?

Pole öelnud, et mul raha pole.

Kust sa need igakuiselt vajaminevad tuhanded saad?

[Külaline]

Kui tegu on selliste vanematega, kes põhimõtteliselt joomasõpru ja -pinda otsivad, siis sellistega muidugi ei tehta mingeid lähemaid tutvusi ja plaane. Ja küll suudad ka kehtestada end, kui vaja on. Võib-olla, et laps on tõesti tore ja teisest puust kui päritolupere ja teie lapsega on tal hea klapp- ehk isegi saab aimu, et on teistsuguseid peresid.

[Külaline]

Kui laps on tore ja sobib sinu lapsega, siis ei teeks välja, millised on ta vanemad.

[Külaline]

Sa peaks nüüd üra otsustama, kas räägid lapse sõpradest kellega ta igapäev koos mängib või siis lapse sunnitud suhtlemised koolis näiteks kuna kool on kohustus ja seal on teised lapsed ka, aga need lapsed ei peagi olema sõbrad. Sõbrad on lastel need kes elavad nendega kas ühes majas või lähestikku. Kui lapsed kolivad ära, siis kaob ka sõprusside. Kuna lapsed kasvavad iga aastaga suuremaks, siis nende sõprused ka muutuvad täiskasvanulikumaks.

Kindlasti ei saa öelda, et sõbraks saadakse lastega, kes elavad ühes majas või lähestikku. Sõbrad võivad tekkida ka koolist, trennist, hobiringist jne. Mäletan, et kunagi olid paar naabrilast samaealised, aga kui head klappi ei teki, siis nii on ja sundida ei saa. Tõenäosus on suur, et tihedat läbikäimist ja suhtlust ei teki ka tulevikus inimestega, kellega lapsepõlves ei suheldud või jääb hea juhul tere-tasemele.

[Külaline]

mina ei suhtle ka suvaliste inimestega. aga - nad ei pressi ka mulle külla. külla tulevad need, keda kutsun. punkt. pead vast veidi enesekehtestamist harjutama.