Mis juhtus Johan Randvere ja Evelin Samueliga?

[Külaline]

Ja, mis seal kirjas on? Et keera ja vääna keelt kuidas tahad, moodusta mistahes värdsõnu - kõik on lubatud? No nii vaba see meie keel nüüd ka ei ole, et iga inimene võiks seda "rikastada" kuidas aga ise õigeks peab.

Emapõlv ei ole kuidagi rohkem värdsõna kui näiteks poissmehepõlv või ülikoolipõlv.

Poissmehepõlv või ülikoolipõlv on täiesti olemas sõnad, mis on ka laialtkasutatav. Nendele sõnadele tuleb ka EKIst vaste.

Emapõlv või isapõlv... no ei ole selliseid sõnu!

Sõna "laialtkasutatav" pole olemas! Ja see käib ka keelereeglite vastu, seega seda pole päriselt olemas.

[Külaline]

Emapõlv ei ole kuidagi rohkem värdsõna kui näiteks poissmehepõlv või ülikoolipõlv.

Poissmehepõlv või ülikoolipõlv on täiesti olemas sõnad, mis on ka laialtkasutatav. Nendele sõnadele tuleb ka EKIst vaste.

Emapõlv või isapõlv... no ei ole selliseid sõnu!

Sõna "laialtkasutatav" pole olemas! Ja see käib ka keelereeglite vastu, seega seda pole päriselt olemas.

"Laialt kasutatav" on.

[Külaline]

17-18aastaselt lõpetati keskkool ja järgmise viie aasta jooksul vähemalt üks laps saada ja 25ndaks teine laps saada oli pigem norm kui haruldane asi.

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.

Meil juhtus nii, et abikaasa jäi lapseootele abituriendina. Laps sündis küll peale kooli lõpetamist, kuid enne ei tohtinud rasedusest rääkida, sest teada oli, et selle peale visatakse koolist välja, seda oli 2 tüdrukuga varem juba juhtunud. Eelmise sajandi lõpus Tartus (kooli ei hakka nimetama, äkki on siin tuttavaid nägusi ). Elu see suurt ei seganud, kohe otsa tegi ka ülikooli, kuid kui oleks kooliarstile varem rääkinud ja keskkool seetõttu lõpetamata jäänud, siis oleks täiesti ilma põhjuseta noore inimese elu päris korralikult rikutud. Hea meel, et enam sellist nõtrust pole.

[Külaline]

Poissmehepõlv või ülikoolipõlv on täiesti olemas sõnad, mis on ka laialtkasutatav. Nendele sõnadele tuleb ka EKIst vaste.

Emapõlv või isapõlv... no ei ole selliseid sõnu!

Sõna "laialtkasutatav" pole olemas! Ja see käib ka keelereeglite vastu, seega seda pole päriselt olemas.

"Laialt kasutatav" on.

Just. Aga mitte "laialtkasutatav". Muide, "ema põlv" on ka täiesti olemas väljend

[Külaline]

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.

Meil juhtus nii, et abikaasa jäi lapseootele abituriendina. Laps sündis küll peale kooli lõpetamist, kuid enne ei tohtinud rasedusest rääkida, sest teada oli, et selle peale visatakse koolist välja, seda oli 2 tüdrukuga varem juba juhtunud. Eelmise sajandi lõpus Tartus (kooli ei hakka nimetama, äkki on siin tuttavaid nägusi ). Elu see suurt ei seganud, kohe otsa tegi ka ülikooli, kuid kui oleks kooliarstile varem rääkinud ja keskkool seetõttu lõpetamata jäänud, siis oleks täiesti ilma põhjuseta noore inimese elu päris korralikult rikutud. Hea meel, et enam sellist nõtrust pole.

Meie koolis juhtus ka nii, et tütarlaps jäi rasedaks keska viimases klassis. Temal lubati koolis lõpuni käia. Veeres ilusti mööda kooli ringi - suur ja silmatorkav kõht ees. Mees oli ka samas koolis, teises klassis. Isegi abiellusid keskkooli viimases klassis. Mõlemal lubati koolis edasi käia ja kool ära lõpetada. Kõik olid rahul ja rõõmsad. Aasta oli siis 1989. Ju neid noorelt rasedaks jäänud tüdrukuid oli veelgi, aga see paar oli esimene, kellel lubati koolis edasi käia ja kes ametlikult abiellusid keskkooli ajal.

Hiljem oli mu enda lapse klassis neiu, kes sünnitas 14-aastaselt. Ma täpselt ei tea, kuidas see asi tal korraldatud oli, aga koolis käis ta lapse kõrvalt kuidagi edasi. Ja 9nda klassi lõpuaktusel seisis ta koos teiste õpilastega ühes rivis.

[Külaline]

Sõna "laialtkasutatav" pole olemas! Ja see käib ka keelereeglite vastu, seega seda pole päriselt olemas.

"Laialt kasutatav" on.

Just. Aga mitte "laialtkasutatav". Muide, "ema põlv" on ka täiesti olemas väljend

Täpselt! Ema põlv on olemas, aga emapõlv mitte!

[Suslik]

Meie koolis juhtus ka nii, et tütarlaps jäi rasedaks keska viimases klassis. Mees oli ka samas koolis, teises klassis. Isegi abiellusid keskkooli viimases klassis.

arusaadav, aga võib kahetiselt mõelda.

[Külaline]

Meie koolis juhtus ka nii, et tütarlaps jäi rasedaks keska viimases klassis. Mees oli ka samas koolis, teises klassis. Isegi abiellusid keskkooli viimases klassis.

arusaadav, aga võib kahetiselt mõelda.

Mõtlesin selle sõna peale, kui kommentaari kirjutasin, aga eeldasin, et inimesed saavad aru kumb variant õige on.

[Külaline]

"Laialt kasutatav" on.

Just. Aga mitte "laialtkasutatav". Muide, "ema põlv" on ka täiesti olemas väljend

Täpselt! Ema põlv on olemas, aga emapõlv mitte!

Ei. Emapõlv liitsõnana võib olemas olla. Aga laialtkasutatav kokku kirjutatuna on viga, see pole liitsõna, vaid määrsõna ja kesksõna ühend nagu näiteks ka hästi tehtud.

[Külaline]

Just. Aga mitte "laialtkasutatav". Muide, "ema põlv" on ka täiesti olemas väljend

Täpselt! Ema põlv on olemas, aga emapõlv mitte!

Ei. Emapõlv liitsõnana võib olemas olla. Aga laialtkasutatav kokku kirjutatuna on viga, see pole liitsõna, vaid määrsõna ja kesksõna ühend nagu näiteks ka hästi tehtud.

Võtan omaks - laialtkasutatav on viga. See sõna kirjutatakse lahku. Aga emapõlv on värdsõna.

[Külaline]

Täpselt! Ema põlv on olemas, aga emapõlv mitte!

Ei. Emapõlv liitsõnana võib olemas olla. Aga laialtkasutatav kokku kirjutatuna on viga, see pole liitsõna, vaid määrsõna ja kesksõna ühend nagu näiteks ka hästi tehtud.

Võtan omaks - laialtkasutatav on viga. See sõna kirjutatakse lahku. Aga emapõlv on värdsõna.

Maitse asi, kas on värd või mitte, meeldib või mitte. Kasutamise sundi ei ole. Aga olemas see sõna on, kuna keegi ta siin leiutas.

[Külaline]

Ei. Emapõlv liitsõnana võib olemas olla. Aga laialtkasutatav kokku kirjutatuna on viga, see pole liitsõna, vaid määrsõna ja kesksõna ühend nagu näiteks ka hästi tehtud.

Võtan omaks - laialtkasutatav on viga. See sõna kirjutatakse lahku. Aga emapõlv on värdsõna.

Maitse asi, kas on värd või mitte, meeldib või mitte. Kasutamise sundi ei ole. Aga olemas see sõna on, kuna keegi ta siin leiutas.

Mis siis ikka! Ilusat emapõlve sellele inimesele! Ja tema mehele ilusat isapõlve!

[Külaline]

Et kui EKI sõnastikes pole, siis pole olemas ega või ka kasutada? Värd?
EKI ise arvab küll teisiti. Nagu ka viidati.
Nagu siin ennegi kirjutati, kontrollisin: pole olemas sõnu "kodutüli" ja "emakodu" ei ÕSis ega ka Sõnaveebis. Null vastet.
Aga "kodutüli" on vägagi ajakirjanduses kasutatav ja normaalne sõna.
Ja paljud lapsed on kasvanud vaid emaga, neil polegi mingit isakodu.

Ja mõtle, kui keegi tahaks end väljendada nii, et tema isakeel on eesti keel, kuna tal ema polegi? Õudus kuubis vist. Seda pole ju olemas!
Ei saa iga jummala sõna ometi ÕSi kirja panna.

[Külaline]

Et kui EKI sõnastikes pole, siis pole olemas ega või ka kasutada? Värd?
EKI ise arvab küll teisiti. Nagu ka viidati.
Nagu siin ennegi kirjutati, kontrollisin: pole olemas sõnu "kodutüli" ja "emakodu" ei ÕSis ega ka Sõnaveebis. Null vastet.
Aga "kodutüli" on vägagi ajakirjanduses kasutatav ja normaalne sõna.
Ja paljud lapsed on kasvanud vaid emaga, neil polegi mingit isakodu.

Ja mõtle, kui keegi tahaks end väljendada nii, et tema isakeel on eesti keel, kuna tal ema polegi? Õudus kuubis vist. Seda pole ju olemas!
Ei saa iga jummala sõna ometi ÕSi kirja panna.

"Emakodu" ei olegi, sest tavaliselt öeldakse selle sõna asemel "isakodu". Täpselt sarnaselt ei ole olemas "emamaa", samas, kui "isamaa" on täiesti olemas. Ei olemas "isakeel", samas on olemas "emakeel".

Eesti keeles on vaikimisi kokkuleppelised sõnad, millel on kindel tähendus, ja mida ei moonutata. Isa puudumisel ei räägi ükski inimene, et tema "emamaa" on Eesti või ema puudumisel, et tema "isakeel" on Eesti keel.

Kui sa ikka kuidagi ei usu või ei taha aru saada, siis tõesti, kirjuta sinna EKI nõuande keelenurka. Seal ehk spetsialistid oskavad sulle paremini selgitada.

Ahjaa, ja sõna "jummala" ka ei ole olemas.

[Külaline]

Meil juhtus nii, et abikaasa jäi lapseootele abituriendina. Laps sündis küll peale kooli lõpetamist, kuid enne ei tohtinud rasedusest rääkida, sest teada oli, et selle peale visatakse koolist välja, seda oli 2 tüdrukuga varem juba juhtunud. Eelmise sajandi lõpus Tartus (kooli ei hakka nimetama, äkki on siin tuttavaid nägusi

Nägusi? Sa ise ikka lõpetasid kooli või?

[Külaline]

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.

Meil juhtus nii, et abikaasa jäi lapseootele abituriendina. Laps sündis küll peale kooli lõpetamist, kuid enne ei tohtinud rasedusest rääkida, sest teada oli, et selle peale visatakse koolist välja, seda oli 2 tüdrukuga varem juba juhtunud. Eelmise sajandi lõpus Tartus (kooli ei hakka nimetama, äkki on siin tuttavaid nägusi ). Elu see suurt ei seganud, kohe otsa tegi ka ülikooli, kuid kui oleks kooliarstile varem rääkinud ja keskkool seetõttu lõpetamata jäänud, siis oleks täiesti ilma põhjuseta noore inimese elu päris korralikult rikutud. Hea meel, et enam sellist nõtrust pole.

Praegu pole neid koolis rasedaks jääjaid sugugi nii palju, siis oli pidevalt. Meil oli ka üks tüdruk lõpuaktusel suure kõhuga, kõik tegid näo, et ei tea ega näe. Sellest ma ei hakka rääkimagi, et suur osa tüdrukutest oli selleks ajaks aborti ka juba teinud.

[Tolmukübe]

Et kui EKI sõnastikes pole, siis pole olemas ega või ka kasutada? Värd?
EKI ise arvab küll teisiti. Nagu ka viidati.
Nagu siin ennegi kirjutati, kontrollisin: pole olemas sõnu "kodutüli" ja "emakodu" ei ÕSis ega ka Sõnaveebis. Null vastet.
Aga "kodutüli" on vägagi ajakirjanduses kasutatav ja normaalne sõna.
Ja paljud lapsed on kasvanud vaid emaga, neil polegi mingit isakodu.

Ja mõtle, kui keegi tahaks end väljendada nii, et tema isakeel on eesti keel, kuna tal ema polegi? Õudus kuubis vist. Seda pole ju olemas!
Ei saa iga jummala sõna ometi ÕSi kirja panna.

"Emakodu" ei olegi, sest tavaliselt öeldakse selle sõna asemel "isakodu". Täpselt sarnaselt ei ole olemas "emamaa", samas, kui "isamaa" on täiesti olemas. Ei olemas "isakeel", samas on olemas "emakeel".

Eesti keeles on vaikimisi kokkuleppelised sõnad, millel on kindel tähendus, ja mida ei moonutata. Isa puudumisel ei räägi ükski inimene, et tema "emamaa" on Eesti või ema puudumisel, et tema "isakeel" on Eesti keel.

Kui sa ikka kuidagi ei usu või ei taha aru saada, siis tõesti, kirjuta sinna EKI nõuande keelenurka. Seal ehk spetsialistid oskavad sulle paremini selgitada.

Ahjaa, ja sõna "jummala" ka ei ole olemas.

See on jah, kuidas on kokkulepped, ka mina kasutan ainult isamaa, emakeel ja isakodu, need on konkreetsed sõnad, mis tähistavad midagi ja ei ole seoses teise vanemaga. Ehk et võisid sündida, kus su ema oli sündinud, aga mõiste on ikka isamaa, eraldi konkreetne sõna sünnimaa suhtes. Samas, vanasti öeldi ainult medõde, ka siis, kui oli meessoost töötaja, nüüd on tulnud kõrvale sõna medvend. Seega, keel muutub ajas. Eks mulle tundub ka see medvend võõras ja sobimatu, eelistan mõtelda, et meessoost medõde. Tundub kuidagi nagu loogilisem.

[Külaline]

Et kui EKI sõnastikes pole, siis pole olemas ega või ka kasutada? Värd?
EKI ise arvab küll teisiti. Nagu ka viidati.
Nagu siin ennegi kirjutati, kontrollisin: pole olemas sõnu "kodutüli" ja "emakodu" ei ÕSis ega ka Sõnaveebis. Null vastet.
Aga "kodutüli" on vägagi ajakirjanduses kasutatav ja normaalne sõna.
Ja paljud lapsed on kasvanud vaid emaga, neil polegi mingit isakodu.

Ja mõtle, kui keegi tahaks end väljendada nii, et tema isakeel on eesti keel, kuna tal ema polegi? Õudus kuubis vist. Seda pole ju olemas!
Ei saa iga jummala sõna ometi ÕSi kirja panna.

"Emakodu" ei olegi, sest tavaliselt öeldakse selle sõna asemel "isakodu". Täpselt sarnaselt ei ole olemas "emamaa", samas, kui "isamaa" on täiesti olemas. Ei olemas "isakeel", samas on olemas "emakeel".

Eesti keeles on vaikimisi kokkuleppelised sõnad, millel on kindel tähendus, ja mida ei moonutata. Isa puudumisel ei räägi ükski inimene, et tema "emamaa" on Eesti või ema puudumisel, et tema "isakeel" on Eesti keel.

Kui sa ikka kuidagi ei usu või ei taha aru saada, siis tõesti, kirjuta sinna EKI nõuande keelenurka. Seal ehk spetsialistid oskavad sulle paremini selgitada.

Ahjaa, ja sõna "jummala" ka ei ole olemas.

See on jah, kuidas on kokkulepped, ka mina kasutan ainult isamaa, emakeel ja isakodu, need on konkreetsed sõnad, mis tähistavad midagi ja ei ole seoses teise vanemaga. Ehk et võisid sündida, kus su ema oli sündinud, aga mõiste on ikka isamaa, eraldi konkreetne sõna sünnimaa suhtes. Samas, vanasti öeldi ainult medõde, ka siis, kui oli meessoost töötaja, nüüd on tulnud kõrvale sõna medvend. Seega, keel muutub ajas. Eks mulle tundub ka see medvend võõras ja sobimatu, eelistan mõtelda, et meessoost medõde. Tundub kuidagi nagu loogilisem.

Justnimelt, keel muutub. Ja kuidas ta muutub - nii muutubki, et keegi kasutab ühte uut sõna, kui teistele meeldib, jääb kasutusele. Kuidas teisiti see medvendki sündis. Ei ole meil Riiklikku Sõnadeametit, kust igal kolmapäeval väljastatakse akt selle nädala uute sõnadega.

[Külaline]

Nüüd siis mingid sõbrad võtavad sõna ja ütlevad, et nende lahkuminek oli ainult aja küsimus. Ma ei tea, mina sõbrana küll Kollasele ajakirjale midagi sellist ei avaldaks. Mis sõber see selline on?

[Külaline]

Nüüd siis mingid sõbrad võtavad sõna ja ütlevad, et nende lahkuminek oli ainult aja küsimus. Ma ei tea, mina sõbrana küll Kollasele ajakirjale midagi sellist ei avaldaks. Mis sõber see selline on?

Jah, sõna "sõbrad" oleks tulnud jutumärkidesse panna.