Vähese sünni põhjus

[Külaline]

Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

[Külaline]

Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

Mina olen vaadanud, et sellest, et midagi ei muutu, räägivad need, kellel on võimalik laste kasvatamine kellelegi teisele sokutada. Minul on sõbranna selline, keda väga palju aitab lastega ema. Ema peab olema kogu aeg valmis ise haiguslehte võtma, kodus olema, kui noorpaar soovib spontaanselt kinno või restorani minna. Ema ohverdusi nii rahaliselt kui ajaliselt see naisterahvas absoluutselt ei näe ja tähele ei pane.

[Külaline]

Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

Mõneti olen nõus. Kui on korralik tugivõrgustik ja raha eralapsehoidja võtta, saab kõike endiselt teha. Aga siin mängibki suurt rolli see, et tihtipeale vabemad ise valivad oma lapsega ise kodus haige olla ja kui laps sünnib, prioriteedid muutuvad pigem.

[Külaline]

Kui laps on kõrges palavikus, siis isegi kui lapsehoidja on nõus vaatama ta järele, ei läheks ma kuhugi, vaid jääks ise oma haige lapsega koju.

[Külaline]

Kui laps on kõrges palavikus, siis isegi kui lapsehoidja on nõus vaatama ta järele, ei läheks ma kuhugi, vaid jääks ise oma haige lapsega koju.

Nii mõtleb iga hooliv lapsevanem. Aga ilmselt lapsetu või mitte nii hooliv sõber/sõbranna ohiks selle peale, et mis mõttes sellisel põhjusel jätad tulemata. Näe, lapsed segavad ja dikteerivad.
Õnneks mul selliseid sõpru ega tuttavaid ei ole.

[Külaline]

Lapse sünnist on tehtud mingi ülimuslik sündmus. Et kui raske ja kui kallis ja kui aeganõudev ja kuidas küll elu muutub ja mis kõik peab enne olemas olema. Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Mõnesmõttes olen nõus.
Lapse/laste saamine on tänapäeva ühiskonnas ausaltöeldes nõmedaks tehtud.

Fakt on see, et kallis see on. Raskus oleneb peremudelist ja 110 st erinevast asjast.

Päris-päris ideaalset ilmselt maa peal ei olegi, on ainult paradiisis (kui see olemas on). Kas nõme või mitte, sõltub väga palju inimese subjektivsest tunnetusest, see vana hea: "klaas on pooltühi" või "klaas on pooltäis".

Minul on lihtsam mõista boheemlikumaid vanemaid, kes saavad lapse(d), arvestavad üldjoontes, kui suur nende pere rahakott on (et mitte lõhki kulutada) - aga muidu, juba nende käest kellegi teise kätte liikunud raha iial taga ei nuta. Et kui öeldakse, et mõtle, aga sa oled pidanud ju pidanud ka lastele ju asju ka ostma ja lasteaiad maksma, siis kehitab inimene lihtsalt õlgu, et nojah, eks ma siis ostsin ja maksin. St. inimene ei arvuta pingsalt, kui palju talle oleks kätte jäänud, kui lapsi poleks olnud või või kui palju muid asju/hüvesid oleks osta saanud.

Ma ise olen ka sellist muretumat tüüpi. Üle oma varju (oma sissetuleku) ei saa hüpata, aga muidu "oi-oi, raha läheb" muretseda mul pole kombeks.

[Külaline]

Eestis on täiesti tavaline naiste sündimus, nii nagu igal pool arenenud riikides. Tavaline pole aga nii suured sünnitus-, laste- ja peretoetused + töökoha säilimine nii pikalt. Neis oleme maailmas esimesel kohal.

[Külaline]

Mind mõjutab vaid sõja oht.
Ma ei oska end kõrvalt vaadata, kas ma olen eriti muretsev. 4a tagasi ehmatas mind ukrainas sõda. Ja sealt edasi pidev sõjaks valmistumine.
Minu sünnitamise edasi lükkamise põhjus on venemaa.

[Külaline]

Ikka saab lugeda et Eestis sünnib vähe lapsi.
Mis on te arust peamine põhjus? Või põhjus teie jaoks.

Kui ma oleks noor, siis päris kindlasti ma EI muretseks lapsi siia ebaturvalisse maailma. Teine põhjus on ametkondade hammasrataste vahele jäämise hirm. Elan ühes välisriigis ja siin on väga palju jutumeid, kus sotsiaalosakond eraldab lapse oma perest, sest, no näiteks keegi on kaevanud pere peale. Kool, lasteaed, perearst, naaber, kesiganes. Nipsti ja laps paigtatakse 600 km eemal asuvasse kasuperesse. Neid juhtumeid on viimastel aastatel kohutavalt palju. Loodan, et Eestis asjad nii hulluks ei lähe ja säilitatakse kaine mõistus. Lastega ei saa ega tohi nii ümber käia.

[Külaline]

Ei imesta, et selline koputamiskultuur osades maades suure au sees on, eks meilgi juurutatakse seda aina enam.
Ja eks see kasupereks olemine on ka teenistus osadele äärealadel elavatele inimestele. Soomes ja Rootsis saab näiteks 1500-2000 eur kuus lapse pealt. Nii nagu pagulaste majutamisest kuskil pärapõrgus on osade kohalike ettevõtjate jaoks heaks tööstusharuks saanud jne. Seal kus raha liigub, eks see valdkond aina ka suureneb ja õitseb.

[Külaline]

Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

[Külaline]

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Kohe täitsa ise sünnitasid? Selle jaoks on ju ometi surrogaadid.

[Külaline]

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Kohe täitsa ise sünnitasid? Selle jaoks on ju ometi surrogaadid.

Kui Eestis oleks lubatud, siis loogiline, et ise ei sünnitaks.

[Külaline]

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Kohe täitsa ise sünnitasid? Selle jaoks on ju ometi surrogaadid.

Sa oled see naine, kes oma terve elu pühendab lastele ja on nendega 24h? Sul teised inimesed lapsi ei hoia, ei mees ega vanemad, ega ju?

[Külaline]

Kui Eestis oleks lubatud, siis loogiline, et ise ei sünnitaks.

Eks mine siis Ameerikasse. Raha sul ju on.

[Külaline]

Sa oled see naine, kes oma terve elu pühendab lastele ja on nendega 24h? Sul teised inimesed lapsi ei hoia, ei mees ega vanemad, ega ju?

Ma olen mehega 24h. Lapsed ja vanemad saagu ise hakkama.

[Külaline]

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Kohe täitsa ise sünnitasid? Selle jaoks on ju ometi surrogaadid.

Kui Eestis oleks lubatud, siis loogiline, et ise ei sünnitaks.

Kunagi sai ka ise valida kas tahad vabatahtlikult keisrit. Maksid ja ise vaeva nägema ei pidanud. Fertilitas oli selline kliinik, kus seda teenust sai. Mul tuttav maksis ja sai keisri. Kuna ta ise viitsinud punnitada.
Õnneks selline rumalus lõpetati ära.

[Külaline]

Tegelikult kasvavad lapsed elu osana ja pere kõrval, mitte miski ei jää tegemata ja ei pea nii tohutult planeerima.

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Jah, ma tean ka inimest, kes nii tegi, st. seadis eesmärgiks muuta oma elu võimalikult vähe ja ka realiseeris selle.

Aga mina võtsin 180 kraadi teistmoodi. Tõmbasin elutempo lapsepuhkusele minnes maha.Minu meelelest tuleb lapsepuhkusel olles "inimene planeerib, jumal juhatab" , "aigu om!" ja "manjaana!" põhimõtte järgi elamine hoopis hingele kasuks. Ehk siis plaane võib ju ikka teha, aga kui midagi vahele tuleb, siis seaks vihastada ei tasu, sest küll jõuab mõni teine kord ka. Ja töö ka esialgu mitte see "hea" (no milleks ennast väikeste laste kõrvalt stressirikka tööga kärsatada?), vaid just selline, kus saab igal ajal hooldus/haigusulehe võtta ja pärast edasi teha, kust pooleli jäi. Kui elu läheb edasi ja lapsed suuremad, eks siis vaata.

Ehk siis - sellele küsimusele (kas ja kui palju peab elu muutma) ei ole tegelikult ühest vastust. Mõnele ei tundu muutmine hea ja mõnele tundub just elu muutmine hea.

[Külaline]

Ei ole nõus. Kui on planeeritud õhtul välja minna ja laps jääb haigeks ei saa ju minna. Ja mitu päeva pead plaanidesse muutused tegema. Saad hea töökoha, aga pool aega sa ei saagi seal käia, sest laps on pidevalt haige. Ise närvis ja töökaaslased veel enam. Kui last pole, saad kõik need asjad probleemideta ära teha.
Ma ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei ole pidanud oma elustiili muutma peale lapse sündi.

Selliste ootamatuste või planeeritud minekute jaoks on lapsehoidja. Mina sünnitasin 33 aastat tagasi, juba siis oli elementaarne, et selline inimene on olemas, keda vajadusel palgata.

Jah, ma tean ka inimest, kes nii tegi, st. seadis eesmärgiks muuta oma elu võimalikult vähe ja ka realiseeris selle.

Aga mina võtsin 180 kraadi teistmoodi. Tõmbasin elutempo lapsepuhkusele minnes maha.Minu meelelest tuleb lapsepuhkusel olles "inimene planeerib, jumal juhatab" , "aigu om!" ja "manjaana!" põhimõtte järgi elamine hoopis hingele kasuks. Ehk siis plaane võib ju ikka teha, aga kui midagi vahele tuleb, siis seaks vihastada ei tasu, sest küll jõuab mõni teine kord ka. Ja töö ka esialgu mitte see "hea" (no milleks ennast väikeste laste kõrvalt stressirikka tööga kärsatada?), vaid just selline, kus saab igal ajal hooldus/haigusulehe võtta ja pärast edasi teha, kust pooleli jäi. Kui elu läheb edasi ja lapsed suuremad, eks siis vaata.

Ehk siis - sellele küsimusele (kas ja kui palju peab elu muutma) ei ole tegelikult ühest vastust. Mõnele ei tundu muutmine hea ja mõnele tundub just elu muutmine hea.

Mina see, kes lapsehoidja võttis. Tööd tegin kodust, läksin lapse kõrvalt ka ülikooli. Lapsel on ka isa olemas, kes tegi endale vaba graafiku, et sai pooled päevad kodus olla, lisaks vanavanemad, kes teda igal nädalavahetusel nunnutada soovisid.

[Külaline]

Kohe täitsa ise sünnitasid? Selle jaoks on ju ometi surrogaadid.

Kui Eestis oleks lubatud, siis loogiline, et ise ei sünnitaks.

Kunagi sai ka ise valida kas tahad vabatahtlikult keisrit. Maksid ja ise vaeva nägema ei pidanud. Fertilitas oli selline kliinik, kus seda teenust sai. Mul tuttav maksis ja sai keisri. Kuna ta ise viitsinud punnitada.
Õnneks selline rumalus lõpetati ära.

Rõve, sellest pole ma kunagi aru saanud, miks ennast vabatahtlikult koledaks teha.