Mõttekoht on hoopis see, kas sina ja sinusugused ikka peaksid tohtima oma mürki levitada. Väga tugev mõttekoht. Võrdlus jalaseene ja vähiga näitab su mõttetaset. Üks on haigus, hälve. Aga kaasasündinud sugu ei ole hälve. See hälve on inimesel peas ja seda tuleks ravida. Jalaseen asub peas, saad aru? Kui sugu oleks hälve või haigus, siis peaks korrigeerimisega kõik korda saama. Aga ei saa, väga sageli läheb hullemaks. Seda eitada on lihtsalt jätkukuritegu. Või oled näinud inimest, kes kahetseb, et tal vähk välja raviti? Null sellist inimest leidub. Inimesi, kes kahetsevad, et tal sugu "välja raviti", on aga hordide kaupa.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 18:52Sa ei tea, mis põhjusel inimene endalt elu võttis.Külaline kirjutas: ↑11 Juul 2024 17:10 Tean mitut oma töö kaudu. Tean ka juhust, et inimene selle protsessi käigus (naisest meheks) endalt elu on võtnud.
Riigis, kus ma elan on see väga aktuaalne teema, sest üha enam on hakanud oma kogemusi jagama need, kes on oma otsust sugu muuta kahetsenud. Ja neid on. Siin on väga tulised debatid selle üle, mis vanusest üldse peaks lubama soovahetuse protsessiga alustamist- kas 16, 18 või 21 aastasest alates. Mina pooldan seda viimast, sest siis on noore inimese keha lõpuni arenenud ja ka mõistuselt on 21 aastane pädevam kui näiteks 16 aastane. Mõned poliitikud aga mõtlevad vastupidi, hoolimata, et juba on ka paljud arstid selle vastu sõna võtnud, nähes oma kogemuse pealt, kui palju on just verinoorelt sugu muutnute seas kahetsust tehtu üle.
Soomuutust kahetsevad on ikka väga suures vähemuses, nendest räägitakse loomulikult ja transfoobid oma kõlakodades võimendavad neid juhte kümnekordselt üle ka. Tulised debatid käivad peamiselt asjassepuutumatute "ekspertide" ja poliitikute vahel. Nagu siin teemaski, kirglikult avaldavad arvamust inimesed, kel endal puudub suurelt osalt igasugune isiklik kokkupuude, mida tähendab poisile puberteedist läbiminek, kus talle kasvavad rinnad ja hakkavad päevad. Mida nii füüsiliselt kui sotsiaalses plaanis tegelikult see nn.vales kehas elamine kuude ja aastate (vahel ka aastakümnete) kaupa igapäevaselt tähendab ja teeb sinu vaimse tervisega. Kui suitsidiaalsed sellised inimesed on. Kui palju on katseid ja kui palju neid suitsiide ka päriselt lõpuni viiakse, kuna see protsess on lihtsalt nii pikk. Kohati on tegu ka väga kalli protsessiga, mida osadel inimestel puhtmateriaalselt pole võimalik jätkata.
See ei peaks üldse olema teema, kus iga mats tänavalt avaldab arvamust teiste inimeste tervise, ravivõimaluste, ravi kättesaadavuse üle otsustamise või selle keelamise üle. Endometrioosi, diabeedi, skisofreenia, vähi või kasvõi jalaseene ravi lubamise või piiramise üle ei peeta selliseid tuliseid arutelusid. Mõttekoht äkki.
Mõistusevarjutuse sümptom on kogu su jutt.