Vähese sünni põhjus

[Külaline]

Ja on väga palju inimesi, kellel on lapsed oma tahte vastaselt, nii on lihtsalt läinud, aga neil ei ole sellest sooja ega külma.

Kaua sa seda lollust korrutad? Mina ei tunne mitte ühtegi inimest, kes oleks vastu enda tahtmist lapse saanud. Aa, perekoolis üks hull oli, kes korduvalt erinevates teemades kirjutas, et ühiskond käskis tal lapse saada, ja nüüd on tema keha rikutud, arst selles süüdi, ja tema seda last üldse ei taha.

Nagu eelpool öeldud - selline inimene on vaimselt haige inimene, kellel ei ole oma lapsest sooja ega külma, kes oma last ei armasta ja kes kahetseb lapse saamist.

Mida tähendab, et inimene sai lapse oma tahte vastaselt - nii on lihtsalt läinud? Kuidas sai "lihtsalt nii minna"?
[/quote
Kas sa oled see, kelle jaoks laps on elu sisu, passid nendega terve elu kodus, tööl eikäi ja oled iga päev õnnetu, sest nad saavad ükskord iseseisvaks?

Mis see sinu asi on, kuidas keegi elab? Laste heaolu sõltub väga palju sellest, kas üks vanematest on saanud mingi aja nendega kodune olla, mida kauem, seda parem. Sinu jaoks tulgu väikelaps tühja koju ja ōppigu omavanustelt vaid lõpmata lollusi ning lõpetagu teismelise tapjana kampades, et oma hingetühjust täita vanemate kõrval, kel lapsele hoolt anda pole tööst väsinutena?
Kodusele vanemale mõeldes peaks tundma hoopis kadedust, kõik ei saa seda endale lubada.

[Külaline]

Mul on tänaseks küll laps olemas (19a vana juba teine), aga praeguses majanduslikus- ja poliitilises olukorras kindlasti loobuksin isegi mõttest lapsi saada - tänases Eesti Vabariigis on noortel ikka kuradima raske jalgu alla saada ... saada korralik haridus, osta kodu, luua pere, sünnitada lapsi - kust selleks peaksid materiaalsed võimalused tulema? Ma küll ei tahaks tänapäeval noor olla (kui mul just padurikakid vanemaid poleks)

Korralik haridus omandatakse vanemate juures elades. Palgast ostetakse kodu. Milline osa sulle veider tundub?

Ja kas selle peale ei tule, et kõigil vanematel pole võimalust toetada. Näiteks on kodus veel mitu alaealist last, ei suuda maksta näiteks kinni lapse teises linnas elamist vms. Kõik ei ela Tallinnas või Tartus. Võin sulle mustmiljon olukorda tuua, miks peab kooli kõrvalt tööle minema. Seda toetab ka statistika, Suurem osa kõrgkoolis õppivatest lastest käib tööl. Korralik haridus eeldab magistrit, magistriõppes käivad praktiliselt kõik juba tööl. Sa elad nagu mingis paralleelmaailmas. Tavaline Eesti inimene on suhteliselt vaene, mitte mingi miljonär, kes suudab nii lapsi üleval pidada, neid igal pool koolitada, üürikorterid kinni maksta, sissemaksuraha anda, lisaks peaksid sinu arust veel ka lapselapsi kogu aeg hoidma, Suuem osa inimestest on täiesti keskmised ja neil pole see kõik võimalik.

Üldjoontes nõus, aga sa unustad ära, et Eestis upitati püünele kolmelapselised pered, kõik teised lastega pered on neist pika puuga maha jäänud, nii kahesed, neljased kui kuuelapselised ja seda riikliku toetuse mõttes. Loodu pretsedent mil saamegi sotsiaalmeediast vaadata kolmelapseliste perede riiki kurnavaid, kaugeid, kalleid reise välismaale jne. Inimesed, kel omal normaalne ternistus, võtavad kolme lapsega riikliku toetuse vastu just reisimiseks või panevadki selle raha laste tuleviku heaks kõrvale. Mitte mingit põhjust ei ole sellisel, kolme lapsega perel ka neljandat last saada. Norm tiks kolmega käimas.

[Külaline]

Tutvusringkonnas samuti vähemalt paar naist, kes juba pensionil, aga kelle ema vajas hooldamisel abi ja pere jäi neil loomata ja lapsed saamata. Kahetsevad, et oma elu jäi elamata. Ka selliseid mehi on, kes elavad koos võimuka emaga, kes ei aktsepteeri võimalikke pruute. Tegelikult kahju neist, et sellisesse olukorda on sattunud.

Natukene ebaloogiliselt kõlab see esivanema hooldamise vajadus. Kui naise lapse saamise iga on vahemikus 20-40-eluaastat, siis tema ema või isa on keskmiselt vanuses 40-70-aastat. Sellises vanuses inimene ei ole reeglina nii põdur, et laps peaks oma järeltulijatest loobuma.

Ega keegi ei tea, mis teiste peredes täpselt toimub. Kui noor inimene jääb oma vanemaga koos elama ja teist vanemat üks hetk enam pole, siis võib nii minna, et ema või isa vajab juba 70-aastaselt seltsi ja abi. Kui 40-aastaseks saades pole kedagi leidnud, siis loobub kaaslase otsimisest ja perekonna loomisest. Tõenäoliselt on oma osa ka vanema manipuleerimisel ja liigsel võimukusel.

[Külaline]

Mul on tänaseks küll laps olemas (19a vana juba teine), aga praeguses majanduslikus- ja poliitilises olukorras kindlasti loobuksin isegi mõttest lapsi saada - tänases Eesti Vabariigis on noortel ikka kuradima raske jalgu alla saada ... saada korralik haridus, osta kodu, luua pere, sünnitada lapsi - kust selleks peaksid materiaalsed võimalused tulema? Ma küll ei tahaks tänapäeval noor olla (kui mul just padurikakid vanemaid poleks)

Ilmselgelt on lumehelbekeste põlvkond peale kasvanud. Eestis ei ole ilmselt mitte kunagi olnud nii head aega materiaalses ja sotsiaalses mõttes laste saamiseks kui praegu. Tänapäeval, kus on olemas emapalk, sünnitoetus, lastetoetus, lasterikka pere toetus jne... Neid saad kõiki sõltumatult sellest, kas ja kui palju sa selle heaks oled vaeva näinud. Ainult selle eest, et sa saad lapse.

Kujuta ennast korraks ette näiteks 90ndatesse aastatesse, kus keegi ei osanud unistadagi emapalgast. Dekreediraha saamine oli ka õnneasi, sest tol ajal käisid paljud mustalt tööl ja lapsepuhkusele minnes võisid vaid unistada mingist rahast. Oli vaid lastetoetus, mis oli 10 krooni kuus.

Ausalt, ei saa aru, miks sa arvad, et normaalselt elada on võimalik vaid siis, kui sul padurikka vanemad? Kas ise ei pea üldse pingutama või millegi eest vastutama? Keegi kuskilt peab tulema ja andma, et sa saaksid elatud?

Jah, täpselt nii ongi! Tõmbad jalad kõhu alt välja ja lähed õppima. Kõrgharidus on meil tasuta! Siis lähed tööle ja soetad endale ise kodu.

Õudne õpitud abitus!

Mul on tänaseks küll laps olemas (19a vana juba teine), aga praeguses majanduslikus- ja poliitilises olukorras kindlasti loobuksin isegi mõttest lapsi saada - tänases Eesti Vabariigis on noortel ikka kuradima raske jalgu alla saada ... saada korralik haridus, osta kodu, luua pere, sünnitada lapsi - kust selleks peaksid materiaalsed võimalused tulema? Ma küll ei tahaks tänapäeval noor olla (kui mul just padurikakid vanemaid poleks)
[

Ilmselgelt on lumehelbekeste põlvkond peale kasvanud. Eestis ei ole ilmselt mitte kunagi olnud nii head aega materiaalses ja sotsiaalses mõttes laste saamiseks kui praegu. Tänapäeval, kus on olemas emapalk, sünnitoetus, lastetoetus, lasterikka pere toetus jne... Neid saad kõiki sõltumatult sellest, kas ja kui palju sa selle heaks oled vaeva näinud. Ainult selle eest, et sa saad lapse.

Kujuta ennast korraks ette näiteks 90ndatesse aastatesse, kus keegi ei osanud unistadagi emapalgast. Dekreediraha saamine oli ka õnneasi, sest tol ajal käisid paljud mustalt tööl ja lapsepuhkusele minnes võisid vaid unistada mingist rahast. Oli vaid lastetoetus, mis oli 10 krooni kuus.

Ausalt, ei saa aru, miks sa arvad, et normaalselt elada on võimalik vaid siis, kui sul padurikka vanemad? Kas ise ei pea üldse pingutama või millegi eest vastutama? Keegi kuskilt peab tulema ja andma, et sa saaksid elatud?

Jah, täpselt nii ongi! Tõmbad jalad kõhu alt välja ja lähed õppima. Kõrgharidus on meil tasuta! Siis lähed tööle ja soetad endale ise kodu.

Õudne õpitud abitus!

Puhka jalga dinosaurus korraks. Mida sa ajad? Olen 90ndate noor mil kõik oli palju lihtsam kui praegu, ei olnud sellist meeletut hinnatõusu kinnisvara, esmatarbekauba ja toidu puhul nagu praegu on. Inimesed olid palju vōrdsemad, ainult kuritegevusest tuli mööda hööveldada ja ellu jääda, ei muud. Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.
Ja uuesti on Eestis tōusnud ka kriminaalsus paraku. 90ndate uus tulek kriminaalses mõttes.
Sa oled see teatud tüpaaz ohvrimentaliteediga kodanikke, kes jäävadki soiguma, kui jubedal ajal elasid. Lumehelves paberist!

[Külaline]

No, kärgperendus on ju inimese isiklik valik! Tuua seda oma eluraskuste ettekäändeks on pehmelt öeldes kummaline. Kui sul on rahaliselt raske, siis sa ei paljune mitmete erinevate partneritega.

Kuidas palun? Kas need naised on kõik ise süüdi, kelle mees on jalga lasknud ja teise perekonna loonud? Mis mõttes on see isiklik valik? Väga paljudele inimestele pole see mitte mingisugune valik, vaid olukord, kuhu nad lihtsalt pannakse, keegi ei küsi, kas nad soovivad lastega üksi jääda või ei soovi. Su jutt läheb ikka aina imelikumaks. Nii eluvõõrast inimeste annab ikka tõesti otsida.

Ei ole süüdi, aga miks peab selle järgmise mehega ometi pajunema? Kärgpere on absoluutselt enda isikliku valiku tulemus.

Või teistpidi, miks tuleb järgmise, harimata naisega paljuneda ja tatikaid juurde saada? Keda pealegi raske kasvatada olevat. Miks te siin teemas vaid naiste kapsaaeda kõik lükkate jätkuvalt?

[Külaline]

Minul oli väga kahju Edgar Valteri elulugu lugeda, tal oli võimukas naine ja tegi aborti ning naabrinaine palus, et Edgar temaga vahekorda astuks, sest oma mehega lapsi ei tulnud ja Edgar aumehena ei teinud seda ja eluõhtul kahetses, et ei teinud. Jäidki lapsed saamata, anne edasi kandmata.

Kas aumehena või oli naabrinaine liiga paks ja inetu? Kas oli raamatus kirjas ka, et kena naabrinaine palus? Kui ei, siis oli kole või Edgar liiga sussi all ja kartis oma naist.

Viimane lause, tal oli võimukas naine ja ta ise rahumeelne, vaikne tüpaaz.

[Külaline]

Inimese asemel pane naist, sest üsna palju on mehi, kes on isaks saanud vastu tahtmist. Ma muidugi ei räägi endast.

See on pigem väga väike %, kus isa vastu tahtmist isaks saab. Kui naine näiteks kondoomi sisse augud torgib. Või valetab ja rumal mees usub.
Või sa arvad, et kui naine ütleb, et ta kasutab midagi see on piisav?
Mees peab ikka ka oma peaga mõtlema, kui järglasi ei taha kasutab siis ikkagi topeltkaitset või ei seksi üldse.
Küll on siis hea ikka naise kaela ajada, et ta ütles, et rasedaks ei jää.

Üldjuhul on siiski nii, et naine ütleb, et kasutab tablette, spiraali vms. Ja hiljem paneb lihtsalt fakti ette, vat nüüd on nii.

Ja nii ongi ilmselt palju juhtunud. Fakti ette ja kõik. Aga sellepärast ju oligi algne elukorraldus mõeldud nii, et paljunevad vaid omasugused ühiskonnaklassid, kihluvad ja abielluvad enne seksuaalelualgust. Seda ei tohi ju enam üldse mainida, järgneb naisõiguslaste poolt räme sõim, et abielu ei tohi peale suruda ja seksimisega tohivad kõik, kui vene ruletiga ringi käia.

[Külaline]

Kuule, seda sulle ju öeldaksegi praegu, et see on nende meeste enda isiklik valik. Ja samas ka selle uue naise valik - kas ta tahab sellise mehega lapsi saada, kelle sissetulek on väike, aga kellel on tarvis eelmist pesakonda üleval pidada.

Kes siin sinu arvates siis nüüd süüdi on? Nagu päriselt arvad, et sellisele seltskonnale tuleb kaasa tunda?

Mitmendat korda ütlen: lastele tuleb kaasa tunda, sest nemad ei ole seda olukorda valinud, vaid nad on sellesse pandud. Ja neid ei toeta vanemad magistratuuri lõpuni. Enne imestasid, miks mõni loll läheb kooli kõrvalt tööle, vanemad ju toetavad. Sa kohe nagu üldse ei jälgi, millest jutt ja siis hüppad peale. Ära rohkem vasta, et ise süüdi, ise tegid, paras, miks on sada peret jne. Laste elu muudab selline pereelu väga palju.

Mis mõttes MINA imestasin, miks mõni loll läheb tööle, vanemad ju toetavad? See ei ole minu kommentaar ega minu arvamus. Siin kommenteerivad mitmed inimesed.

Oma lastele peavad nende vanemad kaasa tundma. Ja, kui on probleeme, siis vaadaku lapsed oma vanematele otsa, mitte ühiskond ei pea kaasa haletsema, et mõni mees soetab omale mitu pesakonda, mida ei suuda üleval pidada.

Eestlased sureks rutem välja, kui môni mees mitmelw ei põrutaks.
Ja on tublisid naisi ka, esimesed lapsed suured, teeb teiselegi mitu vanemas eas veel.

[Külaline]

Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.

Ahah, ja palk oli 90-ndatel juba eurodes või mis sa öelda tahad? Palk oli ju samamoodi "kroone vaid"!

[Külaline]

Eestlased nirutavad ja vaidlevad, kas üks eestlasest harimata mats üldse tohib paljuneda ja planeeti oma eksistentsiga koormata. Hiina rikkurid samal ajal laiendavad oma dünastiaid nii et maa mustab ja teevad surrogaatite abil endale USAs sadu lapsi. Ekstreemseim näide oli üks rahajõmm 300 lapsega. Hiinas endas on muide surrogaatäri keelatud nagu Eestiski. Aga rikkuritele on muidugi eraldi seadused ( jällegi - nagu Eestiski.)

[Külaline]

Kaua sa seda lollust korrutad? Mina ei tunne mitte ühtegi inimest, kes oleks vastu enda tahtmist lapse saanud. Aa, perekoolis üks hull oli, kes korduvalt erinevates teemades kirjutas, et ühiskond käskis tal lapse saada, ja nüüd on tema keha rikutud, arst selles süüdi, ja tema seda last üldse ei taha.

Nagu eelpool öeldud - selline inimene on vaimselt haige inimene, kellel ei ole oma lapsest sooja ega külma, kes oma last ei armasta ja kes kahetseb lapse saamist.

Mida tähendab, et inimene sai lapse oma tahte vastaselt - nii on lihtsalt läinud? Kuidas sai "lihtsalt nii minna"?
[/quote
Kas sa oled see, kelle jaoks laps on elu sisu, passid nendega terve elu kodus, tööl eikäi ja oled iga päev õnnetu, sest nad saavad ükskord iseseisvaks?

Mis see sinu asi on, kuidas keegi elab? Laste heaolu sõltub väga palju sellest, kas üks vanematest on saanud mingi aja nendega kodune olla, mida kauem, seda parem. Sinu jaoks tulgu väikelaps tühja koju ja ōppigu omavanustelt vaid lõpmata lollusi ning lõpetagu teismelise tapjana kampades, et oma hingetühjust täita vanemate kõrval, kel lapsele hoolt anda pole tööst väsinutena?
Kodusele vanemale mõeldes peaks tundma hoopis kadedust, kõik ei saa seda endale lubada.

Kadedus on küll viimane, mida tunda. Neid sotstoetuste peal passivaid koduseid emmesid on lademetes. Ükski heal järjel naine kodus aega surnuks ei löö vaid võimaldab lapsele sotsialiseerumist kodust väljaspool.

[Külaline]

Kodusele vanemale mõeldes peaks tundma hoopis kadedust, kõik ei saa seda endale lubada.

Ükski heal järjel naine kodus aega surnuks ei löö vaid võimaldab lapsele sotsialiseerumist kodust väljaspool.

Nõus, et laps võiks sotsialiseeruda teiste omavanustega ja mulle tundub, et alates 3-aastaseks saades võiks lasteaias käia. Ainult probleem on, et lapsed jäävad tihti haigeks, eriti esimene aasta. Kui 1-2 nädalat lasteaias ja nädal kodus, siis on keeruline tööd teha ja ükski tööandja ei vaata hea pilguga alluvate sagedastele puudumistele. Minu hinnangul saavad sellist elu lubada ettevõtjad ja iseenda peremehed, kes saavad tööaega paremini planeerida.

[Külaline]

Ükski heal järjel naine kodus aega surnuks ei löö vaid võimaldab lapsele sotsialiseerumist kodust väljaspool.

Nõus, et laps võiks sotsialiseeruda teiste omavanustega ja mulle tundub, et alates 3-aastaseks saades võiks lasteaias käia. Ainult probleem on, et lapsed jäävad tihti haigeks, eriti esimene aasta. Kui 1-2 nädalat lasteaias ja nädal kodus, siis on keeruline tööd teha ja ükski tööandja ei vaata hea pilguga alluvate sagedastele puudumistele. Minu hinnangul saavad sellist elu lubada ettevõtjad ja iseenda peremehed, kes saavad tööaega paremini planeerida.

Emad on liiga lahkesti lapsega kodus. Mees saab sedasama teha, seega on mõistlik olla kordamööda, siis ei sega see väga ka tööandjat.

[Külaline]

Tutvusringkonnas samuti vähemalt paar naist, kes juba pensionil, aga kelle ema vajas hooldamisel abi ja pere jäi neil loomata ja lapsed saamata. Kahetsevad, et oma elu jäi elamata. Ka selliseid mehi on, kes elavad koos võimuka emaga, kes ei aktsepteeri võimalikke pruute. Tegelikult kahju neist, et sellisesse olukorda on sattunud.

Natukene ebaloogiliselt kõlab see esivanema hooldamise vajadus. Kui naise lapse saamise iga on vahemikus 20-40-eluaastat, siis tema ema või isa on keskmiselt vanuses 40-70-aastat. Sellises vanuses inimene ei ole reeglina nii põdur, et laps peaks oma järeltulijatest loobuma.

Ega keegi ei tea, mis teiste peredes täpselt toimub. Kui noor inimene jääb oma vanemaga koos elama ja teist vanemat üks hetk enam pole, siis võib nii minna, et ema või isa vajab juba 70-aastaselt seltsi ja abi. Kui 40-aastaseks saades pole kedagi leidnud, siis loobub kaaslase otsimisest ja perekonna loomisest. Tõenäoliselt on oma osa ka vanema manipuleerimisel ja liigsel võimukusel.

Mind tsiteerid.

Ma arvangi, et kõige suuremat rolli mängib siin võimuka vanema manipulatsioon, mitte see, et vanem vajab reaalselt igapäevast hooldamist.

[Külaline]

Kuidas palun? Kas need naised on kõik ise süüdi, kelle mees on jalga lasknud ja teise perekonna loonud? Mis mõttes on see isiklik valik? Väga paljudele inimestele pole see mitte mingisugune valik, vaid olukord, kuhu nad lihtsalt pannakse, keegi ei küsi, kas nad soovivad lastega üksi jääda või ei soovi. Su jutt läheb ikka aina imelikumaks. Nii eluvõõrast inimeste annab ikka tõesti otsida.

Ei ole süüdi, aga miks peab selle järgmise mehega ometi pajunema? Kärgpere on absoluutselt enda isikliku valiku tulemus.

Või teistpidi, miks tuleb järgmise, harimata naisega paljuneda ja tatikaid juurde saada? Keda pealegi raske kasvatada olevat. Miks te siin teemas vaid naiste kapsaaeda kõik lükkate jätkuvalt?

Sest lapse sünd on naise otsustada.

[Külaline]

Puhka jalga dinosaurus korraks. Mida sa ajad? Olen 90ndate noor mil kõik oli palju lihtsam kui praegu, ei olnud sellist meeletut hinnatõusu kinnisvara, esmatarbekauba ja toidu puhul nagu praegu on. Inimesed olid palju vōrdsemad, ainult kuritegevusest tuli mööda hööveldada ja ellu jääda, ei muud. Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.
Ja uuesti on Eestis tōusnud ka kriminaalsus paraku. 90ndate uus tulek kriminaalses mõttes.
Sa oled see teatud tüpaaz ohvrimentaliteediga kodanikke, kes jäävadki soiguma, kui jubedal ajal elasid. Lumehelves paberist!

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

[Külaline]

Ei ole süüdi, aga miks peab selle järgmise mehega ometi pajunema? Kärgpere on absoluutselt enda isikliku valiku tulemus.

Või teistpidi, miks tuleb järgmise, harimata naisega paljuneda ja tatikaid juurde saada? Keda pealegi raske kasvatada olevat. Miks te siin teemas vaid naiste kapsaaeda kõik lükkate jätkuvalt?

Sest lapse sünd on naise otsustada.

Aga näed, see naine lärmas siin just mitu lehekülge jutti ja ei olnud üldse rahul, miks kärgpered (õigemini tema uue naisena) peab kannatama sellepärast, et tema mees ei jaksa mõlemat pesakonda üleval pidada.

Järelikult, kui naine otsustab paljuneda selle mehega, kellel on teise naisega eelnevalt lapsed olemas, siis on see tema enda vastutada, kas ja kui palju tema lapsed kannatavad. Mitte ei ole siin ühiskond ja teised inimesed süüdi, et temal ja ta lastel raske on.

[Külaline]

Puhka jalga dinosaurus korraks. Mida sa ajad? Olen 90ndate noor mil kõik oli palju lihtsam kui praegu, ei olnud sellist meeletut hinnatõusu kinnisvara, esmatarbekauba ja toidu puhul nagu praegu on. Inimesed olid palju vōrdsemad, ainult kuritegevusest tuli mööda hööveldada ja ellu jääda, ei muud. Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.
Ja uuesti on Eestis tōusnud ka kriminaalsus paraku. 90ndate uus tulek kriminaalses mõttes.
Sa oled see teatud tüpaaz ohvrimentaliteediga kodanikke, kes jäävadki soiguma, kui jubedal ajal elasid. Lumehelves paberist!

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

[Külaline]

Puhka jalga dinosaurus korraks. Mida sa ajad? Olen 90ndate noor mil kõik oli palju lihtsam kui praegu, ei olnud sellist meeletut hinnatõusu kinnisvara, esmatarbekauba ja toidu puhul nagu praegu on. Inimesed olid palju vōrdsemad, ainult kuritegevusest tuli mööda hööveldada ja ellu jääda, ei muud. Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.
Ja uuesti on Eestis tōusnud ka kriminaalsus paraku. 90ndate uus tulek kriminaalses mõttes.
Sa oled see teatud tüpaaz ohvrimentaliteediga kodanikke, kes jäävadki soiguma, kui jubedal ajal elasid. Lumehelves paberist!

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.

[Külaline]

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.

Ma see eelmine.
Ainuke milles kergem võis olla, oligi see, et vanavanemad olid juba varakult kodused. Ja paljud lapsed, kaasaarvatud mina, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Teises linna otsas oli ema poolt vanaema ja vanaisa mõlemad kodused juba siis, kui ma olin lasteaiaealine.
Täbapäeval tõesti sellist luksust ei ole.