Rikaste raske elu

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Nautisid vist väga seda enda kiitmist. Küll kõik teised on lollid ja sina nii tark.

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Püüa aru saada, et 30 aastat tagasi ei mõelnud armunud naine nii pragmaatiliselt nagu tänapäeva naised. Esiteks, ei olnud nett inimestele kättesaadav. Ja igasugu hoiatavaid lugusid ei olnud võimalik lugeda. Teiseks 30 aastat tagasi alles hakkasid tekkima ärimehed ja ärinaised. Enne seda olid ju kõik võrdselt suhteliselt vaesed ja korteridki polnud veel eraomandis, et oleks saanud neid samal moel jagada nagu praegu.

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Minu sõbranna on abielus, kahe täiskavanud lapse ema ja pärast teise lapse sündi, 22 aastat tagasi, pole enam tööl käinud. Mehega on abielus, mees on Äripäeva topis, ühisvara ja lisaks kannab mees talle igakuiselt 3000 majapidamisraha, millest tuleb osta toit kahele ja ülejäänu jääb naisele taskurahaks. Kodus käib koristaja ning kõik ülejäänud kulud katab mees.

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Minu sõbranna on abielus, kahe täiskavanud lapse ema ja pärast teise lapse sündi, 22 aastat tagasi, pole enam tööl käinud. Mehega on abielus, mees on Äripäeva topis, ühisvara ja lisaks kannab mees talle igakuiselt 3000 majapidamisraha, millest tuleb osta toit kahele ja ülejäänu jääb naisele taskurahaks. Kodus käib koristaja ning kõik ülejäänud kulud katab mees.

Selles mõttes on tore, et majanduslik kindlustatus on olemas. Teistpidi - kas naisel tõesti puuduvad igasugused ambitsioonid ise ka midagi mõelda, teha ja teenida? Kui ma olin lastega kodus, ja m olin tõesti kaua - kõikide oma nelja lastega 3 aastat, tundsin ma reaalselt, kuidas ma jäin mõnes mõttes elust maha. Ja mulle ei meeldinud see tunne. Mitte mingi raha ei oleks seda tunnet saanud kinni mätsida.

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Püüa aru saada, et 30 aastat tagasi ei mõelnud armunud naine nii pragmaatiliselt nagu tänapäeva naised. Esiteks, ei olnud nett inimestele kättesaadav. Ja igasugu hoiatavaid lugusid ei olnud võimalik lugeda. Teiseks 30 aastat tagasi alles hakkasid tekkima ärimehed ja ärinaised. Enne seda olid ju kõik võrdselt suhteliselt vaesed ja korteridki polnud veel eraomandis, et oleks saanud neid samal moel jagada nagu praegu.

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega. Loomulikult on ja oli erandeid, aga kes oleks garanteerinud, et just minul oleks vedanud. Ok, mul vedas, aga ma ei saa ütelda, et mul poleks olnud põhjust valvas olla. Olen näinud korduvalt olukordi oma tutvusringkonnas, mille kohta võiks ütelda, et see inimene küll mitte kunagi ei nii ei teeks, aga jah, teeb....

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Püüa aru saada, et 30 aastat tagasi ei mõelnud armunud naine nii pragmaatiliselt nagu tänapäeva naised. Esiteks, ei olnud nett inimestele kättesaadav. Ja igasugu hoiatavaid lugusid ei olnud võimalik lugeda. Teiseks 30 aastat tagasi alles hakkasid tekkima ärimehed ja ärinaised. Enne seda olid ju kõik võrdselt suhteliselt vaesed ja korteridki polnud veel eraomandis, et oleks saanud neid samal moel jagada nagu praegu.

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega. Loomulikult on ja oli erandeid, aga kes oleks garanteerinud, et just minul oleks vedanud. Ok, mul vedas, aga ma ei saa ütelda, et mul poleks olnud põhjust valvas olla. Olen näinud korduvalt olukordi oma tutvusringkonnas, mille kohta võiks ütelda, et see inimene küll mitte kunagi ei nii ei teeks, aga jah, teeb....

See, mida kirjeldad, on tavaline elu.

[Külaline]

Kas see Piilmann oma seaduslikule naisele kah midagi testamendiga jättis? Või ainult lastele?

[Külaline]

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega.

Siis sa peaks ju eriti mõistma, et on inimesi, kellel ei olnud halbu kogemusi ja ei osanud nii mõelda. Kui inimene on naiivne ja heatahtlik, ei oska karta, et mehed on halvad, ei tähenda, et seda inimest peab nüüd niimoodi materdama. Et ise olid loll. Kas näiteks sõbralik koer, kellel on kogemus, et inimesed on head, kes usaldab neid, on loll. Eks nüüd sai see naine oma vitsad kätte, aga rääkida sellest, et kõik peavadki eluaeg olema kahtlustavad, igas asjas vaid halba nägema, muidu oled ise süüdi, kui sinuga midagi juhtub, pole minu arust õige.

Selle naise puhul ma ei saa aru, miks lapsed teda ei aita, need on ju kõik täiskasvanud. Minul on temast igatahes kahju. Andis terve oma elu perele ja nüüd on üksi ja keegi teda ei aita. Minu jaoks on see ohvri süüdistamine ja enda kiitmine võõras, kuigi ise olen alati see kahtlustav pool ja mõtlen alati kõik halvad variandid läbi. Aga kui on inimesi, kes seda ei tee, pigem kadestan neid, järelikult neil pole elus midagi halba juhtunud ja on veel usaldavad ja head.

[Külaline]

Kas see Piilmann oma seaduslikule naisele kah midagi testamendiga jättis? Või ainult lastele?

Võrdlselt lastega jättis. Eks sellest on näha, keda ta päriselt hindas ja keda mitte. Kuigi jama keelas oma naisele ju kaela piisavalt oma seiklustega.

[Külaline]

Kas see Piilmann oma seaduslikule naisele kah midagi testamendiga jättis? Või ainult lastele?

Võrdlselt lastega jättis. Eks sellest on näha, keda ta päriselt hindas ja keda mitte. Kuigi jama keelas oma naisele ju kaela piisavalt oma seiklustega.

Ma pakun, et siin said määravaks need inetud anonüümsed sõnumid. Poleks neid olnud, poleks P ja TT ka tülli läinud. Just setõttu ei usu ma, et saatja oli T. Milleks enda jalgealust õõnestada?

[Külaline]

Kas see Piilmann oma seaduslikule naisele kah midagi testamendiga jättis? Või ainult lastele?

Võrdlselt lastega jättis. Eks sellest on näha, keda ta päriselt hindas ja keda mitte. Kuigi jama keelas oma naisele ju kaela piisavalt oma seiklustega.

Ma pakun, et siin said määravaks need inetud anonüümsed sõnumid. Poleks neid olnud, poleks P ja TT ka tülli läinud. Just setõttu ei usu ma, et saatja oli T. Milleks enda jalgealust õõnestada?

Vaevalt küll, Suhted olid juba enne sõnumeid TT-ga halvad. Oma rahaliste nõudmistega hakkas ta palju varem pihta, kui need sõnumid ilmusid.

[Külaline]

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega.

Siis sa peaks ju eriti mõistma, et on inimesi, kellel ei olnud halbu kogemusi ja ei osanud nii mõelda. Kui inimene on naiivne ja heatahtlik, ei oska karta, et mehed on halvad, ei tähenda, et seda inimest peab nüüd niimoodi materdama. Et ise olid loll. Kas näiteks sõbralik koer, kellel on kogemus, et inimesed on head, kes usaldab neid, on loll. Eks nüüd sai see naine oma vitsad kätte, aga rääkida sellest, et kõik peavadki eluaeg olema kahtlustavad, igas asjas vaid halba nägema, muidu oled ise süüdi, kui sinuga midagi juhtub, pole minu arust õige.

Selle naise puhul ma ei saa aru, miks lapsed teda ei aita, need on ju kõik täiskasvanud. Minul on temast igatahes kahju. Andis terve oma elu perele ja nüüd on üksi ja keegi teda ei aita. Minu jaoks on see ohvri süüdistamine ja enda kiitmine võõras, kuigi ise olen alati see kahtlustav pool ja mõtlen alati kõik halvad variandid läbi. Aga kui on inimesi, kes seda ei tee, pigem kadestan neid, järelikult neil pole elus midagi halba juhtunud ja on veel usaldavad ja head.

Aga millist abi see naine sinu meelest vajab? Korter on, töö on, tervis on - sa tahaks, et su lapsed sulle mingit raha kannavad suvaliselt? Nii elataksegi.

[Külaline]

Kas see Piilmann oma seaduslikule naisele kah midagi testamendiga jättis? Või ainult lastele?

Võrdlselt lastega jättis. Eks sellest on näha, keda ta päriselt hindas ja keda mitte. Kuigi jama keelas oma naisele ju kaela piisavalt oma seiklustega.

Ma pakun, et siin said määravaks need inetud anonüümsed sõnumid. Poleks neid olnud, poleks P ja TT ka tülli läinud. Just setõttu ei usu ma, et saatja oli T. Milleks enda jalgealust õõnestada?

Suhted läksid palju varem halvaks. Tütar sündis 2021 ja juba enne tema sündi olid suhted väga halvad. TT esitas rahalisi nõudmisi ja ähvardas, et kui neid ei täideta, hakkab avalik sõda. Lubas minna meediasse. Kuna mees nendele ähvardustele ei allunud, siis nii juhtuski.

[Külaline]

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega.

Siis sa peaks ju eriti mõistma, et on inimesi, kellel ei olnud halbu kogemusi ja ei osanud nii mõelda. Kui inimene on naiivne ja heatahtlik, ei oska karta, et mehed on halvad, ei tähenda, et seda inimest peab nüüd niimoodi materdama. Et ise olid loll. Kas näiteks sõbralik koer, kellel on kogemus, et inimesed on head, kes usaldab neid, on loll. Eks nüüd sai see naine oma vitsad kätte, aga rääkida sellest, et kõik peavadki eluaeg olema kahtlustavad, igas asjas vaid halba nägema, muidu oled ise süüdi, kui sinuga midagi juhtub, pole minu arust õige.

Selle naise puhul ma ei saa aru, miks lapsed teda ei aita, need on ju kõik täiskasvanud. Minul on temast igatahes kahju. Andis terve oma elu perele ja nüüd on üksi ja keegi teda ei aita. Minu jaoks on see ohvri süüdistamine ja enda kiitmine võõras, kuigi ise olen alati see kahtlustav pool ja mõtlen alati kõik halvad variandid läbi. Aga kui on inimesi, kes seda ei tee, pigem kadestan neid, järelikult neil pole elus midagi halba juhtunud ja on veel usaldavad ja head.

Aga millist abi see naine sinu meelest vajab? Korter on, töö on, tervis on - sa tahaks, et su lapsed sulle mingit raha kannavad suvaliselt? Nii elataksegi.

Jah, kannangi oma emale raha, sest tema sissetulek on väga väike ja minul on suur. Loomulikult ei soovi ma, et mu ema elaks vaesuses. Ja kui mul oleks selline isa, kes mu emaga niimoodi käitub, ei suhtleks temaga enam kunagi.

[Külaline]

Sest on ju saanud seda lillekese elu elada küll! Samal ajal, kui meie teised hambad ristis tööl käisime, et lapsi kasvatada ja pangalaenu tasuda. Nüüd saab ka teada, mis on kohustused ja majanduslikud võimalused.

Sa oled ikka täitsa näost roheline sellest kadedusest.

Suhted läksid palju varem halvaks. Tütar sündis 2021 ja juba enne tema sündi olid suhted väga halvad. TT esitas rahalisi nõudmisi ja ähvardas, et kui neid ei täideta, hakkab avalik sõda. Lubas minna meediasse. Kuna mees nendele ähvardustele ei allunud, siis nii juhtuski.

Aga kust sa seda kõike nii täpselt tead? Kas sa olid nende jutuajamiste juures? Ja miks teeb mees lapse naisele, kellega tal on "suhted väga halvad"?

Kas sa muidu ise oleksid nõus vabatahtlikult loobuma oma lastele seaduse järgi kuuluvast varast? Need nooremad lapsed on täpselt sama palju oma isa lapsed kui vanemad lapsed. See, et nende isa oma vanemate laste ema pettis, pole kohe mitte kuidagi nende laste süü. Ja kes su arvates nende laste õiguste eest peaks nüüd võitlema kui mitte nende oma ema?

[Külaline]

Aga kust sa seda kõike nii täpselt tead?

Nad mõlemad võtsid ju päris palju meedias sõna, kui see asi juhtus. Erinevalt sinust on minu mälu veel terane. TT hakkas välja pressima juba aastaid enne mehe surma. Mees ei suhelnud tema ega oma lastega juba tükk aega enne oma surma. Ja testamendi tegi sellise, nagu tema soovis. TT lapsed saavadki seaduse järgi ette nähtud osa, TT-t ta toetada ei soovinud.

[Külaline]

Ja kes su arvates nende laste õiguste eest peaks nüüd võitlema kui mitte nende oma ema?

Ta ei võitle ju oma laste õiguste eest, vaid tahab endale raha.

[Külaline]

Ja kes su arvates nende laste õiguste eest peaks nüüd võitlema kui mitte nende oma ema?

Ta ei võitle ju oma laste õiguste eest, vaid tahab endale raha.

Kuskohas see selles artiklis täpselt kirjas on, et ta endale raha soovib?

[Külaline]

Ja kes su arvates nende laste õiguste eest peaks nüüd võitlema kui mitte nende oma ema?

Ta ei võitle ju oma laste õiguste eest, vaid tahab endale raha.

Kuskohas see selles artiklis täpselt kirjas on, et ta endale raha soovib?

Ta ei lepi laste osalusega, vaid soovib raha enda kontole. Kuna lapsed on alaealised, saab ta raha siis ise käsutada. Firma osalust ta ise käsutada ei saa.

[Külaline]

Nad mõlemad võtsid ju päris palju meedias sõna, kui see asi juhtus. Erinevalt sinust on minu mälu veel terane. TT hakkas välja pressima juba aastaid enne mehe surma. Mees ei suhelnud tema ega oma lastega juba tükk aega enne oma surma. Ja testamendi tegi sellise, nagu tema soovis. TT lapsed saavadki seaduse järgi ette nähtud osa, TT-t ta toetada ei soovinud.

Küll on tore, et sa oma terast mälu kollase meedia uudiste meeldejätmiseks kasutad. Äkki oleksid ka juba miljonär, kui midagi targemat sellega teinud oleks.
Aga palun pane siis juba lingid ka, kus need kaks omavahel avalikult maid jagavad. Ja kuidas mees teise lapse sündi su terase mälu järgi seletas?