Rikaste raske elu

[Külaline]

Nad mõlemad võtsid ju päris palju meedias sõna, kui see asi juhtus. Erinevalt sinust on minu mälu veel terane. TT hakkas välja pressima juba aastaid enne mehe surma. Mees ei suhelnud tema ega oma lastega juba tükk aega enne oma surma. Ja testamendi tegi sellise, nagu tema soovis. TT lapsed saavadki seaduse järgi ette nähtud osa, TT-t ta toetada ei soovinud.

Küll on tore, et sa oma terast mälu kollase meedia uudiste meeldejätmiseks kasutad. Äkki oleksid ka juba miljonär, kui midagi targemat sellega teinud oleks.
Aga palun pane siis juba lingid ka, kus need kaks omavahel avalikult maid jagavad. Ja kuidas mees teise lapse sündi su terase mälu järgi seletas?

Aga äkki otsid ise, kui väga huvitab. Neid artikleid pole raske leida. Mina oma aega raiskama ei hakka, et sinusugusele siin midagi tõendada.

[Külaline]

Nad mõlemad võtsid ju päris palju meedias sõna, kui see asi juhtus. Erinevalt sinust on minu mälu veel terane. TT hakkas välja pressima juba aastaid enne mehe surma. Mees ei suhelnud tema ega oma lastega juba tükk aega enne oma surma. Ja testamendi tegi sellise, nagu tema soovis. TT lapsed saavadki seaduse järgi ette nähtud osa, TT-t ta toetada ei soovinud.

Küll on tore, et sa oma terast mälu kollase meedia uudiste meeldejätmiseks kasutad. Äkki oleksid ka juba miljonär, kui midagi targemat sellega teinud oleks.
Aga palun pane siis juba lingid ka, kus need kaks omavahel avalikult maid jagavad. Ja kuidas mees teise lapse sündi su terase mälu järgi seletas?

Ühe vahva artikli võin siia panna: https://kroonika.delfi.ee/artikkel/9329 ... valik-soda

[Külaline]

Ta ei lepi laste osalusega, vaid soovib raha enda kontole. Kuna lapsed on alaealised, saab ta raha siis ise käsutada. Firma osalust ta ise käsutada ei saa.

Olgem nüüd ikka täpsed. Sundosa saajad on lapsed. Sundosa on õigus rahas välja nõuda. Raha läheb laste kontole ja selle kasutamiseks on omad seadusjärgsed piirangud ja seda ei saa oma lõbuks lihtsalt ära kulutada.
Olla väikeosanik firmas pole mitte mingi kindel asi. Praegu on investeerimine väga popp ja nii mõnelgi teist siin on ilmselt mõne suurfirma aktsiad. Aktsia ongi sisuliselt osalus firmas. Aga oma mõne aktsiaga te ei saa mitte midagi otsustada, mida firma teeb. Te saate ainult loota, et firmal läheb hästi ja aktsiahind tõuseb ja teile makstakse firma kasumist dividende. Te ei saa mitte midagi ise otsustada. Täpselt samamoodi ei saa mitte midagi otsustada nende ettevõtete väikeosanikud, kes oma aktsiad börsil noteerinud pole. Ja kui osanike vahel on suhted halvad, siis pole mingit garantiid, et otsuseid tehakse väikeosanike huvidest lähtuvalt.

[Külaline]

Aga äkki otsid ise, kui väga huvitab. Neid artikleid pole raske leida. Mina oma aega raiskama ei hakka, et sinusugusele siin midagi tõendada.

Muidugi sa ei suuda. Kui sa midagi väidad, siis ka tõesta seda. Kui tõestada ei suuda, siis järelikult tegeled siin lihtlabase valetamisega. Nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Aga äkki otsid ise, kui väga huvitab. Neid artikleid pole raske leida. Mina oma aega raiskama ei hakka, et sinusugusele siin midagi tõendada.

Muidugi sa ei suuda. Kui sa midagi väidad, siis ka tõesta seda. Kui tõestada ei suuda, siis järelikult tegeled siin lihtlabase valetamisega. Nii lihtne see ongi.

Ühe artikli panin juba, loe seda siis, kui ise midagi ei mäleta, kuidas see asi oli täpsemalt.

[Külaline]

Ta ei lepi laste osalusega, vaid soovib raha enda kontole. Kuna lapsed on alaealised, saab ta raha siis ise käsutada. Firma osalust ta ise käsutada ei saa.

Olgem nüüd ikka täpsed. Sundosa saajad on lapsed. Sundosa on õigus rahas välja nõuda. Raha läheb laste kontole ja selle kasutamiseks on omad seadusjärgsed piirangud ja seda ei saa oma lõbuks lihtsalt ära kulutada.
Olla väikeosanik firmas pole mitte mingi kindel asi. Praegu on investeerimine väga popp ja nii mõnelgi teist siin on ilmselt mõne suurfirma aktsiad. Aktsia ongi sisuliselt osalus firmas. Aga oma mõne aktsiaga te ei saa mitte midagi otsustada, mida firma teeb. Te saate ainult loota, et firmal läheb hästi ja aktsiahind tõuseb ja teile makstakse firma kasumist dividende. Te ei saa mitte midagi ise otsustada. Täpselt samamoodi ei saa mitte midagi otsustada nende ettevõtete väikeosanikud, kes oma aktsiad börsil noteerinud pole. Ja kui osanike vahel on suhted halvad, siis pole mingit garantiid, et otsuseid tehakse väikeosanike huvidest lähtuvalt.

Eks kohus otsustab, kuidas seaduste järgi see asi on.

[Külaline]

Ta ei lepi laste osalusega, vaid soovib raha enda kontole. Kuna lapsed on alaealised, saab ta raha siis ise käsutada. Firma osalust ta ise käsutada ei saa.

Olgem nüüd ikka täpsed. Sundosa saajad on lapsed. Sundosa on õigus rahas välja nõuda. Raha läheb laste kontole ja selle kasutamiseks on omad seadusjärgsed piirangud ja seda ei saa oma lõbuks lihtsalt ära kulutada.
Olla väikeosanik firmas pole mitte mingi kindel asi. Praegu on investeerimine väga popp ja nii mõnelgi teist siin on ilmselt mõne suurfirma aktsiad. Aktsia ongi sisuliselt osalus firmas. Aga oma mõne aktsiaga te ei saa mitte midagi otsustada, mida firma teeb. Te saate ainult loota, et firmal läheb hästi ja aktsiahind tõuseb ja teile makstakse firma kasumist dividende. Te ei saa mitte midagi ise otsustada. Täpselt samamoodi ei saa mitte midagi otsustada nende ettevõtete väikeosanikud, kes oma aktsiad börsil noteerinud pole. Ja kui osanike vahel on suhted halvad, siis pole mingit garantiid, et otsuseid tehakse väikeosanike huvidest lähtuvalt.

Täiesti õige ja sealjuures võivad need, kelle käes on kokku 51% aktsiatest/osadest otsustada, et dividende ei maksta, nii mitu aastat järjest ja teistel väiksema osalusega omanikel pole mitte kui midagi teha. Aga, samal ajal ei saa ka see, kellele pärandati aktsiad, nõuda, et aktsiate asemel saaks raha. Selles mõttes on see asjatu kohtusse minek. Testament on tõenäoliselt korralikult konstrueeritud ja võib meeldida või mitte meeldida, aga see jääb kõige aluseks. Aktsiad saab muidugi maha müüa, aga seda saavad teha otsesed pärijad siis, kui täisealiseks saavad.

[Külaline]

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega.

Siis sa peaks ju eriti mõistma, et on inimesi, kellel ei olnud halbu kogemusi ja ei osanud nii mõelda. Kui inimene on naiivne ja heatahtlik, ei oska karta, et mehed on halvad, ei tähenda, et seda inimest peab nüüd niimoodi materdama. Et ise olid loll. Kas näiteks sõbralik koer, kellel on kogemus, et inimesed on head, kes usaldab neid, on loll. Eks nüüd sai see naine oma vitsad kätte, aga rääkida sellest, et kõik peavadki eluaeg olema kahtlustavad, igas asjas vaid halba nägema, muidu oled ise süüdi, kui sinuga midagi juhtub, pole minu arust õige.

Selle naise puhul ma ei saa aru, miks lapsed teda ei aita, need on ju kõik täiskasvanud. Minul on temast igatahes kahju. Andis terve oma elu perele ja nüüd on üksi ja keegi teda ei aita. Minu jaoks on see ohvri süüdistamine ja enda kiitmine võõras, kuigi ise olen alati see kahtlustav pool ja mõtlen alati kõik halvad variandid läbi. Aga kui on inimesi, kes seda ei tee, pigem kadestan neid, järelikult neil pole elus midagi halba juhtunud ja on veel usaldavad ja head.

Miks peakski halba nägema või negatiivseid kogemusi omama, võiks lihtsalt igaks juhuks kindlustada. Meil paistab see uus asi olevat, aga teistes maades väga sageli juba abielludes tehakse konkreetsed lepingud varaliste suhete reguleerimiseks, eriti kui üks pool või kumbki omab juba mingit vara või kavatseb seda omada. Näiteks olukorras, kus üks pool omab miljonifirmat, millega iga päev rabab tööd teha ja teine on koduperenaine, olgugi, et lapsed juba koolis, võib see ettevõtja ütelda, et naisel pole mingit rolli olnud tema vara kasvatamises. Oleks võinud vabalt tööle minna, aga ise ei tahtnud. Ja tehniliselt võttes polegi õigust midagi nõuda. Seega ainult leping, mis kindlustab selle koduse inimese elustiili jätkumise lahutuse korral, ongi ainus võimalus .

[Külaline]

Ta ei lepi laste osalusega, vaid soovib raha enda kontole. Kuna lapsed on alaealised, saab ta raha siis ise käsutada. Firma osalust ta ise käsutada ei saa.

Olgem nüüd ikka täpsed. Sundosa saajad on lapsed. Sundosa on õigus rahas välja nõuda. Raha läheb laste kontole ja selle kasutamiseks on omad seadusjärgsed piirangud ja seda ei saa oma lõbuks lihtsalt ära kulutada.
Olla väikeosanik firmas pole mitte mingi kindel asi. Praegu on investeerimine väga popp ja nii mõnelgi teist siin on ilmselt mõne suurfirma aktsiad. Aktsia ongi sisuliselt osalus firmas. Aga oma mõne aktsiaga te ei saa mitte midagi otsustada, mida firma teeb. Te saate ainult loota, et firmal läheb hästi ja aktsiahind tõuseb ja teile makstakse firma kasumist dividende. Te ei saa mitte midagi ise otsustada. Täpselt samamoodi ei saa mitte midagi otsustada nende ettevõtete väikeosanikud, kes oma aktsiad börsil noteerinud pole. Ja kui osanike vahel on suhted halvad, siis pole mingit garantiid, et otsuseid tehakse väikeosanike huvidest lähtuvalt.

Täiesti õige ja sealjuures võivad need, kelle käes on kokku 51% aktsiatest/osadest otsustada, et dividende ei maksta, nii mitu aastat järjest ja teistel väiksema osalusega omanikel pole mitte kui midagi teha. Aga, samal ajal ei saa ka see, kellele pärandati aktsiad, nõuda, et aktsiate asemel saaks raha. Selles mõttes on see asjatu kohtusse minek. Testament on tõenäoliselt korralikult konstrueeritud ja võib meeldida või mitte meeldida, aga see jääb kõige aluseks. Aktsiad saab muidugi maha müüa, aga seda saavad teha otsesed pärijad siis, kui täisealiseks saavad.

Jah, PP tegi kõik, et TT ei saaks midagi, aga lapsed oleks kindlustatud. Eriti ei usu, et kohtus midagi muutub. TT on saanud juba küllalt, ka oleks saanud laste kasvatamiseks 3 viimast aastat 6000 eurot kuus. Seda kõike on vähe, aga eriti ei usu, et ta saab midagi juurde.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin foorumis on erinevate teemadega silma paistnud huvitav ilming, mida mujal pole eriti kohanud. Ei tea kas see on eestlaslik alaväärsuskompleks või on siinse külastajaskonna hulgas määravas osas neid mitte kõige edukamaid, aga niipea, kui keegi ütleb midagi positiivset enda kohta, et on rikas või teinud tarku otsuseid, saab kohe osaks mürgiseid märkuseid. Muidugi sõltub see ka iseloomust, kas vaatad rikast naabrit tigedalt või on neutraalselt, aga kindel on see, et ärritab meid ainult see, mis on meile probleemiks ja mille osas end viletsamana tunneme. Oleks igati targem püüda seda mitte välja näidata.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin foorumis on erinevate teemadega silma paistnud huvitav ilming, mida mujal pole eriti kohanud. Ei tea kas see on eestlaslik alaväärsuskompleks või on siinse külastajaskonna hulgas määravas osas neid mitte kõige edukamaid, aga niipea, kui keegi ütleb midagi positiivset enda kohta, et on rikas või teinud tarku otsuseid, saab kohe osaks mürgiseid märkuseid. Muidugi sõltub see ka iseloomust, kas vaatad rikast naabrit tigedalt või on neutraalselt, aga kindel on see, et ärritab meid ainult see, mis on meile probleemiks ja mille osas end viletsamana tunneme. Oleks igati targem püüda seda mitte välja näidata.

No minu arust pole nende inimeste maha tegemine ja enda upitamine eriti ilus, mis siin toimus. Inimene maksab juba oma valede otsuste eest. Miks hakata tänitama, et küll oli loll, aga mina olen küll palju targem. Minu arust see küll eriti viisakas ega tore ei ole. Minul näiteks on raha, aga ma ei halvusta teisi, et küll teie olete kõik lollid, et teil ei ole.

[Külaline]

Muidugi võib tekkida rikka mehega olukord, et ta ütleb -jää koju lapsi kasvatama, sul pole vaja tööd teha. Ma oleksin võinud seda kaaluda ajutise lahendusena küll, aga sellisel juhul oleks pidanud igal kuul tulema mu arvele piisavalt suur summa, mis kompenseeriks sissetuleku kaotuse, mõju karjäärile, pensionile ja tuleviku väljavaadetele. Ehk siis tegelikult pole siin midagi keerulist, kõik on kokkulepete küsimus. Usalda, aga kindlusta!

Mina abiellusin ka 30 aastat tagasi ja olin vägagi armunud, aga oskasin mõtelda oma tulevikule ja hindasin üliväga iseseisvust. Asutasin ise oma firma pere kõrvalt ja hoidsin rangelt osad varad ainult enda omadena. Iial poleks olnud suuteline olema ülalpeetav, kuigi mu mees ei olnud ei kitsi ega kontrolliv. Oleme siiani koos, aga meil on minu vara ja meie vara. Kui peaksime lahutama, läheksin mina siit liidust rikkamana (kuigi mees on ka heal järjel) ja tööd poleks teha vaja. Ilmselt lahutust kunagi ei tule, sest mees väidab, et naises hindab ta üle kõige just tarkust. No pole ma sellelegi üksi lootma jäänud, kõike tuleb ette näha ja välistada.

Püüa aru saada, et 30 aastat tagasi ei mõelnud armunud naine nii pragmaatiliselt nagu tänapäeva naised. Esiteks, ei olnud nett inimestele kättesaadav. Ja igasugu hoiatavaid lugusid ei olnud võimalik lugeda. Teiseks 30 aastat tagasi alles hakkasid tekkima ärimehed ja ärinaised. Enne seda olid ju kõik võrdselt suhteliselt vaesed ja korteridki polnud veel eraomandis, et oleks saanud neid samal moel jagada nagu praegu.

Jah, siis just hakkasid tekkima ärisuhted ja olin selleks ajaks pragmaatikuks saanud. Sellel lihtsal põhjusel, et ma sain aru, et mehi ei saa lõpuni usaldada. Mu enda ise lahkus pere juurest, kui ma väike olin. Ja kui siin linna õppima tulin ja välja käima hakkasin, oli tükk tegu, et abielumehi eemale peletada. Mida kõike nad ei pakkunud ega rääkinud. Lihtne oli teha järeldus, et oma turvatunnet ei saa usaldada nii ebakindlatesse kätesse. Ja nii ma alustasingi omaenda tuleviku kindlustamisega. Loomulikult on ja oli erandeid, aga kes oleks garanteerinud, et just minul oleks vedanud. Ok, mul vedas, aga ma ei saa ütelda, et mul poleks olnud põhjust valvas olla. Olen näinud korduvalt olukordi oma tutvusringkonnas, mille kohta võiks ütelda, et see inimene küll mitte kunagi ei nii ei teeks, aga jah, teeb....

Mind tsiteerid. Jah, mina mõtlen samamoodi nagu sina. Ja ei usalda ka peaaegu mitte kedagi. Aga ma ei mõista, miks mõnitada neid naisi, kes ei mõtle nii sirjooneliselt ja mõneti ka kibestunult kui meie, vaid on usaldavad ja siirad? Ju see miss on siis leplik ja ei pidanud vajalikuks avalikkuse ees kismat pidada ja mehelt raha ja vara välja nõuda. Minu arust on see pigem sümpaatne joon, mitte midagi, mida halvustada ja parastada.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin foorumis on erinevate teemadega silma paistnud huvitav ilming, mida mujal pole eriti kohanud. Ei tea kas see on eestlaslik alaväärsuskompleks või on siinse külastajaskonna hulgas määravas osas neid mitte kõige edukamaid, aga niipea, kui keegi ütleb midagi positiivset enda kohta, et on rikas või teinud tarku otsuseid, saab kohe osaks mürgiseid märkuseid. Muidugi sõltub see ka iseloomust, kas vaatad rikast naabrit tigedalt või on neutraalselt, aga kindel on see, et ärritab meid ainult see, mis on meile probleemiks ja mille osas end viletsamana tunneme. Oleks igati targem püüda seda mitte välja näidata.

Äkki on targem hoopis ennast mitte kõva häälega imetleda? Oi, küll ma olen ilus, tark ja rikas! Kas sul ei oleks imelik tunne suhelda sellise inimesega, kes hoopleb? Ainult alaväärsuskompleksidega inimene imetleb end kõva häälega. Täiesti kindlasti on sellisel inimesel mingi puudujääk. Enamasti on see tulnud lapsepõlvest.

Lisaks võiks hooplevad inimesed selle ära õppida, et raha armastab vaikust.

[Külaline]

Kuskohas see selles artiklis täpselt kirjas on, et ta endale raha soovib?

Enda kontole ju soovib.

[Külaline]

Iseenesest on huvitav ka see, et pärandina saadud raha ei kuulu maksustamisele, samas kui dividendidelt tuleb tulumaksu maksta.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin foorumis on erinevate teemadega silma paistnud huvitav ilming, mida mujal pole eriti kohanud. Ei tea kas see on eestlaslik alaväärsuskompleks või on siinse külastajaskonna hulgas määravas osas neid mitte kõige edukamaid, aga niipea, kui keegi ütleb midagi positiivset enda kohta, et on rikas või teinud tarku otsuseid, saab kohe osaks mürgiseid märkuseid. Muidugi sõltub see ka iseloomust, kas vaatad rikast naabrit tigedalt või on neutraalselt, aga kindel on see, et ärritab meid ainult see, mis on meile probleemiks ja mille osas end viletsamana tunneme. Oleks igati targem püüda seda mitte välja näidata.

Äkki on targem hoopis ennast mitte kõva häälega imetleda? Oi, küll ma olen ilus, tark ja rikas! Kas sul ei oleks imelik tunne suhelda sellise inimesega, kes hoopleb? Ainult alaväärsuskompleksidega inimene imetleb end kõva häälega. Täiesti kindlasti on sellisel inimesel mingi puudujääk. Enamasti on see tulnud lapsepõlvest.

Lisaks võiks hooplevad inimesed selle ära õppida, et raha armastab vaikust.

Ja kust võib järeldada, et MINA kedagi halvustasin. Ärge pange ühte patta erinevaid kommentaare, mis kokku paistavad langevat. Mina tutvustasin enda mõtteviisi, et ei usaldanud ja hakkasin kindlustama ennast, soovitades seda teha ka teistel, kellel sellised olukorras võivad tekkida. Olen seda mõtteviisi levitanud aastaid ja mingit uhkustamist või kellegi halvustamist selle taga ei ole.

[Külaline]

Sama hästi võib öelda, et TT oli loll, hankinud endale enda isiklik rikkur ja lüpsku seda. Armukesena ongi olukord ebakindel. Saigi palju rohkem, kui oleks väärinud.

[atelu]

kui näed lähedalt, et peres opereeritakse sadade miljonitega, aga sulle pakutakse ainult üht miljonit....
ärihingega tegelane hakkab kauplema suurema osaku üle.

[Külaline]

kui näed lähedalt, et peres opereeritakse sadade miljonitega, aga sulle pakutakse ainult üht miljonit....
ärihingega tegelane hakkab kauplema suurema osaku üle.

Selle nimi on ahnus. Võta oma miljon ja ole rahul, sest ise sa ei näeks selliseid summasid unes ka.

[Külaline]

kui näed lähedalt, et peres opereeritakse sadade miljonitega, aga sulle pakutakse ainult üht miljonit....
ärihingega tegelane hakkab kauplema suurema osaku üle.

Iseenesest pole see vale, eriti, kui mängus on väikesed lapsed, kes ise enda eest seista ei saa.

See ongi selline intrigeeriv case, mis paneb mõtlema, kuidas ma ise TT asemel sellises olukorras käituksin. Ma pole küll suurem asi võitlejahing, aga ilmselt oleksin samuti palganud advokaadi ja nõustaja. Suure tõenäosusega talle just sellist nõu anti, et tasub nõuda enamat, kui hetkel pakutu. Sa ise viskaksid püssi põõsasse ja lepiksid vähemaga?