Eesti ajalugu

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 22:12Selgita palun enda öeldu valguses, miks siis Jaan Tõnisson seda erinevust sama tugevalt ei tajunud ja Tartus Eesti Postimehe asutas, mitte Liivi Postimeest?
Mida ma öelda tahan - jah, kubermangud olid erinevad, aga mingit nii suurt lõhet küll Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ei olnud, nagu sa kirjeldad - erinevus oli puhtalt ametkondlik-bürokraatlik, eestlastena tajusid end ikka nii tartlased kui tallinlased.
Tühja sellest Postimehest. Ta ilmselt ei tea isegi seda, kus "Manifest Eestimaa rahvastele" esimest korda ette loeti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eesti-Läti kohal isegi taevas pooleks
https://lounapostimees.postimees.ee/843 ... dus-taevas
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 14:51
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 22:12Selgita palun enda öeldu valguses, miks siis Jaan Tõnisson seda erinevust sama tugevalt ei tajunud ja Tartus Eesti Postimehe asutas, mitte Liivi Postimeest?
Mida ma öelda tahan - jah, kubermangud olid erinevad, aga mingit nii suurt lõhet küll Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ei olnud, nagu sa kirjeldad - erinevus oli puhtalt ametkondlik-bürokraatlik, eestlastena tajusid end ikka nii tartlased kui tallinlased.
Tühja sellest Postimehest. Ta ilmselt ei tea isegi seda, kus "Manifest Eestimaa rahvastele" esimest korda ette loeti.
Tõnissoni asutatud ajaleht kandis nime "Postimees" (mitte Eesti Postimees). Manifest kanti ette Pärnu Endlas. Selleks ajaks, kui manifest ette loeti 23.02.1918, oli see ala juba liidetud Eestimaaga.
Kirilee
Teerajaja
Postitusi: 33
Liitunud: 01 Juun 2024 21:05
Kontakt:

Postitus Postitas Kirilee »

Ajalehe nimi oli ikka "Eesti Postimees ehk Näddalaleht"
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 21:18
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 20:01Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Mina jälle imestan, kuidas inimesed ennast väljendada ei oska. Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?
Tegelikult ühtse Eestimaa kubermangu moodutas mitte Eestimaa (mis ei olnud ju iseseisev riik) , vaid Vene riigivõim, milleks oli sel hetkel Ajutine Valitsus.

Miks? Sest 15. märtsil 1917.a (samal päeval, mil tsaar Nikolai II loobus võimust) toimus Tartus eesti rahvuslike organisatsioonide nõupidamine. Teist päeva ametis olnud Ajutisele Valitsusele saadeti telegramm, milles taotleti eestlastele laiemat autonoomiat. Mõni päev hiljem kohtus Jaan Tõnisson selles küsimuses peaminister vürst Lvoviga.

Eestimaa rahvuskubermangu ja autonoomia teemalistel läbirääkimistel parema positsiooni saavutamiseks hakati Petrogradis ette valmistama eestlaste meeleavaldust, mis plaaniti korraldada pühapäeval, 8. aprillil. Eestlaste meeleavaldus algas Jaani kiriku juurest ja liikus läbi linna parlamendihoone, Tauria palee ette. Rongkäigus kanti plakateid kirjadega «Elagu vaba Venemaa. Tervitused eesti rahvalt», «Elagu autonoomne Eesti vabal Venemaal» jm. Ligi kahe kilomeetri pikkusel rongkäigul osales mitukümmend tuhat eestlast, nende seas umbes 10 000 sõjaväelast.

Vaid neli päeva hiljem, 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse «Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta». Selle järgi moodustati Eestimaa rahvuskubermang, mille koosseisu kuulusid ka senised eestlastega asustatud Liivimaa kubermangu põhjaosa maakonnad Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru.

Saavutati ulatuslik autonoomia, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Autonoomia võimaldas senised vene ametnikud asendada eestlastega ja asjaajamiskeeleks kehtestada eesti keele.

Ehk siis siin on ilmselt vastus, miks eestlased ei tahtnud olla jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel nagu seni, vaid tahtsid ühte rahvuslikku kubermangu ja autonoomiat.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 15:00
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 14:51
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 22:12Selgita palun enda öeldu valguses, miks siis Jaan Tõnisson seda erinevust sama tugevalt ei tajunud ja Tartus Eesti Postimehe asutas, mitte Liivi Postimeest?
Mida ma öelda tahan - jah, kubermangud olid erinevad, aga mingit nii suurt lõhet küll Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ei olnud, nagu sa kirjeldad - erinevus oli puhtalt ametkondlik-bürokraatlik, eestlastena tajusid end ikka nii tartlased kui tallinlased.
Tühja sellest Postimehest. Ta ilmselt ei tea isegi seda, kus "Manifest Eestimaa rahvastele" esimest korda ette loeti.
Tõnissoni asutatud ajaleht kandis nime "Postimees" (mitte Eesti Postimees). Manifest kanti ette Pärnu Endlas. Selleks ajaks, kui manifest ette loeti 23.02.1918, oli see ala juba liidetud Eestimaaga.
Ajaleht oli "Eesti Postimees".
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Keerulisemad lood olid Narva ja Valga liitmisega
https://www.postimees.ee/4051689/eesti- ... jandil[url][/url].

Alles 1917. aasta novembris nõustus Venemaal vahepeal võimu haaranud Vladimir Lenin, et Narva liidetakse Eestimaa rahvuskubermanguga, kui seda soovib linnaelanike enamus. Detsembri lõpus korraldati linnas rahvahääletus, kus Eestimaaga ühinemist toetas 80 protsenti hääletanuist. Koos Narvaga siirdus Eestimaa rahvuskubermangu koosseisu Ivangorod, mis oli tollal Narva linnaosa.

Eestimaa rahvuskubermangu lõunapiir jäi kuni 1917. aasta lõpuni lõplikult paika panemata ning selle tööga jätkati pärast Eesti iseseisvumist. Eelkõige tekitas eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna küsimus. Kuigi eestlased põhjendasid, et Valga on Eesti jaoks oluline raudteesõlm, ei olnud lätlased nõus linnast loobuma. Noh, ja nagu me teame, läks linn lõpuks jagamisele - Valga ja Valka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 16:30
Guest kirjutas: 22 Mär 2026 21:18
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 20:01Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Mina jälle imestan, kuidas inimesed ennast väljendada ei oska. Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?
Tegelikult ühtse Eestimaa kubermangu moodutas mitte Eestimaa (mis ei olnud ju iseseisev riik) , vaid Vene riigivõim, milleks oli sel hetkel Ajutine Valitsus.

Miks? Sest 15. märtsil 1917.a (samal päeval, mil tsaar Nikolai II loobus võimust) toimus Tartus eesti rahvuslike organisatsioonide nõupidamine. Teist päeva ametis olnud Ajutisele Valitsusele saadeti telegramm, milles taotleti eestlastele laiemat autonoomiat. Mõni päev hiljem kohtus Jaan Tõnisson selles küsimuses peaminister vürst Lvoviga.

Eestimaa rahvuskubermangu ja autonoomia teemalistel läbirääkimistel parema positsiooni saavutamiseks hakati Petrogradis ette valmistama eestlaste meeleavaldust, mis plaaniti korraldada pühapäeval, 8. aprillil. Eestlaste meeleavaldus algas Jaani kiriku juurest ja liikus läbi linna parlamendihoone, Tauria palee ette. Rongkäigus kanti plakateid kirjadega «Elagu vaba Venemaa. Tervitused eesti rahvalt», «Elagu autonoomne Eesti vabal Venemaal» jm. Ligi kahe kilomeetri pikkusel rongkäigul osales mitukümmend tuhat eestlast, nende seas umbes 10 000 sõjaväelast.

Vaid neli päeva hiljem, 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse «Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta». Selle järgi moodustati Eestimaa rahvuskubermang, mille koosseisu kuulusid ka senised eestlastega asustatud Liivimaa kubermangu põhjaosa maakonnad Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru.

Saavutati ulatuslik autonoomia, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Autonoomia võimaldas senised vene ametnikud asendada eestlastega ja asjaajamiskeeleks kehtestada eesti keele.

Ehk siis siin on ilmselt vastus, miks eestlased ei tahtnud olla jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel nagu seni, vaid tahtsid ühte rahvuslikku kubermangu ja autonoomiat.
Jah, teoreetiliselt oli liitjaks Vene impeerium, aga soov selleks tuli ikkagi kohalike rahvusliku liikumise eesotsas olijate poolt. Ega Venemaal kellelegi see endale pähe ei tulnud, et oh, teeme ühe suure Eestimaa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kirilee kirjutas: 23 Mär 2026 16:27 Ajalehe nimi oli ikka "Eesti Postimees ehk Näddalaleht"
  • Ajalehe algne nimi oli Perno Postimees ehk Näddalileht ja selle asutas Johann Voldemar Jannsen Pärnus aastal 1857.
  • 1864 kolis Jannsen lehe tegemise Tartusse ja selle nimeks sai Eesti Postimees ehk Näddalileht. Nimemuutuse taga oli soov näidata, et tegemist on kõigile eestlastele suunatud eestikeelse väljaandega.
  • 1891 ostis ajalehe Jaan Tõnisson ja peagi muutus ametlikuks selle suupärasem nimi Postimees. Ehk et Tõnissoni ajal oli ainult Postimees.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 17:53
Kirilee kirjutas: 23 Mär 2026 16:27 Ajalehe nimi oli ikka "Eesti Postimees ehk Näddalaleht"
  • Ajalehe algne nimi oli Perno Postimees ehk Näddalileht ja selle asutas Johann Voldemar Jannsen Pärnus aastal 1857.
  • 1864 kolis Jannsen lehe tegemise Tartusse ja selle nimeks sai Eesti Postimees ehk Näddalileht. Nimemuutuse taga oli soov näidata, et tegemist on kõigile eestlastele suunatud eestikeelse väljaandega.
  • 1891 ostis ajalehe Jaan Tõnisson ja peagi muutus ametlikuks selle suupärasem nimi Postimees. Ehk et Tõnissoni ajal oli ainult Postimees.
See pole ju oluline, et Tõnissoni ajal või mitte. Oluline on, et Liivimaa kubermangus loodi ajaleht Eesti Postimees. Mingit vahet pole, kes lõi, küll aga vaidleb see tegu vastu väitele, nagu Liivimaa eestlased poleks end Eestimaaga seostanud ega samastanud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:08 See pole ju oluline, et Tõnissoni ajal või mitte. Oluline on, et Liivimaa kubermangus loodi ajaleht Eesti Postimees. Mingit vahet pole, kes lõi, küll aga vaidleb see tegu vastu väitele, nagu Liivimaa eestlased poleks end Eestimaaga seostanud ega samastanud.
Eesti Postimees ei tähenda sama, mis Eestimaa kubermangu Postimees. Sellest ei saa teha järeldust, et Liivimaa eestlased samastasid end Eestimaaga halduslikus mõttes. Ajalehe nimi näitab seda, hakkas kujunema eestlaste rahvuslik identiteet, mille tulemusena sündiski hiljem Eesti vabariik, mis hõlmas kogu eestlaste asuala.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:14
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:08 See pole ju oluline, et Tõnissoni ajal või mitte. Oluline on, et Liivimaa kubermangus loodi ajaleht Eesti Postimees. Mingit vahet pole, kes lõi, küll aga vaidleb see tegu vastu väitele, nagu Liivimaa eestlased poleks end Eestimaaga seostanud ega samastanud.
Eesti Postimees ei tähenda sama, mis Eestimaa kubermangu Postimees. Sellest ei saa teha järeldust, et Liivimaa eestlased samastasid end Eestimaaga halduslikus mõttes. Ajalehe nimi näitab seda, hakkas kujunema eestlaste rahvuslik identiteet, mille tulemusena sündiski hiljem Eesti vabariik, mis hõlmas kogu eestlaste asuala.
Mõiste "Eesti" tähendas seega siiski midagi, millega ka Liivimaa eestlane end samastas, eks ole. Me ei räägi siin ju ametlikust asjaajamise korrast või sellest, mis pitsat kellelgi sünnitunnistusel oli. Abstraktne "Eesti" oli järelikult olemas ning mitte ainult Eestimaa kubermangu, vaid ka Liivimaa kubermangu aladel tunnistati selle olemasolu, mis sellest, et halduskorraldus näitas midagi muud. Seega ei saa kuidagi väita, nagu Eesti oleks üleöö sündinud 1918. aastal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 19:10
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:14
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:08 See pole ju oluline, et Tõnissoni ajal või mitte. Oluline on, et Liivimaa kubermangus loodi ajaleht Eesti Postimees. Mingit vahet pole, kes lõi, küll aga vaidleb see tegu vastu väitele, nagu Liivimaa eestlased poleks end Eestimaaga seostanud ega samastanud.
Eesti Postimees ei tähenda sama, mis Eestimaa kubermangu Postimees. Sellest ei saa teha järeldust, et Liivimaa eestlased samastasid end Eestimaaga halduslikus mõttes. Ajalehe nimi näitab seda, hakkas kujunema eestlaste rahvuslik identiteet, mille tulemusena sündiski hiljem Eesti vabariik, mis hõlmas kogu eestlaste asuala.
Mõiste "Eesti" tähendas seega siiski midagi, millega ka Liivimaa eestlane end samastas, eks ole. Me ei räägi siin ju ametlikust asjaajamise korrast või sellest, mis pitsat kellelgi sünnitunnistusel oli. Abstraktne "Eesti" oli järelikult olemas ning mitte ainult Eestimaa kubermangu, vaid ka Liivimaa kubermangu aladel tunnistati selle olemasolu, mis sellest, et halduskorraldus näitas midagi muud. Seega ei saa kuidagi väita, nagu Eesti oleks üleöö sündinud 1918. aastal.
Üks räägib aiast, teine aiaaugust.

Haldustasandil olid põhja ja lõuna aastasadu eraldi ja lõunaeestlaste orientatsioon oli tugevalt Riia suunas.
Rahvuslikul tasandil oli 19. sajandi lõpuks juba tekkinud arusaam Eestist kui eestlaste asualast - sellelt pinnalt sündiski hiljem Eesti vabariik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 17:29Jah, teoreetiliselt oli liitjaks Vene impeerium, aga soov selleks tuli ikkagi kohalike rahvusliku liikumise eesotsas olijate poolt. Ega Venemaal kellelegi see endale pähe ei tulnud, et oh, teeme ühe suure Eestimaa.
Aga kes siis praktiliselt liitis?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 19:49
Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 17:29Jah, teoreetiliselt oli liitjaks Vene impeerium, aga soov selleks tuli ikkagi kohalike rahvusliku liikumise eesotsas olijate poolt. Ega Venemaal kellelegi see endale pähe ei tulnud, et oh, teeme ühe suure Eestimaa.
Aga kes siis praktiliselt liitis?
Eesti rahvusliku liikumise juhid (Jaan Tõnisson, Konstantin Päts jt) esitasid Venemaa Ajutisele Valitsusele nõude ühendada kõik eestlastega asustatud alad ühte haldusüksusesse. Ajutine Valitsus andis 30. märtsil 1917 määruse, millega Liivimaa kubermangu eestikeelsed maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Selle tulemusena tekkis autonoomne Eestimaa kubermang, mis oli sisuliselt esimene ühtne haldusüksus, mis koondas kõiki eestlasi. Sisuliselt oli see ettevalmistus iseseisva riigi loomiseks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 19:22
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 19:10
Guest kirjutas: 23 Mär 2026 18:14
Eesti Postimees ei tähenda sama, mis Eestimaa kubermangu Postimees. Sellest ei saa teha järeldust, et Liivimaa eestlased samastasid end Eestimaaga halduslikus mõttes. Ajalehe nimi näitab seda, hakkas kujunema eestlaste rahvuslik identiteet, mille tulemusena sündiski hiljem Eesti vabariik, mis hõlmas kogu eestlaste asuala.
Mõiste "Eesti" tähendas seega siiski midagi, millega ka Liivimaa eestlane end samastas, eks ole. Me ei räägi siin ju ametlikust asjaajamise korrast või sellest, mis pitsat kellelgi sünnitunnistusel oli. Abstraktne "Eesti" oli järelikult olemas ning mitte ainult Eestimaa kubermangu, vaid ka Liivimaa kubermangu aladel tunnistati selle olemasolu, mis sellest, et halduskorraldus näitas midagi muud. Seega ei saa kuidagi väita, nagu Eesti oleks üleöö sündinud 1918. aastal.
Üks räägib aiast, teine aiaaugust.

Haldustasandil olid põhja ja lõuna aastasadu eraldi ja lõunaeestlaste orientatsioon oli tugevalt Riia suunas.
Rahvuslikul tasandil oli 19. sajandi lõpuks juba tekkinud arusaam Eestist kui eestlaste asualast - sellelt pinnalt sündiski hiljem Eesti vabariik.
Ei oska öelda, miks sa aiaaugust siis räägid. Kui lõime mööda tagasi lähed, siis just sellest meie vaidlusteema oligi, et kuidas inimesed ise oma kuuluvust tajusid. Sina väitsid, et tänapäevalgi pidavat olema Lõuna-Eestis inimesi, kes Riiat õigeks pealinnaks peavad. Mina kahtlesin selles. Me ei rääkinud haldusjaotusest, me ei rääkinud tsaaririigi bürokraatiast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2026 19:22Haldustasandil olid põhja ja lõuna aastasadu eraldi ja lõunaeestlaste orientatsioon oli tugevalt Riia suunas.
Rahvuslikul tasandil oli 19. sajandi lõpuks juba tekkinud arusaam Eestist kui eestlaste asualast - sellelt pinnalt sündiski hiljem Eesti vabariik.
Loogiline ju ka. Oldi ju ka erinevate riikide all. Ning ega sadu aastaid tagasi see reisimine ka nüüd nii lihtne oli, eks ikka mindi sinna, kuhu lihtsam ja mis lähedamal.

Aga muidu on see üle hulga aja üks hea teema. Saab lisaks kaklemisele ka targemaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist