Kas te ka mõtlete mõnikord, et tahaks sellises ajas

[Külaline]

Pirita 1980

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

[Pille]

Ei, äitäh, ma olen juba korra Tartut vene võimu all näinud, eelmine samasugune okupatsiooniaeg ei oleks meeldiv füüsiliselt tunda ja oleks valus. Mida rohkem teada, seda rohkem valus on. Lühike vastus su küsimusele - ei, ei tahaks seda kogeda.

[Külaline]

Mina see 5-kopikalise leidja. Pole päris see, mis ise kogeda, aga abiks ikka:
https://youtu.be/SBs9PRuTcIo?is=rGMIn-QgOv2svZNK

[Külaline]

Pirita 1980

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

Huvitav, et see sinistes alukates mees nii palja kanniga on, tolle aja kohta täitsa seksikas. Peaaegu kõik mehed seal on nendes veidrates alukates.

[Külaline]

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

Kui süüa ei ole ja vanaema maalt sealiha ja juurikaid ei saada, siis oledki sale. 1980 oli ilmeline aeg, Tallinn külvati söögiga üle. Muidu rändas Võhma jaa Tartu lihakombinaatide toodang ju Leningradi oblastisse. Teine asi, kas viieliikmelisele perele kaht leiba müüdi. Olin 1979 selles EÕMis, mis puhastas Pirita tee ümbrust. Vikatiga. 6.-7. klassi õpilasetle anti vikat pihku ja tööle. Luiskama pidime ka ise. Hommikul enne tööd oli puder, keefir ja leib juustuga või vorstiga. Võis ka olla üks magus saiake. Tööle toodi kanistritega kuuma suppi, leiba ja kompotti. Õhtupoolikul sai küpsist ja teed. Õhtul maksakastet või makarone hakklihaga ja muidugi tee. Pühapäeviti ei töötanud, siis sai saiakesi ja rohkem kompotti. Keeduvorst võileivale oli täis lillasid kiudusid, kutter vorstivabrikus oli nüri, eks siis see solk mis sinna sisse pandi, oli pehmelt öeldes purustamata. Lihakonserv makaronidele oli osaliselt suurte tükkidena pekk. Kamar, mida sisaldavad konservid-vorsstid ka täna, oli aga liistakutena. Haruldus polnud tikutoosi suurune pekk koos kamara ja seatissiga taldrikus. Lisaks kohustuslik töö. Koolides karulivõtt., Töölt linnas maale šefluse korras sovhoosis lisapäevad. Perele söögi ostmiseks käisid linnas 4-5 poodi läbi, et leiaks midagi. Tallinn ja aasta 1980 eriti olid erandid. Ma väga ei rõõmustaks, et inimesed olid saledad ja siredad. Nutikraami puudumine aitas, aga kitsas toiduvalik, kohustuslik põllul füüsilisele tööle sundimine ja paljudes kodudes ka lihtsalt vajadus oma põllulapil midagigi kasvatada või metsast lapsekestele marju korjata. Mitte moe, ikka vajaduse pärast.

[Külaline]

Huvitav, et see sinistes alukates mees nii palja kanniga on, tolle aja kohta täitsa seksikas. Peaaegu kõik mehed seal on nendes veidrates alukates.

Polnud ju valikut poes. Võtsid, mida anti.

[Külaline]

Huvitav, et see sinistes alukates mees nii palja kanniga on, tolle aja kohta täitsa seksikas. Peaaegu kõik mehed seal on nendes veidrates alukates.

Mis veidrates, siis oligi selline mood, mingite kottpükstega ei käidud rannas. Venemaal käiakse praegugi sellistega. Mingis filmiski oli nali selle kohta, et valiti Ida-Euroopa stiilis ujumispüksid, mis olid väga napid.

[Külaline]

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

Kui süüa ei ole ja vanaema maalt sealiha ja juurikaid ei saada, siis oledki sale. 1980 oli ilmeline aeg, Tallinn külvati söögiga üle. Muidu rändas Võhma jaa Tartu lihakombinaatide toodang ju Leningradi oblastisse. Teine asi, kas viieliikmelisele perele kaht leiba müüdi. Olin 1979 selles EÕMis, mis puhastas Pirita tee ümbrust. Vikatiga. 6.-7. klassi õpilasetle anti vikat pihku ja tööle. Luiskama pidime ka ise. Hommikul enne tööd oli puder, keefir ja leib juustuga või vorstiga. Võis ka olla üks magus saiake. Tööle toodi kanistritega kuuma suppi, leiba ja kompotti. Õhtupoolikul sai küpsist ja teed. Õhtul maksakastet või makarone hakklihaga ja muidugi tee. Pühapäeviti ei töötanud, siis sai saiakesi ja rohkem kompotti. Keeduvorst võileivale oli täis lillasid kiudusid, kutter vorstivabrikus oli nüri, eks siis see solk mis sinna sisse pandi, oli pehmelt öeldes purustamata. Lihakonserv makaronidele oli osaliselt suurte tükkidena pekk. Kamar, mida sisaldavad konservid-vorsstid ka täna, oli aga liistakutena. Haruldus polnud tikutoosi suurune pekk koos kamara ja seatissiga taldrikus. Lisaks kohustuslik töö. Koolides karulivõtt., Töölt linnas maale šefluse korras sovhoosis lisapäevad. Perele söögi ostmiseks käisid linnas 4-5 poodi läbi, et leiaks midagi. Tallinn ja aasta 1980 eriti olid erandid. Ma väga ei rõõmustaks, et inimesed olid saledad ja siredad. Nutikraami puudumine aitas, aga kitsas toiduvalik, kohustuslik põllul füüsilisele tööle sundimine ja paljudes kodudes ka lihtsalt vajadus oma põllulapil midagigi kasvatada või metsast lapsekestele marju korjata. Mitte moe, ikka vajaduse pärast.

Kõlab väga tervisliku eluna. Normaalne toitumine ja piisav füüisline aktiivsus. Mida siin niiväga kurvastada on. Vaata nüüd inimesi, eriti mehi, kõigil on õllekõht ees. 50 pluss vanuses on pooled naised ülekaalulised ja 75 protsenti meestest.

[Külaline]

Nagunii juba vaatan tolle ajastu piltidel olevaid inimesi alati õudusega - "sul pole õrna aimugi, mis sinu ümber 5-10-20 aasta pärast toimub".

Sul pole ka praegu õrna aimugi, mis 5 või 20 aasta pärast toimub. Eladki siis terve elu pidevas õudustundes, äkki midagi juhtub.

Küll on palju neid, kes ei saanud aru, mida ma ütlesin.

[Külaline]

Kui süüa ei ole ja vanaema maalt sealiha ja juurikaid ei saada, siis oledki sale. 1980 oli ilmeline aeg, Tallinn külvati söögiga üle. Muidu rändas Võhma jaa Tartu lihakombinaatide toodang ju Leningradi oblastisse. Teine asi, kas viieliikmelisele perele kaht leiba müüdi. Olin 1979 selles EÕMis, mis puhastas Pirita tee ümbrust. Vikatiga. 6.-7. klassi õpilasetle anti vikat pihku ja tööle. Luiskama pidime ka ise. Hommikul enne tööd oli puder, keefir ja leib juustuga või vorstiga. Võis ka olla üks magus saiake. Tööle toodi kanistritega kuuma suppi, leiba ja kompotti. Õhtupoolikul sai küpsist ja teed. Õhtul maksakastet või makarone hakklihaga ja muidugi tee. Pühapäeviti ei töötanud, siis sai saiakesi ja rohkem kompotti. Keeduvorst võileivale oli täis lillasid kiudusid, kutter vorstivabrikus oli nüri, eks siis see solk mis sinna sisse pandi, oli pehmelt öeldes purustamata. Lihakonserv makaronidele oli osaliselt suurte tükkidena pekk. Kamar, mida sisaldavad konservid-vorsstid ka täna, oli aga liistakutena. Haruldus polnud tikutoosi suurune pekk koos kamara ja seatissiga taldrikus. Lisaks kohustuslik töö. Koolides karulivõtt., Töölt linnas maale šefluse korras sovhoosis lisapäevad. Perele söögi ostmiseks käisid linnas 4-5 poodi läbi, et leiaks midagi. Tallinn ja aasta 1980 eriti olid erandid. Ma väga ei rõõmustaks, et inimesed olid saledad ja siredad. Nutikraami puudumine aitas, aga kitsas toiduvalik, kohustuslik põllul füüsilisele tööle sundimine ja paljudes kodudes ka lihtsalt vajadus oma põllulapil midagigi kasvatada või metsast lapsekestele marju korjata. Mitte moe, ikka vajaduse pärast.

Vaata YouTubest videoid life in 1970 või 1980 - ka mujal maailmas olid inimesed siis saledad. USAs või Suurbritannias ometi toidupuudust ei olnud.

[Külaline]

Küll on palju neid, kes ei saanud aru, mida ma ütlesin.

Kui paljud ei saa öeldust aru, siis on viga ikka ütlejas, mitte nendes, kes aru ei saa.

[Külaline]

Vaata YouTubest videoid life in 1970 või 1980 - ka mujal maailmas olid inimesed siis saledad. USAs või Suurbritannias ometi toidupuudust ei olnud.

Kas see on nüüd ilu- ja terviseteema. 1970.algas majanduskriis. 1973. aasta naftakriis tõstis meeletult hindu. Kesk- ja kõrgklassil oli süüa palju. Küll aga ei olnud see söögirohkus sinu nimetatud riikides 1970. aasta paiku kõiki töötavaid inimesi hõlmav. Millalgi 1970. paiku pidi USA president Johnson "War to Poverty" programmid. Vaesust lihtöötajate seas püüti vähendada toidutalongidega ja heategevusorganisatsioonid tootsid sadu tuhandeid toiduportsjoneid päevas kui mitte miljoneid, et anda töölisperedest pärit lastele see üks korralik toidukord päevas. Eriti tööstuspiirkondades. Näljahäda nendes riikides polnud, nagu polnud ka nõukogude okupatsiooni ajal Eestis. Küll aga ei saanud suured rahhvahulgad lubada endale süüa kui tahad ja seda, mida tahad. Kaugeltki mitte nii vabalt, kui praegu isegi miinimumpalgalised. Lisaks rügasid tehases paremal juhul 6 10-tnnist päeva nädalas. Ime siis sale olla. Kui tervislik selline koormus oli, on hoopis teine lugu.

[Külaline]

Küll on palju neid, kes ei saanud aru, mida ma ütlesin.

Kui paljud ei saa öeldust aru, siis on viga ikka ütlejas, mitte nendes, kes aru ei saa.

Ei pruugi olla. Süvenematus ja võimetus teksti mõtet mõista, rääkimata tahtmatusest mõista, on võtnud epideemia mõõtmed.

[Külaline]

Nii vanas ajas mitte, aga olen korduvalt soovinud jalutamas käia 70ndates ja 80ndate algupoolel. Vaadata ringi niisama, külastada vanu poode ja oma õppeasutusi, aga ka käia vanades heades kohvikutes söömas selliseid asju, mida tänapäeval kuskilt enam ei saa.

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Minu arvates on tänapäeval ikka palju paremaid toiduelamusi võimalik saada. Kas või oma koduköögis võid kokata ja teha endale toite toorainetest, mille olemasolust 70-80ndatel aimugi ei olnud. Üks minu arvates tänapäeval täiesti tavaline köögivili nagu paprika... Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

[Külaline]

Pirita 1980

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

Huvitav, et see sinistes alukates mees nii palja kanniga on, tolle aja kohta täitsa seksikas. Peaaegu kõik mehed seal on nendes veidrates alukates.

See on ju laps, mitte mees.

[Külaline]

Küll on palju neid, kes ei saanud aru, mida ma ütlesin.

Kui paljud ei saa öeldust aru, siis on viga ikka ütlejas, mitte nendes, kes aru ei saa.

Ei pruugi olla. Süvenematus ja võimetus teksti mõtet mõista, rääkimata tahtmatusest mõista, on võtnud epideemia mõõtmed.

Mida enneolematult sügavat ja filosoofilist sa enda arust siis ütlesid, millest keegi aru ei saa? Ültesid, et sinul tuleb õud peale selle aja pilte vaadates, mõtle, inimesed on seal rõõmsa näoga, aga ei teadnud midagi sellest, mis juhtub 5-10-20 aasta pärast. Mida nii keerulist on siin aru saada sinu arvates? Vastus on, et mitte kunagi ei tea keegi, mis tuleb. Mulle näitas üks ukrainlane pilte, kuidas ta oli rõõmsa näoga oma lapse kooliminemise päeval koolimaja ees. Nüüdseks on see koolimaja maha pommitatud, seda pole enam. See ei muuda fakti, et see oligi rõõmus päev ilusate mälestustega, mida on tal preagugi tore vaadata. Ta ei keskendu praegusele, vaid sellele emotsioonile mis oli siis. Inimesed elavadki oma elu ega tea, mis tuleb hiljem. See ongi elu.

[Külaline]

Nii vanas ajas mitte, aga olen korduvalt soovinud jalutamas käia 70ndates ja 80ndate algupoolel. Vaadata ringi niisama, külastada vanu poode ja oma õppeasutusi, aga ka käia vanades heades kohvikutes söömas selliseid asju, mida tänapäeval kuskilt enam ei saa.

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Rääkisin kohvikutest. Nt praegused ekleerid ja kreemitorud on hale vari nendest, mida vanasti kohvikus söömas sai käidud.

[Külaline]

Minu arvates on tänapäeval ikka palju paremaid toiduelamusi võimalik saada. Kas või oma koduköögis võid kokata ja teha endale toite toorainetest, mille olemasolust 70-80ndatel aimugi ei olnud. Üks minu arvates tänapäeval täiesti tavaline köögivili nagu paprika... Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

See on huvitav jah, miks see nii tundmatu oli? Kas lõuna vabariikides ka seda ei kasvatatud?

[Külaline]

Nii vanas ajas mitte, aga olen korduvalt soovinud jalutamas käia 70ndates ja 80ndate algupoolel. Vaadata ringi niisama, külastada vanu poode ja oma õppeasutusi, aga ka käia vanades heades kohvikutes söömas selliseid asju, mida tänapäeval kuskilt enam ei saa.

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Rääkisin kohvikutest. Nt praegused ekleerid ja kreemitorud on hale vari nendest, mida vanasti kohvikus söömas sai käidud.

Siis oli see sinu kreemitoru nädala nael, nüüd õgid hommikust õhtuni head ja paremat sisse. Ka praegu on võimalik osta väga hea kvaliteediga pagaritooteid, lihtsalt sa ei hinda neid enam nii kõrgelt.

[Külaline]

Nii vanas ajas mitte, aga olen korduvalt soovinud jalutamas käia 70ndates ja 80ndate algupoolel. Vaadata ringi niisama, külastada vanu poode ja oma õppeasutusi, aga ka käia vanades heades kohvikutes söömas selliseid asju, mida tänapäeval kuskilt enam ei saa.

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Rääkisin kohvikutest. Nt praegused ekleerid ja kreemitorud on hale vari nendest, mida vanasti kohvikus söömas sai käidud.

Ei nad ole. Need ekleerid, mida sa igast marketist täna osta saad, pole ehk võrreldavad, aga kohvikute omad ei ole küll viletsamad. Inimese ajul on komme ammused mälestused kaunimaks maalida.