Kas te ka mõtlete mõnikord, et tahaks sellises ajas

[Külaline]

Oled sama imelik tegelane, kes usub et peale on siin veel ainult üks inimene

Lõpeta need triviaalsed tobedused, palun. Loomulikult saan ma aru, et siin on palju inimesi, kuid selle väite, et ma olen jonniv laps, esitas siiski keegi konkreetne isik, kellele ma ka vastasin. Kõik, kes minuga vaidlevad, on sama kõvad vaidlejad kui mina, ärge tulge tegema üleolevat nägu, et näe, küll üks siin vaidleb. Ise olete samasugused . Vaielda on vahva, kuni räägitakse asjast, mitte ei solvata üksteist. Sina paistad sinna viimase poole juba teel olevat.

[Külaline]

Isegi tomati ise kasvatamine polnud nii elementaarne kui täna, enamasti kasvatati kasvuhoones kurki, tomatini jõudsime meie alles 80-ndate lõpus.

Huvitav. Mina mäletan jälle ainult tomatite kasvatamist kasvuhoones. Seda, et kurki oleks keegi kasvatanud meie tutvusringkonnas, ma üldse ei mäleta.

Meie pere aias oli kolm suurt kasvuhoonet, üks tomatitele, teine kurkidele ja kolmas oli selline tootsipeenar- paprikat, tilli ja muud mida vähegi kasvuhoones kasvatada andis. Lisaks kasvatasime aiamaal veel kõrvitsaid, kabatšokke, sibulat ja muud. Seda kõike siis 70-80ndatel ja hiljemgi.

Meie alev koosnes suuresti vaid eramajadest ja suurem osa ikka kasvatas oma aiamaal midagi. Kasvuhoone oli enamikul ja kevade hakul läks lahti suur omavaheline istikute-seemnete vahetamine. Keegi oli paprikaid seemnest ette kasvatanud, teine jälle tomateid. Kolmandal oli sõnnikut pakkuda. Selline sulle-mulle vahetus käis, mis toimis suurepäraselt just nõukaajal.

[Külaline]

Minu sünnipäev on märtsis. Mäletan seda värske kurgi lõhna, mis oli minu sünnipäeval märtsis. 50a tagasi oli kurk märtsis kallis ja seda osteti vaid sünnipäevaks, kui ema tegi kurgivõileibu.
Kas kurk enam ei lõhna nii? Või on asi selles et seda saadi üle talve esimest korda. Ps kuidas seda üldse kasvati 50a tagasi kevadeks?
Sama asi banaaniga. Kui sain, küll oli hea. Aga nüüd saan banaani kasvõi iga päev. Vahel on täitsa tüdimus banaanist.
Või oma aia õun. Mul see sama puu alles aias, aga ka pole enam nii hea.
Kas asi võib olla selles, et neid kõiki maitseid enam vanuse lisandudes ei tunnegi ka. Aga mälestus lapsepõlvest on ja saabki öelda et enam nii head ei tehta? Või kui saad ikka sageli mudagi, siis ei maitse enam eriliselt?

Tean, et AI vastused on siin ebapopulaarsed, aga minu arust ütleb AI päris täpselt, mis võib põhjus olla:

põhjus ei ole ainult “nostalgia”, vaid täiesti reaalsed muutused ajus ja kehas.

1. Maitsemeeled muutuvad vanusega

Lapsena:

maitsmispungad on tundlikumad
eelistatakse rohkem magusat ja välditakse mõru

Täiskasvanuna:

maitsmispungade tundlikkus veidi väheneb
talud paremini mõru ja keerukamaid maitseid

sama toit võib tunduda:

vähem intensiivne
või hoopis teistsugune

[Külaline]

Ma pole ca 30 aastat toorest rabarberit söönud. Kas keegi tõesti arvab, et ma ei mäleta lihtsalt rabarberi maitset? Ei, mul ei kaasne sellega ühtki emotsiooni, siiski tean täpselt, kuidas see maitseb.
Keedumuna sõin viimati 3 aastat tagasi, maitse on täpselt meeles. Emotsioonitult. Muna pole iial ühtki emotsiooni tekitanud.
Ja saan väga hästi aru maitsevahest, mis on mu vanaema ja minu küpsetatud pannkookidel. Mäletan vanaema pannukate maitset hästi. Ka suht emotsioonitult, sest need olid ju nii tavalised aastakümneid, ülepäevane toit.
Samuti mäletan Pariisi kreppide maitset, mis meie söögikohtades pole üldse sama.

[Külaline]

Kuidas tuimale vanainimesele jäätised jms lausa valusalt magus tundub?

[Külaline]

Mina jälle mäletan hästi trühvlitordi maitset, besee oli vahel, see andis palju juurde. Kohvikus käisime ostmas. Nüüd tehakse valdavalt ilma beseeta, ja maitse ka kuidagi vilets, see pole üldse see, ma ei ostagi enam trühvlitorti.

Vot see oli tort, mida ma lapsena üldse ei tahtnud. Kui kellelgi sünnipäeval oli see tort, olin ma nii pettunud. Kraapisingi selle muu osa ära ja sõin ainult besee vahelt ära.

[Külaline]

Mina ei söönud üldse lapsena torti ja need kreemitorud ja ekleerid ka ei meeldinud. Kõik olid nii magusad ja rasvased. Tordid olid võikreemiga, mis ajas südame pahaks. Praegu on tortidel palju marju, eksootilisi maitseid, mahedamad kreemid vahel, aga siis oli peal mingi kompotipuuvili ja vahel moos ja võikreem. Minu arust on pagari -a kondiitritooted praegu ikka tunduvalt paremaks läinud. Eks see nõukaaeg oli ka pikk ja äkki keegi mäletab midagi head sellest ajast, mina eriti mitte.