Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 21:35 35-40 aastat tagasi anti spetsialistidele töökoha poolt tasuta korterid kätte! Ja tänased noored pidagu ülal neid veel pensionieas oma kodude arvelt?! Tohoh krt!
Eesti iive jääbki langema kuni ei saada aru ->
-
Külaline
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:13Seda me tõesti rahvana sooviksime, et lapsi hakkaks tegema inimesed, kellel on raha vaja.
Ükski laps ei jää rahapuuduse pärast tegemata. Lapsed jäävad tegemata noorte maailmavaadete muutumise, inimkonna mugavuse kasvu ning ka sobiva kaaslase puudumise tõttu. Ühtegi neist probleemidest ei lahenda lisanduv 2000 € kuus. Selle raha eest saaksime juurde hulga õnnetuid sõltlasperede lapsi ning üleüldse madalama intelligentsitasemega inimeste lapsi. Rahvana sooviksime aga, et just haritum ja toimetulevam pool rahvastikust rohkem sünnitaks. Nende mured on aga teised.
Mis asja, Isamaa võitis valimised, rahvas andis just sularaha loopimise eest hääled ja paljud pereemad jäidki kodusteks. Antagu nüüd raha juurde.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 21:35 35-40 aastat tagasi anti spetsialistidele töökoha poolt tasuta korterid kätte! Ja tänased noored pidagu ülal neid veel pensionieas oma kodude arvelt?! Tohoh krt!
Muidugi mitte, me soovime jätkuvalt, et suurtoetust mitte saavad 1-2-lapselised ja üksikvanemad jaksaks kriisikolletesse reisinud suurperesid erilendudega tagasi lennutada.
-
Külaline
Aga minu tädi läks lüpsijaks. Sai ilusa maja. Kolm tuba ja aed ka. Teisi maju naabruses polnud ja laut oli 200 m kaugusel. Läks kogu perega sinna, sest enne elasid kahe toalises koos emaga. Väga õnnelikud olid. Mees ja naine töötasid mõlemad laudas, kaks last läksid külakooli. Palka said väga palju võrreldes minu müüast emaga. Elavad siiani seal. Said iseseisvuse ajal ära erastada.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:29Aga minu tädi läks lüpsijaks. Sai ilusa maja. Kolm tuba ja aed ka. Teisi maju naabruses polnud ja laut oli 200 m kaugusel. Läks kogu perega sinna, sest enne elasid kahe toalises koos emaga. Väga õnnelikud olid. Mees ja naine töötasid mõlemad laudas, kaks last läksid külakooli. Palka said väga palju võrreldes minu müüast emaga. Elavad siiani seal. Said iseseisvuse ajal ära erastada.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.
Jah, saadi lausa mitu korterit korraga, ka selliseid juhtumeid oli.
-
Külaline
Mõh?Guest kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:16Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:13Seda me tõesti rahvana sooviksime, et lapsi hakkaks tegema inimesed, kellel on raha vaja.Guest kirjutas: ↑03 Mai 2026 21:44
Mõnisada ei pane, aga kuni lapse kolmanda eluaastani makstaks 2000 eurot iga kuu, see kindlasti paneks.
Ükski laps ei jää rahapuuduse pärast tegemata. Lapsed jäävad tegemata noorte maailmavaadete muutumise, inimkonna mugavuse kasvu ning ka sobiva kaaslase puudumise tõttu. Ühtegi neist probleemidest ei lahenda lisanduv 2000 € kuus. Selle raha eest saaksime juurde hulga õnnetuid sõltlasperede lapsi ning üleüldse madalama intelligentsitasemega inimeste lapsi. Rahvana sooviksime aga, et just haritum ja toimetulevam pool rahvastikust rohkem sünnitaks. Nende mured on aga teised.
Mis asja, Isamaa võitis valimised, rahvas andis just sularaha loopimise eest hääled ja paljud pereemad jäidki kodusteks. Antagu nüüd raha juurde.
Ma arvan, üks valusamaid suhtumisi saabki olla see kui peetakse oma elu raisku minemiseks. Kui saad lapsed, siis on elu raisus. Kui lapsi ei saa, siis miljonäriks samuti ei saa ja ka miljonär olla ei ole mingi õnn. Ühiskonna hoiakud on tõesti olulised. Kurb kui oodatakse seda õiget, aga seda õiget ei tulegi, sest hoiakud on valed ja lõpuks ei saagi lapsi. Inimese elu on suures plaanis nagunii mõttetu. Niikaua kui oled noor, oled väärtustatud, saades täiskasvanuks peab juba ise hakkama saama, osad vanemad veel viskavad kodust ka välja. 20 eluaastast 60ndani on kõigest 40 aastat, siis peab inimene juba rinda pista tervise murede ja vanadusega.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 15:17 Iibeprobleemi taga ei ole esmaselt rahaprobleem. Ragaga on meil isegi niivõrd-kuivõrd hästi. Vaid tegu on kombinatsiooniga ühiskonna hoiakutest ning naiste hirmudest. Viimased on mõnevõrra ühiskonna hoiakute tulemus. Nagu siingi on arutatud: saad lapsi ja oled kodune ema = lased ennast raisku ja mis saab, kui mees peaks uue leidma? Oled tegus, iseseisev, teed karjääri = kuhu need lapsed veel mahuvad? Ülitublid on need, kes kõik selle siiski on kuidagi suutnud kombineerida ja kelle lapsed sealjuures piisavalt hoolt ja tähelepanu saavad. Aga kõik ei jaksa ülitublid olla kogu aeg.
Mina olen küll mõelnud, miks ei võiks eesti võtta vastu programmi - 2050 aastaks oleks meid 2 miljonit. Kõik mis selleks vaja oleks, on riigi prioriteet. Ülejäänu on ebaoluline. Näiteks eesti 2024 SKP on 42,76 miljardit dollarit (SKP elaniku kohta $34 041), aga lõuna-korea skp on 1,713 biljonit USD (2023) ehk siis $35 962 inimese kohta. Näiliselt ei jää eesti lõuna-koreast maha, aga rahapott on lõuna-koreal metsik võrreldes meiega eks. Mida rohkem rahvast, seda jõukam elu.
-
Külaline
rush007 kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:42Ma arvan, üks valusamaid suhtumisi saabki olla see kui peetakse oma elu raisku minemiseks. Kui saad lapsed, siis on elu raisus. Kui lapsi ei saa, siis miljonäriks samuti ei saa ja ka miljonär olla ei ole mingi õnn. Ühiskonna hoiakud on tõesti olulised. Kurb kui oodatakse seda õiget, aga seda õiget ei tulegi, sest hoiakud on valed ja lõpuks ei saagi lapsi. Inimese elu on suures plaanis nagunii mõttetu. Niikaua kui oled noor, oled väärtustatud, saades täiskasvanuks peab juba ise hakkama saama, osad vanemad veel viskavad kodust ka välja. 20 eluaastast 60ndani on kõigest 40 aastat, siis peab inimene juba rinda pista tervise murede ja vanadusega.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 15:17 Iibeprobleemi taga ei ole esmaselt rahaprobleem. Ragaga on meil isegi niivõrd-kuivõrd hästi. Vaid tegu on kombinatsiooniga ühiskonna hoiakutest ning naiste hirmudest. Viimased on mõnevõrra ühiskonna hoiakute tulemus. Nagu siingi on arutatud: saad lapsi ja oled kodune ema = lased ennast raisku ja mis saab, kui mees peaks uue leidma? Oled tegus, iseseisev, teed karjääri = kuhu need lapsed veel mahuvad? Ülitublid on need, kes kõik selle siiski on kuidagi suutnud kombineerida ja kelle lapsed sealjuures piisavalt hoolt ja tähelepanu saavad. Aga kõik ei jaksa ülitublid olla kogu aeg.
Mina olen küll mõelnud, miks ei võiks eesti võtta vastu programmi - 2050 aastaks oleks meid 2 miljonit. Kõik mis selleks vaja oleks, on riigi prioriteet. Ülejäänu on ebaoluline. Näiteks eesti 2024 SKP on 42,76 miljardit dollarit (SKP elaniku kohta $34 041), aga lõuna-korea skp on 1,713 biljonit USD (2023) ehk siis $35 962 inimese kohta. Näiliselt ei jää eesti lõuna-koreast maha, aga rahapott on lõuna-koreal metsik võrreldes meiega eks. Mida rohkem rahvast, seda jõukam elu.
Misasja, kuni 60 peaks inimene apteegist vajama vaid vitamiine ja Hematogeni.
-
Külaline
Veel üks rahvastiku arengu ja liikumise ning kinnisvara prognoos.
https://www.err.ee/1610013067/uhiskonna ... ku-muutuma
https://www.err.ee/1610013067/uhiskonna ... ku-muutuma
-
Külaline
Lugege parem seda https://et.wikipedia.org/wiki/Beebibuumerid
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:00 Lugege parem seda https://et.wikipedia.org/wiki/Beebibuumerid
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
Tänaste energia- ja toormehindade juures ei saa sa mingeid baby boomereid enam Eestis. Ja paistab, et ka Eestis on varasem põlvkond meie noortelt tuleviku röövinud.
https://www.benefitscanada.com/expertpa ... the-world/
-
Külaline
Eestis on probleem ikkagi suhtumises, mitte võimekuses. Meil on maavarasid näiteks. Kui varsti võib tulla uus jääaeg, siis pole mingit mõtet põlevkivi hoida, jääliustiku mass lükkab kõik puhtaks. Samuti fosforiit, muldmetallid. Kui tuleb jääaeg, siis ei jää eestist midagi järgi. Mis vahet sellel looduse hoidmisel on?Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:11Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:00 Lugege parem seda https://et.wikipedia.org/wiki/Beebibuumerid
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
Tänaste energia- ja toormehindade juures ei saa sa mingeid baby boomereid enam Eestis. Ja paistab, et ka Eestis on varasem põlvkond meie noortelt tuleviku röövinud.
https://www.benefitscanada.com/expertpa ... the-world/
Näiteks 1954 aastal kui mees töötas Detroidis Fordi autotehases, siis sai ta endale lubada isikliku maja, kaks sõiduautot ja laste hariduse ja tuleviku. Aga siis tehti autosid ka käsitsi, kõigil oli tööd. Nüüd teevad autosid robotid, inimesed on töötud, vaesed ja mõni üksik on ülirikas. See mudel ka ei toida enam. Samuti 1970ndatel Ameerikas õpetaja sai lubada enda kahe aasta palga eest eramaja endale. Täna on see kõik võimatu. Aga kuidas, kas puutükk või kivitükk maksab rohkem kui 70ndatel? Muidugi mitte.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:21Eestis on probleem ikkagi suhtumises, mitte võimekuses. Meil on maavarasid näiteks. Kui varsti võib tulla uus jääaeg, siis pole mingit mõtet põlevkivi hoida, jääliustiku mass lükkab kõik puhtaks. Samuti fosforiit, muldmetallid. Kui tuleb jääaeg, siis ei jää eestist midagi järgi. Mis vahet sellel looduse hoidmisel on?Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:11Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:00 Lugege parem seda https://et.wikipedia.org/wiki/Beebibuumerid
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
Tänaste energia- ja toormehindade juures ei saa sa mingeid baby boomereid enam Eestis. Ja paistab, et ka Eestis on varasem põlvkond meie noortelt tuleviku röövinud.
https://www.benefitscanada.com/expertpa ... the-world/
Näiteks 1954 aastal kui mees töötas Detroidis Fordi autotehases, siis sai ta endale lubada isikliku maja, kaks sõiduautot ja laste hariduse ja tuleviku. Aga siis tehti autosid ka käsitsi, kõigil oli tööd. Nüüd teevad autosid robotid, inimesed on töötud, vaesed ja mõni üksik on ülirikas. See mudel ka ei toida enam. Samuti 1970ndatel Ameerikas õpetaja sai lubada enda kahe aasta palga eest eramaja endale. Täna on see kõik võimatu. Aga kuidas, kas puutükk või kivitükk maksab rohkem kui 70ndatel? Muidugi mitte.
Seda mõtled? No ootame, vaatame veel ikka, kas see vene teadlane nüüd ainus tõekuulutaja siin ilmas on, ei usu hästi. Mujalt küll kuulda pole olnud. Samas, see mida inimesed korda saadavad, kuritegevus, pedofiilia, inimelu ei maksa enam midagi, see kõik on juba ammu nii vastik, et pigem siis jääaeg kui lõputu teesklemine nagu inimeste elu maa peal oleks õigustatud. Inimesed on ju alla käinud muldmetallide ja põlevkiviga vōi ilma. Loodus püüab vist inimestest vabaneda.
https://www.ohtuleht.ee/melu/686260/kas ... eg-tulekul
Sümptomaatiline, et seda tolleaegset iibe kuldaega, nö boomerite põlvkonda, kasutatakse nüüd sõimusõnana. Ühiskond on muutunud, ta tahab välja surra. Ilmselt mingi Hiirte Universumi avaldumine (https://en.wikipedia.org/wiki/Behavioral_sink).Guest kirjutas: ↑03 Mai 2026 23:00 Lugege parem seda https://et.wikipedia.org/wiki/Beebibuumerid
Aastatel 1946–1964 sündis 76 miljonit ameeriklast. 2004. aastal kuulus Briti beebibuumeritele 80% Ühendriigi varadest, nad ostsid 80% luksusautodest, 80% kruiisidest ja 50% nahahooldustoodetest.
Kui eestis tekiks ka beebibuumerid, siis võidaks ehk ka nemad.
Mina ei mäleta, et meediast oleks läbi käinud kasvõi üks Iraani sõja algul Dubais olnud suurpere? Seega arvan, et see suurperesi ilma põhjuseta ja ebaõiglaselt halvustav postitus demonstreerib lihtsalt ühte põhjust- võib-olla ühte paljudest, a võib-olla ka peamist- miks lapsi enam ei saada. Ühiskond (vähemalt osa sellest) on valinud väljasuremise ja sinna juurde ei sobi lapsed ja suurpered. Suurperede halvustamine on nagu vaeste inimeste "adults only" hotell, vaeste inimeste viis väljendada lastevaenulikkust.Guest kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:19Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 21:35 35-40 aastat tagasi anti spetsialistidele töökoha poolt tasuta korterid kätte! Ja tänased noored pidagu ülal neid veel pensionieas oma kodude arvelt?! Tohoh krt!
Muidugi mitte, me soovime jätkuvalt, et suurtoetust mitte saavad 1-2-lapselised ja üksikvanemad jaksaks kriisikolletesse reisinud suurperesid erilendudega tagasi lennutada.
-
Külaline
kolja kirjutas: ↑04 Mai 2026 07:35Mina ei mäleta, et meediast oleks läbi käinud kasvõi üks Iraani sõja algul Dubais olnud suurpere? Seega arvan, et see suurperesi ilma põhjuseta ja ebaõiglaselt halvustav postitus demonstreerib lihtsalt ühte põhjust- võib-olla ühte paljudest, a võib-olla ka peamist- miks lapsi enam ei saada. Ühiskond (vähemalt osa sellest) on valinud väljasuremise ja sinna juurde ei sobi lapsed ja suurpered. Suurperede halvustamine on nagu vaeste inimeste "adults only" hotell, vaeste inimeste viis väljendada lastevaenulikkust.Guest kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:19Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15
Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.
Muidugi mitte, me soovime jätkuvalt, et suurtoetust mitte saavad 1-2-lapselised ja üksikvanemad jaksaks kriisikolletesse reisinud suurperesid erilendudega tagasi lennutada.
Müts maha suurperede ees, aga Dubaist tagasi toodi meil suurtoetusi saavaid kolmelapselisi ja olid vägagi uudistes ja ka tuntuid sekka.
Huvitav, kelle maja see enne oli? Riik ei ehitanud lüpsjatele aiaga maju kuhugi karukolkasse.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:29Aga minu tädi läks lüpsijaks. Sai ilusa maja. Kolm tuba ja aed ka. Teisi maju naabruses polnud ja laut oli 200 m kaugusel. Läks kogu perega sinna, sest enne elasid kahe toalises koos emaga. Väga õnnelikud olid. Mees ja naine töötasid mõlemad laudas, kaks last läksid külakooli. Palka said väga palju võrreldes minu müüast emaga. Elavad siiani seal. Said iseseisvuse ajal ära erastada.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
-
Külaline
Ehitati ikka, paljulapselistele ka ehitati maju. See oli iga kolhoosi enda asi mida nad oma inimeste heaks tegid. Sohvoosid olid riigimajandid ja seal tõesti sai ainult korteri kui läksid sinna alevikku tööle.Arutleja kirjutas: ↑04 Mai 2026 08:45Huvitav, kelle maja see enne oli? Riik ei ehitanud lüpsjatele aiaga maju kuhugi karukolkasse.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:29Aga minu tädi läks lüpsijaks. Sai ilusa maja. Kolm tuba ja aed ka. Teisi maju naabruses polnud ja laut oli 200 m kaugusel. Läks kogu perega sinna, sest enne elasid kahe toalises koos emaga. Väga õnnelikud olid. Mees ja naine töötasid mõlemad laudas, kaks last läksid külakooli. Palka said väga palju võrreldes minu müüast emaga. Elavad siiani seal. Said iseseisvuse ajal ära erastada.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:15Jajah, tõeline õnn, kui said kuhugi sundüürnikuks või kolhoosi ääremaale korteri. Palju siis neid oli, kel nii hästi läks, et mõne asjaliku korteri ssid. Minu suguvõsas igatahes ei saanud keegi mitte ühtegi korterit.
Ka Ai vastab kenasti:
Jah, kolhoosid ehitasid inimestele maju, kuid see toimus peamiselt hilisemal nõukogude perioodil. Siin on peamised aspektid: Kolhoosikeskused ja kortermajad: Tugevamad kolhoosid ehitasid oma töötajatele (kolhoosnikutele) kortermaju, ridamaju ja ka individuaalelamuid, et meelitada maale tööjõudu ja parandada elamistingimusi. Varasem periood: Kolhooside algusaastatel (1940.-1950. aastad) oli elamuehitus tagasihoidlikum ja inimesed ehitasid sageli ise või elasid vanades taludes.
Ehitati, aga mitte sellistesse üksildatesse paikadesse, kus naabreid ümberringi ei olnud. Hajaasutusele vaadati sel ajal kui igandile, mida püüti likvideerida. Nõukaaja mentaliteet oli kolhoosirahvas keskustesse kokku koondada, et majandamine oleks lihtsam. Ebamõistlik oleks olnud üksteisest väga eraldi seisvatesse eramajadesse elektrit ja vett vedada. Ehitati tüüperamuid, mille projekteerimine oli odavam, ja paigutati need ühte ritta või gruppi olemasolevate trasside äärde. Äärmisel juhul võidi mõni tühjaks jäänud maja üles kõpitseda, kui see polnud veel maaparanduse käigus buldooseriga kokku lükatud.Külaline kirjutas: ↑04 Mai 2026 14:59Ehitati ikka, paljulapselistele ka ehitati maju. See oli iga kolhoosi enda asi mida nad oma inimeste heaks tegid. Sohvoosid olid riigimajandid ja seal tõesti sai ainult korteri kui läksid sinna alevikku tööle.Arutleja kirjutas: ↑04 Mai 2026 08:45Huvitav, kelle maja see enne oli? Riik ei ehitanud lüpsjatele aiaga maju kuhugi karukolkasse.Külaline kirjutas: ↑03 Mai 2026 22:29
Aga minu tädi läks lüpsijaks. Sai ilusa maja. Kolm tuba ja aed ka. Teisi maju naabruses polnud ja laut oli 200 m kaugusel. Läks kogu perega sinna, sest enne elasid kahe toalises koos emaga. Väga õnnelikud olid. Mees ja naine töötasid mõlemad laudas, kaks last läksid külakooli. Palka said väga palju võrreldes minu müüast emaga. Elavad siiani seal. Said iseseisvuse ajal ära erastada.
Ka Ai vastab kenasti:
Jah, kolhoosid ehitasid inimestele maju, kuid see toimus peamiselt hilisemal nõukogude perioodil. Siin on peamised aspektid: Kolhoosikeskused ja kortermajad: Tugevamad kolhoosid ehitasid oma töötajatele (kolhoosnikutele) kortermaju, ridamaju ja ka individuaalelamuid, et meelitada maale tööjõudu ja parandada elamistingimusi. Varasem periood: Kolhooside algusaastatel (1940.-1950. aastad) oli elamuehitus tagasihoidlikum ja inimesed ehitasid sageli ise või elasid vanades taludes.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
-
Külaline
Aga ongi mõistlik kui inimesed elavad koos, siis on odavam majandada. Suur rumalus on minna kuhugi metsa elama, häirida loomi ja siis transpordile kulutada palju raha. Nõukaajal inimestel autosid eriti ei olnud, ei saanudki kaugele elama minna. Elasid kaugel vanainimesed Vabariigi ajast, sest neil olid kunagi põllumaad. Aga ka Ameerikas ehitati 50-70ndatel tüüpindividuaalmaju. Terved kvartalid ühesuguseid väikemaju täis. Eramajad Eestis nõukaajal tohtisid olla kindla suurusega ja krunt oli ka hästi pisike. Sellised olid seadused ja materjalide valik oli kitsuke ja midagi uhket teha ei saanud nii nagu täna saab.Arutleja kirjutas: ↑04 Mai 2026 16:34
Ehitati, aga mitte sellistesse üksildatesse paikadesse, kus naabreid ümberringi ei olnud. Hajaasutusele vaadati sel ajal kui igandile, mida püüti likvideerida. Nõukaaja mentaliteet oli kolhoosirahvas keskustesse kokku koondada, et majandamine oleks lihtsam. Ebamõistlik oleks olnud üksteisest väga eraldi seisvatesse eramajadesse elektrit ja vett vedada. Ehitati tüüperamuid, mille projekteerimine oli odavam, ja paigutati need ühte ritta või gruppi olemasolevate trasside äärde. Äärmisel juhul võidi mõni tühjaks jäänud maja üles kõpitseda, kui see polnud veel maaparanduse käigus buldooseriga kokku lükatud.
Sõjaajal ei pommitatud ainult linnasid, samuti purustati ja põletati maha palju maal olevaid maju. Pärast sõda läks kibedaks hoonete ehitamiseks. Vabariigi aegseid talusid väga järgi ei jäänud peale sõda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: käguan ja 2 külalist