Eesti iive jääbki langema kuni ei saada aru ->

[Külaline]

Õudne lugemine, kui mõelda, et neid kindlasse vahemikku mitte mahtuvaid lapsi võidi sel juhul ka aborteerida. Eestis 3000+ aborti aastas.

Eestis tehakse ülivähe aborte, kuna naiste teadlikkus ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on väga kõrgel tasemel.

Ülivähe ei saa just väita, kuid enamus aborte on medikamentoossed ehk tabletiabordid väga varases raseduse staadiumis ning mingist lapsest või isegi lootest rääkimine on sealjuures kohatu. See näeb välja nagu tavalised vererohked päevad.

Statistikaameti andmetel teeb aastas aborti 1,07% fertiilses eas naistest. Muidugi võiks olla veel vähem, aga see on siiski ka praegu üliväike arv.

[Külaline]

Aga mis probleem sellega on, miks ei või vahepeal tööd teha laste vahel? Ma ei saanud aru, kus see probleemikoht siin on või kuidas see takistab lapsesaamist.

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

Oot, võtame algusest. See on naise enda (või looduse, kui varem ei rasestu) valik saada laps hiljem kui 3 aastase vahega, seega kuidas vanemahüvitis siin midagi negatiivselt mõjutab, ma endiselt aru ei saa. Kui, siis kuni 1 aasta ulatuses, mis tuleks vahepeal tööl käia, aga enamik naisi ju nagunii lähevad umbes lapse 2-aastaseks saades tööle tagasi. Mis mul märkamata jääb?

[Külaline]

Aga mis probleem sellega on, miks ei või vahepeal tööd teha laste vahel? Ma ei saanud aru, kus see probleemikoht siin on või kuidas see takistab lapsesaamist.

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

Oot, võtame algusest. See on naise enda (või looduse, kui varem ei rasestu) valik saada laps hiljem kui 3 aastase vahega, seega kuidas vanemahüvitis siin midagi negatiivselt mõjutab, ma endiselt aru ei saa. Kui, siis kuni 1 aasta ulatuses, mis tuleks vahepeal tööl käia, aga enamik naisi ju nagunii lähevad umbes lapse 2-aastaseks saades tööle tagasi. Mis mul märkamata jääb?

Märkamata jääb sul see, et tänase vanemahüvitise korra järgi arvestatakse vanemahüvitis põhimõtteliselt rasestumisele eelneva 12 kuu keskmise töötasu pealt. See tähendab, et kui peale eelmise lapse sündi ei õnnestu 2 aasta ja 3 kuu jooksul rasestuda, siis tuleb teha seniks katsetamisesse paus, kuniks on laekunud 12 kuu jagu töötasu. Ja kui inimene on juba 12 kuud tööl käinud, siis see otsus, et hakkame nüüd uuesti last tegema, on nagu täiesti uus otsus - kas ikka on parim aeg, kas me ikka tahame juba olemasolevat elurütmi muuta jne.

Minu õde näiteks juba ootas oma teist last, oleks ka kenasti vanemahüvitise reeglite piiridesse mahtunud, aga see rasedus peetus. Järgmine enam poleks mahtunud. Õde läks tööle tagasi, esmalt poole kohaga, et vanemat last lasteaiaga harjutada, siis täiskohaga ja kui 12 kuud oli kenasti palka saanud, siis paraku uut rasedust enam ei tulnud. Ühel hetkel vaatasid mehega, et laste vanusevahe läheb juba liiga suureks, võtsid hoopis koera ja jäidki ühe lapsega.

[Külaline]

Minu õde näiteks juba ootas oma teist last, oleks ka kenasti vanemahüvitise reeglite piiridesse mahtunud, aga see rasedus peetus. Järgmine enam poleks mahtunud. Õde läks tööle tagasi, esmalt poole kohaga, et vanemat last lasteaiaga harjutada, siis täiskohaga ja kui 12 kuud oli kenasti palka saanud, siis paraku uut rasedust enam ei tulnud. Ühel hetkel vaatasid mehega, et laste vanusevahe läheb juba liiga suureks, võtsid hoopis koera ja jäidki ühe lapsega.

Ju siis seda last eriti ikka ei tahetud, kui leiti üks ja teine põhjus, miks tema saamiseks vale aeg on. Loll on see, kes vabandust ei leia.

[Külaline]

Aga mis probleem sellega on, miks ei või vahepeal tööd teha laste vahel? Ma ei saanud aru, kus see probleemikoht siin on või kuidas see takistab lapsesaamist.

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

Oot, võtame algusest. See on naise enda (või looduse, kui varem ei rasestu) valik saada laps hiljem kui 3 aastase vahega, seega kuidas vanemahüvitis siin midagi negatiivselt mõjutab, ma endiselt aru ei saa. Kui, siis kuni 1 aasta ulatuses, mis tuleks vahepeal tööl käia, aga enamik naisi ju nagunii lähevad umbes lapse 2-aastaseks saades tööle tagasi. Mis mul märkamata jääb?

Märkamata jääb sul see, et tänase vanemahüvitise korra järgi arvestatakse vanemahüvitis põhimõtteliselt rasestumisele eelneva 12 kuu keskmise töötasu pealt. See tähendab, et kui peale eelmise lapse sündi ei õnnestu 2 aasta ja 3 kuu jooksul rasestuda, siis tuleb teha seniks katsetamisesse paus, kuniks on laekunud 12 kuu jagu töötasu. Ja kui inimene on juba 12 kuud tööl käinud, siis see otsus, et hakkame nüüd uuesti last tegema, on nagu täiesti uus otsus - kas ikka on parim aeg, kas me ikka tahame juba olemasolevat elurütmi muuta jne.

Minu õde näiteks juba ootas oma teist last, oleks ka kenasti vanemahüvitise reeglite piiridesse mahtunud, aga see rasedus peetus. Järgmine enam poleks mahtunud. Õde läks tööle tagasi, esmalt poole kohaga, et vanemat last lasteaiaga harjutada, siis täiskohaga ja kui 12 kuud oli kenasti palka saanud, siis paraku uut rasedust enam ei tulnud. Ühel hetkel vaatasid mehega, et laste vanusevahe läheb juba liiga suureks, võtsid hoopis koera ja jäidki ühe lapsega.

Kuule, sellel pole vanemahüvitise seadusega ju midagi pistmist, et su õe rasedus peetus ja seejärel ta ei rasestunud. Või sa arvad, et kui kohe peale peetumist oleks proovinud, siis oleks rasedus libedamalt tulnud kui 12 kuud hiljem? No ei oleks.

[Külaline]

Aga mis probleem sellega on, miks ei või vahepeal tööd teha laste vahel? Ma ei saanud aru, kus see probleemikoht siin on või kuidas see takistab lapsesaamist.

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

[Külaline]

Aga mis probleem sellega on, miks ei või vahepeal tööd teha laste vahel? Ma ei saanud aru, kus see probleemikoht siin on või kuidas see takistab lapsesaamist.

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

[Külaline]

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

Tean, et see oli ja see ongi väga hilja. Nagu siitki selgub, läheb sealt edasi teiste laste saamine raskeks. 20 on vara, 25-27 täitsa paras.

[Külaline]

Aga loe siis eestpoolt, kuidas laste saamist alustatakse tänapäeval sageli 30+ aasta vanuses ja kui jääb pikk vahe, ei pruugi puhtalt vanuse tõttu enam teistki last tulla.

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

[Külaline]

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

On ju ikka vahet. Magistri lõpetad umbes 26selt, paar aastat on vaja tööl ka käia enne kui kinnisvara saad hakata soetama. Kui vaja sissemakseks raha koguda, siis selleks läheb pigem 5 aastat vähemalt. Kus sul need kahekümnendates noored on, kes massiliselt endale laenuga kodusid soetavad?

[Külaline]

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

Mis mõttes ei ole vahet? 30-selt on sul juba kodu ja korralik töö, haridus omandatud, maailmas reisitud, mõtlemine on juba täiskasvanu oma, mitte tiineka. Üsna kindlasti on 30+ vanuses sõlmitud abielud stabiilsemad kui 20-selt sõlmitud.
Mis tervisemured sul 30-ndates on?

[Külaline]

30 on väga hilja, selleks vanuseks võiks olla soovitud laste arv, 1-3 juba saadud.

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

Tean, et see oli ja see ongi väga hilja. Nagu siitki selgub, läheb sealt edasi teiste laste saamine raskeks. 20 on vara, 25-27 täitsa paras.

25 on väga vara, mu tütar on 25, lõpetab just ülikooli, ma ei kujuta küll teda emana ette, ikka natuke on enne vaja maailma näha ja raha teenida. 27-28 on alampiir, sellest varem on liiga vara.

[Külaline]

Väga hilja??? 2025. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 29.4 aastat. Täiesti harilik aeg läbimõeldult lapsi saama hakata. Õhinapõhine laste saamine 20-aastaselt on minevik.

Tean, et see oli ja see ongi väga hilja. Nagu siitki selgub, läheb sealt edasi teiste laste saamine raskeks. 20 on vara, 25-27 täitsa paras.

25 on väga vara, mu tütar on 25, lõpetab just ülikooli, ma ei kujuta küll teda emana ette, ikka natuke on enne vaja maailma näha ja raha teenida. 27-28 on alampiir, sellest varem on liiga vara.

Minu minia on 30, kolmas laps sündis mõned päevad tagasi, omandab teist kõrgharidust, oma ettevõte.

[Külaline]

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

On ju ikka vahet. Magistri lõpetad umbes 26selt, paar aastat on vaja tööl ka käia enne kui kinnisvara saad hakata soetama. Kui vaja sissemakseks raha koguda, siis selleks läheb pigem 5 aastat vähemalt. Kus sul need kahekümnendates noored on, kes massiliselt endale laenuga kodusid soetavad?

Päris hädine siis, kes passib oma vanemate kukil kuni 26, ei suuda õpingute kõrvalt ei töötada ega ennast üleval pidada. Eestis on kõrgharitute osakaal umbes 40%, mida need teised siis niikaua teevad? Kui ülikoolis ei õpi, saab hakata pärast keskkooli lõppu tööle ja kahe-kolme aastaga koguda sissemakse raha.

[Külaline]

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

On ju ikka vahet. Magistri lõpetad umbes 26selt, paar aastat on vaja tööl ka käia enne kui kinnisvara saad hakata soetama. Kui vaja sissemakseks raha koguda, siis selleks läheb pigem 5 aastat vähemalt. Kus sul need kahekümnendates noored on, kes massiliselt endale laenuga kodusid soetavad?

Päris hädine siis, kes passib oma vanemate kukil kuni 26, ei suuda õpingute kõrvalt ei töötada ega ennast üleval pidada. Eestis on kõrgharitute osakaal umbes 40%, mida need teised siis niikaua teevad? Kui ülikoolis ei õpi, saab hakata pärast keskkooli lõppu tööle ja kahe-kolme aastaga koguda sissemakse raha.

Hahaa, mul on poeg 27, enne töölt koju tulekut helistab ja küsib, hei, mum, what's for food.

[Külaline]

Noori vaadates pole suurt vahet, kas nad saavad esiklapse 20ndates või 30ndates, mingit majanduslikku vahet ei ole. Kodu võetakse ikka kodulaenuga. Terviseprobleeme on 30ndates juba rohkem, öösel ka raske üleval passida kui tital on gaasid ja unetus.

On ju ikka vahet. Magistri lõpetad umbes 26selt, paar aastat on vaja tööl ka käia enne kui kinnisvara saad hakata soetama. Kui vaja sissemakseks raha koguda, siis selleks läheb pigem 5 aastat vähemalt. Kus sul need kahekümnendates noored on, kes massiliselt endale laenuga kodusid soetavad?

Päris hädine siis, kes passib oma vanemate kukil kuni 26, ei suuda õpingute kõrvalt ei töötada ega ennast üleval pidada. Eestis on kõrgharitute osakaal umbes 40%, mida need teised siis niikaua teevad? Kui ülikoolis ei õpi, saab hakata pärast keskkooli lõppu tööle ja kahe-kolme aastaga koguda sissemakse raha.

Tudengid peavadki ennast kenasti üleval, aga perekonda kindlasti mitte (või mis mõte sellisel õppimisel on, kus samal ajal täiskohaga tööl käid). Olen ise täiskasvanuna 3 aastat pere kõrvalt teinud Tartus täiendõpet, see oli ikka väga raske ja ei soovita küll kellelegi.
Need, kes ülikoolis ei käi, sõidavad maailmas ringi ja ega ülikool pole ainus võimalik kool. Inimene peaks ikka enne täiskasvanuks saama (mis toimub umbes 25-ndaks eluaastaks) kui ise väiksemaid tegema hakkab.

[Külaline]

On ju ikka vahet. Magistri lõpetad umbes 26selt, paar aastat on vaja tööl ka käia enne kui kinnisvara saad hakata soetama. Kui vaja sissemakseks raha koguda, siis selleks läheb pigem 5 aastat vähemalt. Kus sul need kahekümnendates noored on, kes massiliselt endale laenuga kodusid soetavad?

Päris hädine siis, kes passib oma vanemate kukil kuni 26, ei suuda õpingute kõrvalt ei töötada ega ennast üleval pidada. Eestis on kõrgharitute osakaal umbes 40%, mida need teised siis niikaua teevad? Kui ülikoolis ei õpi, saab hakata pärast keskkooli lõppu tööle ja kahe-kolme aastaga koguda sissemakse raha.

Tudengid peavadki ennast kenasti üleval, aga perekonda kindlasti mitte (või mis mõte sellisel õppimisel on, kus samal ajal täiskohaga tööl käid). Olen ise täiskasvanuna 3 aastat pere kõrvalt teinud Tartus täiendõpet, see oli ikka väga raske ja ei soovita küll kellelegi.
Need, kes ülikoolis ei käi, sõidavad maailmas ringi ja ega ülikool pole ainus võimalik kool. Inimene peaks ikka enne täiskasvanuks saama (mis toimub umbes 25-ndaks eluaastaks) kui ise väiksemaid tegema hakkab.

Nagu eelnevalt öeldud, olekski paras alustada vanuses 25-27. Eestis elab iga viies üürikorteris, kas nemad ei tohikski lapsi saada?

[Külaline]

Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!

[Külaline]

Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!

Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?

[Külaline]

Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!

Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?

Jah, see on suur raha, suur, suur raha, mida meil ei näe üksikvanem ega 1.laps ja 2. laps. Mida ei näe paljud pensionärid. Meil on Eestis ka 500€-seid pensione endistel lüpsjatel näiteks. Enamusel on 600€ pension.