Eesti iive jääbki langema kuni ei saada aru ->

[Külaline]

Mina pole see, kellele sa vastad ja mina ka ei arva, et 780 euroga lausa nälgib, aga siin kelkida, kui hästi sellega hakkama saab - no ei saa ikka küll! Odavama otsa riided saab ka selga, aga kui vaja kodus remonti teha, siis sellest annab ikka koguda. Või juba üks hambaimplantaat maksab 1500 eurot. Hoidku jumal, kui veel autot mõtleb pidada! Oledki rahul sellega, et arved makstud, kõht täis ja riie seljas.

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Kütet ei olegi?

Järgmine inimene, kes ei saa aru sõnast keskmine. Suvel on 70-80 eurot, talvel 170-200 eurot. Sa oled see, kes ei teadnud, kui palju päeva kohta söögi peale kulub, kui kuus kokku kulub 300?

[Külaline]

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Kütet ei olegi?

Järgmine inimene, kes ei saa aru sõnast keskmine. Suvel on 70-80 eurot, talvel 170-200 eurot. Sa oled see, kes ei teadnud, kui palju päeva kohta söögi peale kulub, kui kuus kokku kulub 300?

Mina pole see kellele vastasid. Mis küte saab talvel olla 117-200 eurot? Ahiküte?

[Külaline]

Kütet ei olegi?

Järgmine inimene, kes ei saa aru sõnast keskmine. Suvel on 70-80 eurot, talvel 170-200 eurot. Sa oled see, kes ei teadnud, kui palju päeva kohta söögi peale kulub, kui kuus kokku kulub 300?

Mina pole see kellele vastasid. Mis küte saab talvel olla 117-200 eurot? Ahiküte?

2-toalise korteri kaugküte ja kommunaalid kokku.

[Külaline]

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Jah? Ja mitu kuud tuleb koguda, et ühe hamba suhu saaks? Aga kui neid on 2 või 3 tarvis?

Selliste arust pangu vanainimene plastproteesid ja asi vask. Pole tal vaja ka kuskil käia, sest ega ta ju ei tahagi. Siingi see naisterahvas räägib, et näe, ämmale meeldibki kodus istuda, ega riideid ka ei taha, juuksurisse ka pole asja, las kopitab kodus ja annab lastelastele raha, pole tal häda midagi. Süüa kasvatagu ka ise ja söögu oma kartuleid, näe, ega ei kulugi mitte midagi.

Jaa muidugi. 70-90-aastased panevad implantaate, nii mis mühiseb. Pole vaja mingit jama ajada.

[Külaline]

Jah? Ja mitu kuud tuleb koguda, et ühe hamba suhu saaks? Aga kui neid on 2 või 3 tarvis?

Selliste arust pangu vanainimene plastproteesid ja asi vask. Pole tal vaja ka kuskil käia, sest ega ta ju ei tahagi. Siingi see naisterahvas räägib, et näe, ämmale meeldibki kodus istuda, ega riideid ka ei taha, juuksurisse ka pole asja, las kopitab kodus ja annab lastelastele raha, pole tal häda midagi. Süüa kasvatagu ka ise ja söögu oma kartuleid, näe, ega ei kulugi mitte midagi.

Jaa muidugi. 70-90-aastased panevad implantaate, nii mis mühiseb. Pole vaja mingit jama ajada.

Ükski pensist elav inimene ei pane mingit implantaati. Isegi mitte ühte. See laseb hambad välja kiskuda ja paneb plastmassi suhu.

[Külaline]

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Jah? Ja mitu kuud tuleb koguda, et ühe hamba suhu saaks? Aga kui neid on 2 või 3 tarvis?

Mis siis sinu kui eaka lapse roll on? Kui emal või isal on 3 hammast vaja panna ja rahast ei jagu, siis loogiline, et sina maksad.

[Külaline]

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Jah? Ja mitu kuud tuleb koguda, et ühe hamba suhu saaks? Aga kui neid on 2 või 3 tarvis?

Mis siis sinu kui eaka lapse roll on? Kui emal või isal on 3 hammast vaja panna ja rahast ei jagu, siis loogiline, et sina maksad.

Ma ka ei usu seda eakate inimeste hammaste vahetust, sest kõik teisedki hambad on nagunii mikropragusid täis ja logisevad suus. Kunagi perearst ütles, kui näiteks 70 aastane libedaga kukub ja käsi kipsi pannakse, siis ei võimaldata neile mingeid füsioterapeute. Keegi ei raiska nendele raha.
Jõukatel inimestel teine lugu, aga ega see implantaat pole ka mingi kerge asi. Lõualuud on haprad ja see ei jää sinna kinnigi, tekib veel põletik.

[Külaline]

Keskmine tuleb eripensionitest mis on palju suuremad kui 800 eurot. Kes oli 4 aastat riigikogus ja tema pension oli 1200 eurot näiteks. Kõik need kes väga suurt palka on saanud, tõstavad samuti keskmist pensioni. Kuidas see matemaatika nii keeruline on?

Pensionites ei ole selliseid erinevusi kui palkades, kus tõesti on keskmise palga ja mediaanpalga vahel suured käärid. Pensionite keskmine ja mediaan (ehk väärtus, millest vähem ja rohkem saab sama palju inimesi) on üsna lähestikku. Veel enam, suurim mass pensionäre saab väga ühetaolist pensioni, seega kui räägitakse keskmisest pensionist, siis see iseloomustabki just seda summat, mida saab suurim hulk pensionäre.
Eripensione ja imeväikseid pensione on mõlemaid marginaalne hulk.

Miks pensionites siis kääre ei ole? Ei ole avalikult teada kui paljud saavad Eestis rahvapensioni.

Sest palku ei reguleeri seadused, pensionid tulevad ikka väga selgelt etteantud kriteeriumitest ja seetõttu ei erine nii palju.

[Arutleja]

See on ainult üks konkreetne näide, neid olukordi on mu tutvusringkonnas teisigi, kus uus rasedus ei tule nn õigel ajal. Sel hetkel on perel valmisolek lapsi juurde saada, aga peale aastast töölkäimist tundub, et tegelikult piisab juba olemasolevatest lastestki või lihtsalt ei taha enam mähkmete ja magamata ööde jms tegeleda. Ja loomulikult on võimalik, et ka edasi proovides poleks peresse lapsi juurde sündinud, aga fakt on, et lapse tegemisele tegi lõpu see, et poleks enam saavutatud vanemahüvitise säilimiseks vajalikku vanusevahet. Kas see riiklikult sunnitud paus vanuses 30+ ikka on mõistlik?

Riik ei sunni mingit pausi peale. Vastupidi, riik soosib vanemahüvitise maksmise jätkamisega eelmise lapse ajal arvestatud summas just seda, et lapsed perre järjest sünniksid. Kirjutad ka ise - "peale aastast töölkäimist tundub, et tegelikult piisab juba olemasolevatest lastestki või lihtsalt ei taha enam mähkmete ja magamata ööde jms tegeleda." Mis see vanemahüvitis siia puutub?

Aga tõesti, inimene on täitmatu. Mida rohkem ta saab, seda rohkem ta tahab. Sündis lapsi siis, kui sünnituspuhkus oli vaid 56 -70 päeva, misjärel emad pidid paarikuise lapse sõime panema ja tööle naasma. Sündis lapsi siis, kui emad said lapsega aastaks palgata puhkusele jääda ja ka siis, kui lapsehooldusraha maksti kuni lapse aastaseks saamiseni vaid sümboolses summas. Aga nüüd, kui poolteist aastat paari tonni kuus ei saa, siis ei-ei, rohkem me lapsi juurde ei tee. Tegelikult on see otsitud vabandus. Kui pere ikka last tahab, siis raha pärast ei jää ükski laps sündimata.

[Külaline]

Eestis oli 2025 aasta seisuga 3047 rahvapensioni saajat. On see kellegi arust nii suur hulk, et tasub lausa teemaks võtta?

Ikka on ja rahvapension on ju ainult alumine piir. Kui sellest saada kasvõi 5 eurot rohkem, siis enam rahvapensioni alla ei lähe, aga lausvaene on ta ikka.
[/quote]Ja neid lausvaeseid saab olla väga vähe, kui keskmine pension on 860 €, saad aru? Vaata siit 2025. aasta andmeid, uuri jooniseid, vaata, kas näed kuskil mingeid suuri hulki viiekohalisi pensione, mis saaks tekitada kääre. Üle 1000 € saab pensioni (2025 alguses) alla 10% pensionäridest, kui joonist vaadata, siis on näha, et see on sümmeetriline, järelikult ka madalamas otsas on 10%, ülejäänud 80% pensionäridest saavad pensioni vahemikus 550 - 1000 € ning kõigist pensionäridest 80% saab pensioni üle 700 €. Vahepeal on 2 korda indekseeritud, pensionid suurenenud 100 € vähemalt. https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... noorematel

[Külaline]

Eestis oli 2025 aasta seisuga 3047 rahvapensioni saajat. On see kellegi arust nii suur hulk, et tasub lausa teemaks võtta?

Ikka on ja rahvapension on ju ainult alumine piir. Kui sellest saada kasvõi 5 eurot rohkem, siis enam rahvapensioni alla ei lähe, aga lausvaene on ta ikka.

Ja neid lausvaeseid saab olla väga vähe, kui keskmine pension on 860 €, saad aru? Vaata siit 2025. aasta andmeid, uuri jooniseid, vaata, kas näed kuskil mingeid suuri hulki viiekohalisi pensione, mis saaks tekitada kääre. Üle 1000 € saab pensioni (2025 alguses) alla 10% pensionäridest, kui joonist vaadata, siis on näha, et see on sümmeetriline, järelikult ka madalamas otsas on 10%, ülejäänud 80% pensionäridest saavad pensioni vahemikus 550 - 1000 € ning kõigist pensionäridest 80% saab pensioni üle 700 €. Vahepeal on 2 korda indekseeritud, pensionid suurenenud 100 € vähemalt. https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... noorematel
[/quote]
Möhh. Ei ole ju rahvapension ja siis kohe keskmine pension. See vahe ongi 1-2 euroste sammudega, nii nagu keegi sotsmaksu maksis.
Pole vahet kas saad rahvapensioni 414 eurot või saad sellest rohkem 450 eurot, sama kondine summa ikka. Aga rahvapensioni ka enam ei saa eks, statistikas suur võit?

[Külaline]

Ikka on ja rahvapension on ju ainult alumine piir. Kui sellest saada kasvõi 5 eurot rohkem, siis enam rahvapensioni alla ei lähe, aga lausvaene on ta ikka.

Ja neid lausvaeseid saab olla väga vähe, kui keskmine pension on 860 €, saad aru? Vaata siit 2025. aasta andmeid, uuri jooniseid, vaata, kas näed kuskil mingeid suuri hulki viiekohalisi pensione, mis saaks tekitada kääre. Üle 1000 € saab pensioni (2025 alguses) alla 10% pensionäridest, kui joonist vaadata, siis on näha, et see on sümmeetriline, järelikult ka madalamas otsas on 10%, ülejäänud 80% pensionäridest saavad pensioni vahemikus 550 - 1000 € ning kõigist pensionäridest 80% saab pensioni üle 700 €. Vahepeal on 2 korda indekseeritud, pensionid suurenenud 100 € vähemalt. https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... noorematel

Möhh. Ei ole ju rahvapension ja siis kohe keskmine pension. See vahe ongi 1-2 euroste sammudega, nii nagu keegi sotsmaksu maksis.
Pole vahet kas saad rahvapensioni 414 eurot või saad sellest rohkem 450 eurot, sama kondine summa ikka. Aga rahvapensioni ka enam ei saa eks, statistikas suur võit?

Ei tea mina, millest sina räägid. Mina räägin sellest, et kui keskmine pension on 860 €, siis võib öelda, et valdav osa pensionäridest ka selle summa ümber, plussmiinus 100 € pensioni ka saab. Alati on erandid, madalamad ja kõrgemad pensionid, aga neid on vähe, mõlemat alla 10%.

[Külaline]

Eestis oli 2025 aasta seisuga 3047 rahvapensioni saajat. On see kellegi arust nii suur hulk, et tasub lausa teemaks võtta?

Ikka on ja rahvapension on ju ainult alumine piir. Kui sellest saada kasvõi 5 eurot rohkem, siis enam rahvapensioni alla ei lähe, aga lausvaene on ta ikka.

Ja neid lausvaeseid saab olla väga vähe, kui keskmine pension on 860 €, saad aru? Vaata siit 2025. aasta andmeid, uuri jooniseid, vaata, kas näed kuskil mingeid suuri hulki viiekohalisi pensione, mis saaks tekitada kääre. Üle 1000 € saab pensioni (2025 alguses) alla 10% pensionäridest, kui joonist vaadata, siis on näha, et see on sümmeetriline, järelikult ka madalamas otsas on 10%, ülejäänud 80% pensionäridest saavad pensioni vahemikus 550 - 1000 € ning kõigist pensionäridest 80% saab pensioni üle 700 €. Vahepeal on 2 korda indekseeritud, pensionid suurenenud 100 € vähemalt. https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... noorematel

Möhh. Ei ole ju rahvapension ja siis kohe keskmine pension. See vahe ongi 1-2 euroste sammudega, nii nagu keegi sotsmaksu maksis.
Pole vahet kas saad rahvapensioni 414 eurot või saad sellest rohkem 450 eurot, sama kondine summa ikka. Aga rahvapensioni ka enam ei saa eks, statistikas suur võit?
[/quote]

Sina küll koolis käinud pole.

[Külaline]

Ei tea mina, millest sina räägid. Mina räägin sellest, et kui keskmine pension on 860 €, siis võib öelda, et valdav osa pensionäridest ka selle summa ümber, plussmiinus 100 € pensioni ka saab. Alati on erandid, madalamad ja kõrgemad pensionid, aga neid on vähe, mõlemat alla 10%.

Ja teine keskmine saab ju vähem pensionit kui on keskmine pension. Kui sa ei tea millest jutt, siis pole ju mõtet kaasa arutleda.
Sinu loogika järgi ongi rahvapension ja siis keskmine pension, aga sedasi ei ole.

[Külaline]

Ei tea mina, millest sina räägid. Mina räägin sellest, et kui keskmine pension on 860 €, siis võib öelda, et valdav osa pensionäridest ka selle summa ümber, plussmiinus 100 € pensioni ka saab. Alati on erandid, madalamad ja kõrgemad pensionid, aga neid on vähe, mõlemat alla 10%.

Ja teine keskmine saab ju vähem pensionit kui on keskmine pension. Kui sa ei tea millest jutt, siis pole ju mõtet kaasa arutleda.
Sinu loogika järgi ongi rahvapension ja siis keskmine pension, aga sedasi ei ole.

Kas sa ei saa üldse keskmistest aru?
2025. aastal oli meil 3047 rahvapensioni saajat ja 314 860 vanaduspensioni saajat. Keskmine rahvapension on 2026. aastal 414 eurot kuus ja keskmine rahvapension oli 860 eurot kuus. Kui arvutada kogu Eesti keskmine pension (3047 x 414 + 314 860 x 860)/ (3047 + 314860) = 856 eurot ehk need 3 tuhat rahvapensioni saajat ei mõjuta meie keskmist kuigivõrd. Inimestena on nad olemas, nagu ka kõik madalamate vanaduspensionite saajad, kuid neid on kõigi pensionäridega võrreldes vähe, kokku vaid 10-15%, oleneb, kuhu madala pensioni piir tõmmata. Põhimass pensionäridest saab pensione alates 600 eurost. Vaata ometi seda graafikut artiklis, mille postitasin.

[Külaline]

Keskmised kommunaalkulud koos telefoni ja elektriga kuus on 150 eurot, toit 200--250 eurot, igas kuus jääb 400 eurot muule.

Jah? Ja mitu kuud tuleb koguda, et ühe hamba suhu saaks? Aga kui neid on 2 või 3 tarvis?

Mis siis sinu kui eaka lapse roll on? Kui emal või isal on 3 hammast vaja panna ja rahast ei jagu, siis loogiline, et sina maksad.

Tubli tulemus! Jõudsidki õige vastuseni ja selleni, mis oligi antud teema point, tuumikpere peabki ise hakkama saama, mitte iga aasta kätt väristama, et penssi indekseeritaks noorte arvelt või peretoetusi tõstetaks. Kord toetavad vanemad ja vanavanemad lapsi ja lapselapsi, kord toetavad lapsed ja lapselapsed neid. Jätke see riik ja maksumaksjad juba rahule. Igasugused toetused vajaduspõhiseks.

[Külaline]

s sa ei saa üldse keskmistest aru?
2025. aastal oli meil 3047 rahvapensioni saajat ja 314 860 vanaduspensioni saajat. Keskmine rahvapension on 2026. aastal 414 eurot kuus ja keskmine rahvapension oli 860 eurot kuus. Kui arvutada kogu Eesti keskmine pension (3047 x 414 + 314 860 x 860)/ (3047 + 314860) = 856 eurot ehk need 3 tuhat rahvapensioni saajat ei mõjuta meie keskmist kuigivõrd. Inimestena on nad olemas, nagu ka kõik madalamate vanaduspensionite saajad, kuid neid on kõigi pensionäridega võrreldes vähe, kokku vaid 10-15%, oleneb, kuhu madala pensioni piir tõmmata. Põhimass pensionäridest saab pensione alates 600 eurost. Vaata ometi seda graafikut artiklis, mille postitasin.

15-20 aasta pärast on rahvapensioni saajate seas ilmselt ka need 10200 vabakutselist loovisikut, kellest pooled pole isegi täisjõus tööeas endale suutnud järjepidevalt tervisekindlustust maksta. 70 % neist ka kõrgharitud naised ja paljud ka lastetud.

[Külaline]

s sa ei saa üldse keskmistest aru?
2025. aastal oli meil 3047 rahvapensioni saajat ja 314 860 vanaduspensioni saajat. Keskmine rahvapension on 2026. aastal 414 eurot kuus ja keskmine rahvapension oli 860 eurot kuus. Kui arvutada kogu Eesti keskmine pension (3047 x 414 + 314 860 x 860)/ (3047 + 314860) = 856 eurot ehk need 3 tuhat rahvapensioni saajat ei mõjuta meie keskmist kuigivõrd. Inimestena on nad olemas, nagu ka kõik madalamate vanaduspensionite saajad, kuid neid on kõigi pensionäridega võrreldes vähe, kokku vaid 10-15%, oleneb, kuhu madala pensioni piir tõmmata. Põhimass pensionäridest saab pensione alates 600 eurost. Vaata ometi seda graafikut artiklis, mille postitasin.

15-20 aasta pärast on rahvapensioni saajate seas ilmselt ka need 10200 vabakutselist loovisikut, kellest pooled pole isegi täisjõus tööeas endale suutnud järjepidevalt tervisekindlustust maksta. 70 % neist ka kõrgharitud naised ja paljud ka lastetud.

Meil on II ja III sammas, mida haritud inimesed koguvad.

[Külaline]

Ei tea mina, millest sina räägid. Mina räägin sellest, et kui keskmine pension on 860 €, siis võib öelda, et valdav osa pensionäridest ka selle summa ümber, plussmiinus 100 € pensioni ka saab. Alati on erandid, madalamad ja kõrgemad pensionid, aga neid on vähe, mõlemat alla 10%.

Ja teine keskmine saab ju vähem pensionit kui on keskmine pension. Kui sa ei tea millest jutt, siis pole ju mõtet kaasa arutleda.
Sinu loogika järgi ongi rahvapension ja siis keskmine pension, aga sedasi ei ole.

Kas sa ei saa üldse keskmistest aru?
2025. aastal oli meil 3047 rahvapensioni saajat ja 314 860 vanaduspensioni saajat. Keskmine rahvapension on 2026. aastal 414 eurot kuus ja keskmine rahvapension oli 860 eurot kuus. Kui arvutada kogu Eesti keskmine pension (3047 x 414 + 314 860 x 860)/ (3047 + 314860) = 856 eurot ehk need 3 tuhat rahvapensioni saajat ei mõjuta meie keskmist kuigivõrd. Inimestena on nad olemas, nagu ka kõik madalamate vanaduspensionite saajad, kuid neid on kõigi pensionäridega võrreldes vähe, kokku vaid 10-15%, oleneb, kuhu madala pensioni piir tõmmata. Põhimass pensionäridest saab pensione alates 600 eurost. Vaata ometi seda graafikut artiklis, mille postitasin.

Täpselt tulebki välja see kuidas sa mõtled, ongi rahvapension ja siis keskmine pension. Nagu miinimumpalk ja siis keskmine palk. Aga kui paljud inimesed saavad palka miinimumi ja keskmise palga vahel, ei tea keegi. 600 eurot on kaugel maast keskmisest pensionist. 600 eurot kuus on samuti metsik vaesus, kui elada keskküttega korteris kui talvel küttearved ise võivad lausa 300 eurot olla.

[Külaline]

600 eurot kuus on samuti metsik vaesus, kui elada keskküttega korteris kui talvel küttearved ise võivad lausa 300 eurot olla.

Minu arust seesama inimene siin on mitu korda rääkinud, kuidas tema suure maja arved on 200 eurot ja kes rohkem on maksnud, on loll. Süüa pole ka vanainimesel vaja, 100-200 eurot on piisav. Ja siis jääbki raha üle nagu muda.