Saan aru, mida öelda tahad. Mina aga rääkisin hoopis teisest olukorrast, mitte uudishimust, urgitsemisest. Räägin ka sellistest olukordadest, kus oli jutt üldine, mitte teema kellegi konkreetse kohta, vaid kus üldiselt arutleti kurbade asjade üle. Seal oli halvustajal ikka arvamus, et mis sa teeskled - miks sulle peaks kellegi teise inimese õnnetus korda minema.Guest kirjutas: ↑20 Mai 2026 13:21Pigem oli vast ikka asi selles, et mõned hirmkaasatundlikud tüübid ei taju, et võõra leina peale mingite nõretavate pikkade postituste tegemine on maitsetu, inetu ning egoistlik tähelepanupüüdmine, proov võõrast leinast enda egotrippi teha. Leinajat ei huvita grammivõrragi need sinu ilutsevad luulelised nutmiskirjeldused, lohutamine käib hoopis teisiti. Ja see täpsete detailide taga urkimine leina nime all ... no kamoon. Iga loll saab aru, et see on uudishimu, mis on rüütatud dramaatilisse loori (et sa paremini aru saaksid, kasutan ka luulelisi väljendeid). Väljenda reaalset kaastunnet ja empaatiat ja keegi ei jaura su kallal.Guest kirjutas: ↑20 Mai 2026 08:29 Ei ole küll lõbus lugu, aga perekoolist sain teada, et on inimesi, kellel puudub igasugune empaatia- ja kaasatundmisvõime. Päris mitmel korral, kui räägiti kellegi suurest õnnetusest või lapse surmast, siis oli... ma ei tea, kas neid oli üks või mitu inimest, kes olid veendunud, et kaastunnet võõra inimese vastu ei saa olemas olla. Kui keegi julges pisardada või siiralt kurvastada, siis arvas see inimene (need inimesed), et see on kõik puhas teesklus ja uudishimu. Sellepärast, et võõraste inimeste murede puhul ei ole võimalik kurvastada.
Mind võttis selline arvamus lausa tummaks.
(Kas sa muidu oled tänaseks tummusest jagu saanud või ikka on probleem?)
Võimalik, et see empaatiavõimetu tegelane oled sina - kui arvestame sinu ülbust ja nõmetsemist. Tundsid end ära ja mõtlesid vastu lajatada?

